Arukülas kohtusid 6 kooli

2661
Aruküla põhikooli õppealajuhataja MAIRE PALUSOO, Raasiku põhikooli õppealajuhataja KATRIN ARANDI, Pikavere kooli õpetaja MARIE REINIKE, Pikavere kooli lapsevanem MARKKO MAASIK, Aruküla waldorfkooli õpetaja RIINA HARMA, lapsevanem ja waldorflasteaia õpetaja MERILIIS KIVILA, Loovalt Tulevikku kooli eestvedaja KRISTI LAANEMÄE, Gaia kooli juht MARIT OTSING, Raasiku põhikooli õpetaja MERLI SELI.

Aruküla põhikooli, Aruküla waldorfkooli, Raasiku  põhikooli, Pikavere  lasteaia-algkooli, Gaia kooli ja Loovalt Tulevikku kooli esindajad osalesid Raasiku valla hariduse ümarlauas.

„Kahjuks või õnneks tuli väga hästi välja, et mõnede asjade muutmine koolis on puhtalt tahtmises kinni,” sõnas Aruküla perekeskuse vabatahtlik, 3 lapse ema Juta Asuja, kelle eestvedamisel toimus Arukülas Raasiku valla esimene haridusteemaline infopäev.
Raasiku valla hariduse infopäeva idee sündis, kui Aruküla perekeskuse korraldatud koosolekul osalenud leidsid, et valla koolid võiks end tutvustada ühisel üritusel, kus saaks üheskoos arutada koolivõrguga seonduvat ning anda praktilist infot kooliminevate ning kooliealiste laste vanematele.
Infopäev toimus laupäeval, 23. aprillil, osalesid kõik Raasiku valla koolid – munitsipaalkoolid Aruküla ja Raasiku põhikool ning Pikavere algkool, erakoolid Aruküla Vaba Waldorfkool, Gaia kool ning Loovalt Tulevikku kool. Kaks viimast ei paku haridust Raasiku vallas, kuid eestvedajad elavad Arukülas. Lapsevanemaid oli kuulamas ligi 50.
Raasiku abivallavanem Ardo Niinre sõnas, et haridus on ühine mure: „Suurim väärtus, mida saame lastele anda, on hea haridus. Raasiku valla haridusvõrk on mitmekülgne – tugevate munitsipaalkoolide kõrval on erakoolid. Parima hariduse andmiseks on vaja teada, milline kool on igale lapsele individuaalselt parim.”
Aruküla põhikooli õppealajuhataja Maire Palusoo rääkis, et nende koolis on raamid, mida riik ette näeb, see aga ei välista koolile omapäraseid muudatusi, täiendusi, kallakuid: „Koolis on tugev sport ja huvitegevus. Meil on lihtsustatud õppekavaga klass ja väikeklassid. Ei tasu peljata, et suures riiklikus koolis ei saa laps piisavalt tähelepanu ega abi. Kui lapsel on müts kadunud, siis koristajast direktorini aitavad kõik seda otsida.”
Maire Palusoo käis välja mõtte: „Saame lasteaiast nimekirja vanemate soovidega, kuidas klasse komplekteerida. Püüame sellega arvestada, kuid selgitame, et tunnis niisama jutustada ei saa. Kui kolm aastat on koos õpitud, võiks ümber komplekteerida ka klassid – üks kiiremini, teine aeglasemalt edasijõudvatele lastele. Ühtsemast klassist on kasu kõigile.”
Waldorfkooli õpetaja Riina Harma rääkis, et waldorf-õppekava arvestab igas kooliastmes lapse arengu seaduspärasusi ja isikupärasid: „Algastmes on õppetempo kndlasti aeglasem. Laps ei pea oskama lugeda ega kirjutada, kui ta kooli tuleb. Olulisem on sotsiaalsed oskused, enesega toimetulek. Suuliselt õpime võõrkeeli 1. klassist: valikus on inglise või saksa ning vene keel. Me ei kasuta õpikuid ega töövihikuid, hindeid paneme alles lõpuklassis. Kasutame kujundavat hindamist ning õpilane saab kirjeldava tunnistuse.”
Gaia kooli eestvedaja Marit Otsing rääkis, et nende kool on kogukonnapõhine: „Oleme tegutsenud vaid kaks aastat. Gaia-hariduse põhimõte on jätkusuutlik eluviis ja õppimine praktilise tegevuse kaudu. Järgime riiklikku õppekava. Meie keskendume loodusharidusele ja pärimuskultuurile. Me ei pelga hüpata õppekavas ette ja õppida midagi just siis, kui lapsel tekib selle kohta küsimus. Reedeti käime õppekäikudel ning koolitöös on palju külalisõpetajaid, kellest paljud me oma lapsevanemad. Muul ajal on tavaline koolitöö, nagu igas teises koolis.”
Loovalt Tulevikku kool alustab sügisel Tallinnas. Eestvedaja Kristi Laanemäe elab Arukülas, on lapsevanem ning koolitab Tallinna Ülikoolis õpetajaid: „Valmistame lapsi ette, et nad saaksid hakkama erinevates keskkondades ja kultuurides. Aluseks on riiklik õppekava, kuid rõhutame praktilisi oskusi, loovust, iseseisvust. Pole eraldi ainetunde, kõik õppeained on põimitud, kuna ka päriselus pole erinevaid õppeaineid. Tahame, et lastel oleks võimalikult palju kokkupuudet reaalse eluga.”
Pikavere lasteaia-algkooli direktor Helju Kadakas tutvustas, et nende kool on käesolevast õppeaastast 4klassiline: „Õpetaja silma alt ei pääse keegi. Meil on liitklassid, mille kohta on paljudel eelarvamus. 1. klassi lapsed kuulavad aga sageli huviga, mida räägitakse aasta vanematele, ning 2. klassi omad saavad varasemalt õpitut korrata. Õppida saab igas koolis, kui õppida tahetakse. Väikese kooli eelis on, et kõik saavad laulda, näidelda. Kooliüritustel on loomulik, et kõik saavad lavale.”
Ta sõnas, et möödunud sügisel tegid nad koolikorralduses muudatuse – keset päeva on 55 minuti pikkune vahetund, kus pärast lõunasööki minnakse koos õue jalutama ja mängima.
Raasiku põhikooli õppealajuhataja Katrin Arandi jutustas, et kool elab praegu renoveerimise ja uue tiiva ootuses: „Ruumi on vähe ning avar ja hubane koolimaja on me unistus, mis saab loodetavasti peagi reaalsuseks.”
Ta rääkis, et 1. ja 2. klassis nad hindeid ei pane, vaid jagavad suulisi hinnanguid: „Koolis on meil põnevad valikained – elamusõpe, rahvatants, kombe- ja karjääriõpetus. Hoiame oma traditsioone – jüriööjooks, teist korda tulevad olümpiamängud, hinnas on laulmine ning väga populaarne on jalgpall.”
Vestlusringis arutasid koolide esindajad, kuidas teha paremini kooli ja lapsevanema vahel koostööd. Katrin Arandi sõnas, et koostöö peaks algama klassijuhataja ja lapsevanema suhtlusest: „Õnneks muutuvad koolid aina avatumaks, ka arenguvestlused annavad head tagasisidet.”
Maire Palusoo märkis, et koostöö tegemiseks peavad kõik osapooled seda tahtma: „Vahel võib olla keeruline leida kontakti, oleme kõik erinevad. Kõik koolimured tuleb aga lahendada koolis. Ka pereasju ei minda lahendama naabri juurde.”
Pikavere lapsevanem Markko Maasik ütles, et tema lapsed on käinud kõigis Raasiku valla üldhariduskoolides: „Olen Pikavere kooliga suheldes ära rikutud, sest seal on suhtlus lapsevanematega väga aktiivne. Tütar õpib Raasiku koolis ja seal kõik e-kooli-põhine. Kasutan aga teadlikult väga vähe arvutit ning meeldib, kui minuga suheldakse otse. Olen alati nõus lapsevanemana aitama nii jõu kui jõuga ning Pikaveres mu abi ka aktiivselt kasutatakse.”
Waldorfkooli lapsevanem Meriliis Kivila: „Aruküla waldorfkool on ilus mõisakool väikeste klasside ja kauni keskkonnaga. Siiani pole olnud vajadust arenguvestluste järele, sest tunnistus on neli kuni kuus lehekülge pikk ja seal kõik täpselt kirjas.”
Kristi Laanemäe lausus, et koostöö toimib siis, kui õppe-eesmärke ei pane paika riik, vaid lapsevanemad ja lapsed koos õpetajatega: „See ongi tulevik, et vanemad on aina rohkem koolielusse kaasatud – kõigi oma annete, huvide ja energiaga koolielusse panustamas.”
Ka Marit Otsing Gaia koolist lausus, et kogukonnakoolis on kodu ja kooli koostöö igapäevaelu osa: „Meilisuhtlus käib pidevalt ning kui reedeti on väljasõidud, siis vanemad sageli toovad-viivad lapsi. Vanemad kohtuvad igal kuul koolitusel ning lastele mõeldud keraamikaringist on saanud mitme põlvkonna ring, kuhu tulevad isegi vanavanemad ning väiksemad õed-vennad.”
Küsimusele, kuidas säilitada koolirõõmu, vastas Riina Harma, et õppekava tuleb kokku panna nii, et on arvestatud lapse vanusega: „Algklassides on vähem intellektuaalset survet, rohkem sotsiaalseid oskusi, tundeid, liikumist. Siis hakkavad lapsed end usaldama ja suudavad teistega arvestada.”
Maire Palusoo rääkis, et koolirõõm algab 1. klassist ning laps tuleb selleks ette valmistada, et ta läheb kooli: „Ei tohiks rääkida, et nüüd algab õudselt raske aeg ja suur mure. Laps peegeldab kodu ning tunneb hirmu, mida tegelikult ei peaks. Küll aga peab lapsele rääkima, et kool pole mängimise koht. Kindlasti ei tohiks võrrelda oma last teistega – iga laps on ainulaadne oma võimetega.”
Koolide esindajad nõustusid, et noored kasutavad liiga palju nutividinaid, mobiiltelefon on koolis nende lemmiksuhtluspartner, kuid see ei ole hea lapse tervisele ega sotsiaalsetele suhetele. Väiksemad koolid on nutividinate kasutamist piiranud ja keelanud. Suuremate koolide esindajad leidsid, et nutividinaid ei saa koolis keelata ega saa midagi teha, kui vanemad on lapsele telefoni ostnud.
Korraldaja sõnas, et üritus on vajalik ning mõningate muudatustega võiks saada traditsiooniks: „Selliseid üritusi ei ole raske teha ja need ei nõua kelleltki suuri kulutusi, pigem on asi tahtmises, ettevõtmises. Meie ürituse eelarve oli esialgu null, aga kuna päev läks planeerimise käigus pikaks, tuli lõunapausi kulu, mille kattis perekeskus.”
Infopäeval rääkisid veel Aruküla põhikooli tervishoiutöötaja Rita Sepp ja Aruküla lasteaia õppealajuhataja Piia Otti. Toimus koolide laat ja kohtumine klassijuhatajatega.