Valikaineid on lubanud õpetama tulla ARVI KAROTAM, JAAN NUGA, URMO SITSI, KAAREL ARUSTE ja teised.
Kehra gümnaasium suurendab gümnaasiumiosa õpilaste valikainete arvu 30 kursuse võrra. Õppeaasta 2016/2017 valikainetest on nüüd valminud brošüür, mida jagati oma kooli 9. klassi õpilastele ning viiakse ka Alavere ja Aegviidu põhikooli.
Direktor Kaido Kreintaal usub, et uued valikud muudavad Kehra gümnaasiumi piirkonna laste jaoks atraktiivsemaks ning gümnasistide õpimotivatsioon kasvab. Ta räägib, et osa kursusi sündis konkreetsetele inimestele mõeldes, mõne põneva kursuse jaoks tuli juhendajat otsida. Peaaegu kõik, kellele ta tegi ettepaneku, olid kohe nõus ning mõned tulid end ise pakkuma.
30 uut valikainet
Kehra kooli gümnaasiumiosas on 100 kursust. Neist 69 on määranud riik, 21 on teinud kohustuslikuks kool. Kooli määratud kohustuslikud valikained on näiteks emakeele ja võõrkeele lisakursused, aga ka filosoofia, riigikaitse, karjääriõpe ja muud. 10 valikainet saab õpilane ise valida.
„Kunagi olid koolidel kohustuslikud õppesuunad, mis koosnesid kaheksast kursusest. Meil koostab iga gümnasist järgmisest õppeaastast endale kümne kursusega indiviuaalse õppesuuna,“ sõnab direktor.
Kümme valikkursust saavad õpilased valida 30st: „Tegelikult panevad nad oma pingeritta 15. Püüame igaühele pakkuda tema valikust esimesed kümme. Kui juhtub, et mõne valikkursuse soovijaid ei ole piisavalt, võtame pingereast järgmise.“
Kaido Kreintaal lisab, et ühel kursusel võiks olla vähemalt kümme õpilast, aga esimestel aastatel, kui Kehra gümnaasiumiosa on veel väike, avatakse kursused ilmselt ka 5 õpilasega. Valikkursuste grupid moodustatakse kogu gümnaasiumiosa peale, see tähendab, et neis õpivad koos 10., 11. ja 12. klassi õpilased. Kehra koolis on alates järgmisest õppeaastast viieperioodi õpe. Üks periood kestab 7 nädalat, iga kursuse pikkus on 35 tundi. Kolme aasta jooksul tuleb õpilasel läbida 10 valikkursust: neli 9., neli 10. ja kaks 12. klassis.
„Valik tuleb teha 9. klassis, nii et õpilased peaksid suutma mõelda veidi ette, mida soovivad. Samas pole oluline mitte üksnes see, et õpilane saab teada, mis valdkonnad talle sobivad, vaid ka vastupidine – et ta mõistab, mis talle üldse ei sobi. See aitab tulevikus mõnel neist säästa nii mõnegi aasta,“ märgib koolijuht.
Ta selgitab, et kõik kursused ei avane kindlasti igal aastal, sest neisse ei jaguks õpilasi. Valikkursuste nimekiri muutub pisut igal õppeaastal, mõned tulevad juurde, mõned langevad võib-olla hoopis välja, kui ei ole huvilisi.
Mida saab valida?
Uued valikkursused on programmeerimisest kuni tantsuõpetuseni.
Kaido Kreintaali: „Kool ei pea olema üksnes faktide tagaajamise koht, vaid seal võiks olla pisut ka seltskondlikku kokkusaamist, seetõttu on osad kursused nii-öelda pehmemad ja lõõgastavamad. Tahtsin kindlasti tuua kooli veidi kohalikku eripära, seetõttu on meil näiteks käsipallikohtuniku ning kihelkonda tutvustavad kursused. Kõikidest ideedest sel aastal veel kursusi ei sündinud, aga küll need tulevad, mul on veel pikk nimekiri, mida võiks õpetada, alates hiina keelest kuni arhitektuurini.“
Kursuseid hakkavad peale õpetajate juhendama tuntud inimesed Anija vallast. Vallavanem Arvi Karotam tutvustab gümnasistidele turismi arengut Eestis ja Anija vallas. MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liikme Anne Oruaasa koduloo-alase kursuse nimi on „Mina, kodu, küla ja kihelkond“. Endine õpetaja Uku Praks räägib toidust ja toiduainetest ning nende säilitamise traditsioonilistest võtetest. Anija vallavolikogu liige ja metsamees Kaarel Aruste teeb kursuse metsast ja looduskaitsest, volikogu liige ja Eesti Käsipalliliidu kohtunikekogu esimees Urmo Sitsi valmistas ette nii teoreetilise kui praktilise käsipallikohtuniku tööd tutvustavad kursused. Kehra päästekomando juht Aivar Kari kursus on päästeteenistusest ja ohutusest, Harju-Jaani kirikuõpetaja Jaan Nuga kõneleb usundimaailma suurtest küsimustest.
Fotograafiakursust juhendab vabakutseline fotograaf Avo Seidelberg Lääne-Virust ning kursust „Mina ja meedia“ ajakirjanik ja suhtekorraldaja Andri Maimets.
Oma kooli õpetajad-töötajad juhendavad 19 valikkursust. Need on mehhatroonika ja robootika algajatele ja edasijõudnutele, teistsugune füüsika, kaks kursust saksa keelt algajatele, sissejuhatus 3D printimisse, elu keemia, haljasalade rajamise alused, orienteerumine, loomepraktika, tantsuõpetus, autoõpetust, tõlketeooria ja praktika, kirjandus ja film, õpilasfirma kursus, HTML ja veebilehe loomine, kaks algajatele mõeldud soome keele kursust, majandusõpetus ning inimese ning tema füsioloogiliste, sotsiaalsete ja isiksuslike vajaduste kursus.
Koolijuht kinnitas, et selline valikainete süsteem ei tule ka väikeste õpilaste arvuga gümnaasiumis oluliselt kallim, kui on olnud senine õpe: „See on kaduvväike summa. Kui oleme nõus palju kulutama nõrkade õpilaste järeleaitamiseks, tuleb ka lastele õppekava huvitavamaks muutmiseks pisut rohkem panustada. Usun, et laste õpimotivatsioon on kas või natuke kõrgem, kui saavad osa kursuseid endale valida ise.“
Gümnasistid peavad valikkursused järgmiseks õppeaastaks välja valima kevadel. Kaido Kreintaali sõnul on plaan ka vastuvõtt gümnaasiumiossa teha juunis. Ta ütles, et kui käis 9. klassile valikainetest rääkimas ja küsis, kui paljud soovivad jääda edasi õppima oma kooli, tõstsid vähemalt pooled õpilased käed.
