Huvikooli Pääsulind Raasiku filiaal on töötanud 15 aastat

2229
Sünnipäevapeo puhul lavastas klaveriõpetaja REET FILIPPOV kontsert-etenduse „Pääsulinnu reisikirjad”. ERE UIBO Aruküla huvialakeskus Pääsulind sai paar aastat tagasi 25aastaseks – nende Raasiku filiaalil täitus aga käesoleva aasta aprillis 15 tegutsemisaastat. Muusikatunnid toimuvad Raasiku rahvamajas, kus õpilasi 40 ning vahel on nii kitsas, et tunde tuleb teha isegi köögis. Pühapäeva, 24. aprilli õhtul astusid Raasiku rahvamaja lavale nii piraadid kui erinevate rahvuste esindajad. Klaveriõpetaja Reet Filippov lavastas kontsert-etenduse „Pääsulinnu reisikirjad”, kus muusikaõpetaja Juhan Trump mängis pääsukest ning jutustas, mida ta nägi ja koges, kui lendas lõunamaale. Vahepaladena esitasid õpilased erinevate rahvaste pillilugusid ning tegid näitemängu. Lavastuse valgus- ja helikunstnik oli Erik Tammsoo, butafooria tegi Mait Eerik, madu Fatimat mängis rahvamaja juhataja Helle Vaga, tangot tantsisid Kadi Katarina Kink ja Robert Utsar ning lastele õpetasid muusikapalad ja laulud Reet Filippov, Piret Sternhof, Liis-Marii Vendt, Terje Saarem ja Valentina Väli. Huvialakeskuse direktor Malle Jaako jutustas, et Raasiku filiaal alustas 2001. aastal: „Ei usugi, et oleme juba nii kaua koos käinud ning kasvanud nõnda suureks. Oleme koos teinud tõsist tööd, aga ka nalja, rõõmsaid hetki on olnud palju.” Raasiku filiaal alustas 10-15 õpilasega, õppetöö toimus Raasiku põhikooli muusikaklassis, esimesed õpetajad olid klaveriõpetaja Terje Saarem ja solfedžoõpetaja Mae Trump. 2003. aastaks oli direktori sõnul lapsi juba nii palju, et põhikooli muusikaklassi enam ära ei mahutud. Ta pöördus Raasiku rahvamaja poole ja uuris, kas neil oleks ruumi pakkuda. Toona oli rahvamaja juhataja Margit Eerik, kes lubas Pääsulinnud oma majja, kuhu nad on jäänud praeguseni. Raasiku filiaalis on pillierialasid 4: klaver, viiul, akordion ja kannel, tegutseb kandlering. Õpetajaid on 6, lisaks üks lapsepuhkusel õpetaja ning kontsertmeister. Õpilasi on umbes 40. Malle Jaako tunnistas, et rahvamaja kipub väikseks jääma küll, sest lisaks kultuuriüritustele on samas majas raamatukogu ning noortekeskus: „Raasiku kooli direktor Kadri Viira räägib igal aktusel, kuidas nemad unistavad renoveeritud koolist ja juurdeehitusest. Ka meie unistame sama, sest meilgi on siis lootust, et raamatukogu saab koolis uued ruumid ning meie neist vabanevad pinnad.” 15. tegutsemisaastal lõpetab Raasiku filiaalis 15. lõpetaja – esimene lõpetaja oli 2009. aastal, pärast seda on lõputunnistuse saanud 12 noort muusikut. Käesoleval aastal on lõpetajaid 3 ning täis saab 15. Malle Jaako kiitis, et rahvamajas on olnud väga tore õppida: „Tunneme nii rahvamaja pere, kohaliku kogukonna kui vallajuhtide toetust. Raasikul on väga loominguline ja toetav kogukond.” Rahvamaja juhataja Helle Vaga ütles, tema saab kultuuritöötajate koolitustel uhkeldada sellega, et Raasikul on maja, mis töötab päeval koolina: „Pääsulinnud on mind harinud, tänu neile kuulan minagi tõsist muusikat ja loodan, et kunagi puhun minagi mingit pilli.” Rahvamaja juhataja Eha Podgornova sõnas, et kui tavaliselt valitseb raamatukogudes vaikus ning peab olema tasa, siis Raasikul on teisiti: „Oleme sõbralikult koos hakkama saanud. Kord üks lugeja küsis, kas meil ongi hommikust õhtuni muusika. Meie ei saa aru midagi, oleme muusikaga nii harjunud. Loodetavasti saame oma ruumid kunagi väärikalt huvialakoolile üle anda.” Malle Jaako märkis, et Aruküla ja Raasiku Pääsulinnud eriti tihti kokku ei saa, ühine suurim ettevõtmine on lõpetajate aktuseks tehtud ühisnumber: „Raasikul on sõprussidemed Kehtna ja Lagedi muusikakooliga, nendega koos on palju kontserte ja kokkusaamisi.” Ta lausus, et kitsavõitu ruumides saadakse hakkama, kuid uusi erialasid praegu pakkuda ei saaks: „Tihti küsitakse meilt kitarriõpet, aga praegu pole selleks ruumi.” „Pääsulinnu reisikirjade” lavastaja, klaveriõpetaja Reet Filippov ütles, et kontsert-etenduse idee tuksus tal peas juba ammu: „Nii palju on erinevate rahvaste muusikat ning olen alati otsinud lastele võimalikult palju erinevat repertuaari, ei taha piirduda tavaliste klassikaliste muusikapaladega. Alati, kui võimalik, pikin sisse midagi teistsugust.” Lavastuse planeerimisega alustati jaanuaris. Laululooja Juhan Trump kirjutas vahetekstid ning õpetajad andsid lastele kätte pillinoodid, tõsisemad proovid algasid pärast kevadist koolivaheaega. Lavastuses said osa kõik lapsed kas soolo- või ühisnumbritena. Reet Filippov sõnas, et Raasiku filiaali elu on kiire, kirev ja töökas: „Olen klaveriõpetaja rohkem kui täiskoormusega, tööd on palju. Klaverieriala on Raasikul väga populaarne.” Ta ütles, et töötab enamasti saalis, ülemisel korrusel on huvialakooli kasutada pisike klassiruum digiklaveriga ning kaminasaalis toimuvad solfedžotunnid: „Hädapärast saab viiuli- ja akordionitunde teha rahvamaja koolis. Üks Raasiku akordioniõpilane käib õppimas Arukülas, kuid ikkagi – kui kõik õpetajad on majas, tuleb olla ruumide leidmisel leidlik, ajaplaneerimine majas toimib nagu kellavärk.” Raasiku vallavalitsus kinkis huvialakeskusele sünnipäevaks 200 eurot rütmipillide soetamiseks.

Sünnipäevapeo puhul lavastas klaveriõpetaja REET FILIPPOV kontsert-etenduse „Pääsulinnu reisikirjad”.

Kontsert-etenduse sidus tervikuks laululooja JUHAN TRUMP, kes kehastus pääsukeseks.
Kontsert-etenduse sidus tervikuks laululooja JUHAN TRUMP, kes kehastus pääsukeseks.

Aruküla huvialakeskus Pääsulind sai paar aastat tagasi 25aastaseks – nende Raasiku filiaalil täitus aga käesoleva aasta aprillis 15 tegutsemisaastat. Muusikatunnid toimuvad Raasiku rahvamajas, kus õpilasi 40 ning vahel on nii kitsas, et tunde tuleb teha isegi köögis.
Pühapäeva, 24. aprilli õhtul astusid Raasiku rahvamaja lavale nii piraadid kui erinevate rahvuste esindajad. Klaveriõpetaja Reet Filippov lavastas kontsert-etenduse „Pääsulinnu reisikirjad”, kus muusikaõpetaja Juhan Trump mängis pääsukest ning jutustas, mida ta nägi ja koges, kui lendas lõunamaale. Vahepaladena esitasid õpilased erinevate rahvaste pillilugusid ning tegid näitemängu. Lavastuse valgus- ja helikunstnik oli Erik Tammsoo, butafooria tegi Mait Eerik, madu Fatimat mängis rahvamaja juhataja Helle Vaga, tangot tantsisid Kadi Katarina Kink ja Robert Utsar ning lastele õpetasid muusikapalad ja laulud Reet Filippov, Piret Sternhof, Liis-Marii Vendt, Terje Saarem ja Valentina Väli.
Huvialakeskuse direktor Malle Jaako jutustas, et Raasiku filiaal alustas 2001. aastal: „Ei usugi, et oleme juba nii kaua koos käinud ning kasvanud nõnda suureks. Oleme koos teinud tõsist tööd, aga ka nalja, rõõmsaid hetki on olnud palju.”
Raasiku filiaal alustas 10-15 õpilasega, õppetöö toimus Raasiku põhikooli muusikaklassis, esimesed õpetajad olid klaveriõpetaja Terje Saarem ja solfedžoõpetaja Mae Trump.
2003. aastaks oli direktori sõnul lapsi juba nii palju, et põhikooli muusikaklassi enam ära ei mahutud. Ta pöördus Raasiku rahvamaja poole ja uuris, kas neil oleks ruumi pakkuda. Toona oli rahvamaja juhataja Margit Eerik, kes lubas Pääsulinnud oma majja, kuhu nad on jäänud praeguseni.
Raasiku filiaalis on pillierialasid 4: klaver, viiul, akordion ja kannel, tegutseb kandlering. Õpetajaid on 6, lisaks üks lapsepuhkusel õpetaja ning kontsertmeister. Õpilasi on umbes 40.
Malle Jaako tunnistas, et rahvamaja kipub väikseks jääma küll, sest lisaks kultuuriüritustele on samas majas raamatukogu ning noortekeskus: „Raasiku kooli direktor Kadri Viira räägib igal aktusel, kuidas nemad unistavad renoveeritud koolist ja juurdeehitusest. Ka meie unistame sama, sest  meilgi on siis lootust, et raamatukogu saab koolis uued ruumid ning meie neist vabanevad pinnad.”
15. tegutsemisaastal lõpetab Raasiku filiaalis 15. lõpetaja – esimene lõpetaja oli 2009. aastal, pärast seda on lõputunnistuse saanud 12 noort muusikut. Käesoleval aastal on lõpetajaid 3 ning täis saab 15.
Malle Jaako kiitis, et rahvamajas on olnud väga tore õppida: „Tunneme nii rahvamaja pere, kohaliku kogukonna kui vallajuhtide toetust. Raasikul on väga loominguline ja toetav kogukond.”
Rahvamaja juhataja Helle Vaga ütles, tema saab kultuuritöötajate koolitustel uhkeldada sellega, et Raasikul on maja, mis töötab päeval koolina: „Pääsulinnud on mind harinud, tänu neile kuulan minagi tõsist muusikat ja loodan, et kunagi puhun minagi mingit pilli.”
Rahvamaja juhataja Eha Podgornova sõnas, et kui tavaliselt valitseb raamatukogudes vaikus ning peab olema tasa, siis Raasikul on teisiti: „Oleme sõbralikult koos hakkama saanud. Kord üks lugeja küsis, kas meil ongi hommikust õhtuni muusika. Meie ei saa aru midagi, oleme muusikaga nii harjunud. Loodetavasti saame oma ruumid kunagi väärikalt huvialakoolile üle anda.”
Malle Jaako märkis, et Aruküla ja Raasiku Pääsulinnud eriti tihti kokku ei saa, ühine suurim ettevõtmine on lõpetajate aktuseks tehtud ühisnumber: „Raasikul on sõprussidemed Kehtna ja Lagedi muusikakooliga, nendega koos on palju kontserte ja kokkusaamisi.”
Ta lausus, et kitsavõitu ruumides saadakse hakkama, kuid uusi erialasid praegu pakkuda ei saaks: „Tihti küsitakse meilt kitarriõpet, aga praegu pole selleks ruumi.”
„Pääsulinnu reisikirjade” lavastaja, klaveriõpetaja Reet Filippov ütles, et kontsert-etenduse idee tuksus tal peas juba ammu: „Nii palju on erinevate rahvaste muusikat ning olen alati otsinud lastele võimalikult palju erinevat repertuaari, ei taha piirduda tavaliste klassikaliste muusikapaladega. Alati, kui võimalik, pikin sisse midagi teistsugust.”
Lavastuse planeerimisega alustati jaanuaris. Laululooja Juhan Trump kirjutas vahetekstid ning õpetajad andsid lastele kätte pillinoodid, tõsisemad proovid algasid pärast kevadist koolivaheaega. Lavastuses said osa kõik lapsed kas soolo- või ühisnumbritena.
Reet Filippov sõnas, et Raasiku filiaali elu on kiire, kirev ja töökas: „Olen klaveriõpetaja rohkem kui täiskoormusega, tööd on palju. Klaverieriala on Raasikul väga populaarne.”
Ta ütles, et töötab enamasti saalis, ülemisel korrusel on huvialakooli kasutada pisike klassiruum digiklaveriga ning kaminasaalis toimuvad solfedžotunnid: „Hädapärast saab viiuli- ja akordionitunde teha rahvamaja koolis. Üks Raasiku akordioniõpilane käib õppimas Arukülas, kuid ikkagi – kui kõik õpetajad on majas, tuleb olla ruumide leidmisel leidlik, ajaplaneerimine majas toimib nagu kellavärk.”
Raasiku vallavalitsus kinkis huvialakeskusele sünnipäevaks 200 eurot rütmipillide soetamiseks.