Arukülas avati Raasiku valla esimene kergliiklustee

1763
Aruküla kergliiklusteed katsetas Lagedi puhkpilliorkester, kes juhtis kohalikud elanikud-uudistajad mõisa juurde teed jooma.

Aruküla mõisast Sügise tänavani kulgev 500meetri pikkune tee on esimene etapp projektist, mille järgi peaks kergliiklustee
kulgema Tallinna maanteega paralleelselt 1,7 kilomeetri ulatuses.

Alates laupäevast, 1. novembrist on Arukülas ametlikult avatud valla esimene kergliiklustee, mille ääres on punased istepingid. Lindi lõikasid Aruküla bussipeatuse juures läbi vallavanem Raivo Uukkivi,  Aruküla elanik Anne Eenpalu, endine vallavanem ja riigikogu liige Andre Sepp ning ehitusjärelevalve spetsialist Sulev Puumeister. Pärast lindilõikamist esines arhailise meestelaulu ansam­bel Lüü-Türr oma vastvalminud lauluga kergliiklusteest ning Kuno Kasak koos trummilööjatega juhtis avamisele tulnud seltskonna marsisammul mööda uut teed mõisani.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ütles kergliiklustee avamisel, et pool kilomeetrit pole tee-ehituse mõttes midagi erilist, kuid valla jaoks on see suur samm: „Projektiga on käinud kaasas palju bürokraatiat, mis on olnud häiriv ning pole veel lõppenud. 2008. aastal sai valmis projekti esimene variant, millega planeeriti 1,7 kilomeetrit teed. Projekti on tulnud mitmes osas ringi teha ning 18. oktoobriks sai valmis alles esimene etapp.“
Vallavanem selgitas, et valminud teelõik on mõistlikkuse ja ohutuse mõttes õiges kohas: „Enne tööga alustamist tuli projekti ümber teha, sest teejupp oli projekteeritud Kurvi poest Hiidrahnu teeotsani teisele poole sõiduteed ning tekitas kaks ülekäiku. Olukord tekkis, sest vallaametnikud ei suutnud jõuda maaomanikega kokkuleppele. Mõistliku lahenduseni jõudsime 2014. aastal, kui saavutasime kokkulepped, aga mitte veel kõigi maaomanikega ja nii lõppes esimene etapp bussipeatuse juures.“
Ta sõnas, et vallavalitsuselt on küsitud, miks tehti esmalt jupp mõisast bussipeatuseni: „See lõik tehti põhjusel, et mõisas asub huvikool, mille õpilased on peamiselt Aruküla lapsed, kes peavad seal käimiseks liikuma piki sõidutee äärt. On selge, et see on ohtlik.“
Vallavanem lausus, et peab tänama riiki: „Möödunud aasta lõpus oli oht, et riigi antud 100 000 eurot võetakse meilt ära, sest see oli veel kasutamata. Raha jäi alles, riik tuli meile vastu ning andis veel 56 000 juurde.“
Ta sõnas, et tänada tuleb ka maaomanikke, kes andsid kergliiklustee jaoks oma maad: „Loodame, et oleme kännu tagant väljas, saame edaspidi ühendada kergliiklustee vallamaja poole jääva  kõnniteega  ning  teha  tulevikus tee Lagedi-Aruküla-Peningi maanteest raudteejaamani ehk aleviku ühest servast teise. Eriti hea meel on selle üle, et maa võõrandamises suudeti kokku leppida nii, et tee äärde jäi alles kena müür.“
Vallavanem märkis, et on küsitud ka seda, mis on kergliiklustee: „Kõnniteel võib käia ainult jalgsi, siin saab kõigega, millel pole mootorit, ja tasakaaluliikuriga. Kõnnitee on normide kohaselt kitsam ning jalgrattaga seal sõita ei tohiks. Kergliiklustee on seevastu rajatud laiem ning sinna on jalgratturid oodatud.“
Kergliiklusteele järelevalvet teinud spetsialist Sulev Puumeister sõnas, et tee on visuaalselt ilus, kuid projekt oli raske: „Tee sobitub ümbruskonnaga ning ehitaja OÜ Viamer Grupp tegi kõik kvaliteetselt. Veel on vaja kokku panna rida dokumente. Loodetavasti tuleb sarnaseid teid ka mujale, sest sellist tüüpi ehitus on ohutuse mõttes oluline.“
Aruküla elanik Anne Eenpalu ütles, et rõõmustab tee valmimise üle: „Käin peaaegu igal päeval lasteaeda ja kooli ning nägin tee ehitamist. Peame aitama kaasa, et meie lapsed saaksid turvaliselt liikuda ning härrad ja daamid ei väsiks heakorra nimel võitlemast.“
Kergliiklustee lõplik valmimine sõltub Anne Eenpalu nõusolekust – kui rajada kergliiklustee mõisast mööda alleed maanteeni, läheks see läbi tema maa. Vallavanem kinnitas, et tee kulgeks mööda põlluäärt ning puid selle tarbeks maha võtta ei tuleks.
Riigikogu liige ja Aruküla elanik Andre Sepp, kes oli kergliiklustee projekteerimise alguses Raasiku vallavanem, rääkis, et head asjad sünnivad heade asjade kokkulangemisel: „Projekt oli ammu valmis, sest oli lubamatu, et niivõrd olulisel teel polnud kõrval kergliiklusteed. Saime riigilt raha tänu sellele, et eelmine vallavanem Aare Ets korraldas seminari, kuhu kutsus maanteeameti uue juhi rääkima kergliiklusteedest. Selgitasime, et Arukülla on vaja kergliiklusteed ning lahkusime teadmisega, et saime raha. Tee tuleb kindlasti lõpuni ehitada, sest seda on Arukülla vaja mitte niivõrd sportimise, vaid turvalisuse pärast.“
Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas, kes pakkus pärast avamist ja rongkäiku mõisa juures kuuma teed ja pirukaid, lausus, et teed vaadates on kohati tunne, nagu oleks linnas: „Sellised vajalikud projektid soosivad, et piirkonda tulevad elama vahvad ja tegusad inimesed.“