
„See oli minu kui rallifänni eluunistuse täitumine,“ ütles Eesti esimese MM-ralli võistluste juhi abi JANNO HERT.
Septembri alguses Lõuna-Eesti teedel toimunud Rally Estonia oli tänavu esmakordselt maailmameistrivõistluse üks etapp. Koroonapandeemia tõttu jäid osa etappe ära ning Rally Estonia korraldajad võtsid julguse ja riski teha MM-etapp Eestis. See õnnestus sedavõrd hästi, et pälvis ülivõrdes kiidusõnu nii rahvusvaheliselt autospordi liidult (FIA), sõitjatelt kui kõigilt teistelt ralliga seotud inimestelt. Möödunud nädalal selgus, et FIA on kinnitanud Rally Estonia ka 2021. aasta MM-kalendrisse. See toimub 15.-18. juulini.
Oma osa selles, et Rally Estonia on tuleval aastal taas MM-sarjas, on ka viiel rallifännil Arukülast. Need on Janno Hert, Tarmo Rühka, Ivar Rühka, Piia Mai Rühka ja Elin Palumäe. Eesti Autospordiliidu Rallikomitee liige Janno Hert oli Rally Estonial võistluste juhi abi, Tarmo Rühka FIA ohutusvaatleja autojuht, Ivar Rühka žürii autojuht ning Pia Mai Rühka ja Elin Palumäe juhtimiskeskuse sidekuulajad.
Võistluste juhi abi
Janno Hert on Eesti rallidel olnud Ivar Rühka kaardilugeja, korraldanud koos Tarmo Rühkaga Harju Rallit ning kuulub Eesti Autospordiliidu rallikomiteesse, kus hoolitseb selle eest, et rallide ohutusautosid juhiksid kogenud meeskonnad.
„Tunnen Rally Estonia peakorraldajaid ning olen Eesti meistrivõistlustel olnud ka ise ohutusauto roolis, seetõttu pakkusin võistluste juhile Silver Kütile, et võin tulla Rally Estoniale ohutusautode rivi ohjama. Kuid tema küsis, kas olen nõus tulema võistluste juhi abiks,“ jutustas Janno Hert.
Ta selgitas: „Korraldajad vastutavad ralli eest hetkeni, mil esimene võistlusauto läheb esimesse ajakontrollpunkti. Ralli ajal vastutab kõige eest võistluste juht. Silver Kütil oli Rally Estonial kolm abilist, üks neist tegeles ohutuse küsimustega, teine paberimajandusega, mina olin tema parem käsi ning juhtisin ERMis asunud juhtimiskeskust.“
Eesti MM-ralli juhtimiskeskuses ERMis oli 49 ekraani, politsei- ja päästeameti helikopterilt tehtud otsepilt, otsepil-did kõikidest võistlusautodest: „Ralliautodes on GPS-süsteemid, nägime katse ajal täpselt, kus iga masin on, kui suur on ta kiirus. Kui juhtub õnnetus, mõõdab andur autos ära g-jõu ning selle põhjal saame aru, kas on purunenud rehv või masin pannud nii-öelda puusse. Autotabloole ilmuvad õnnetusejärgselt valikud SOS ja okey. Kui sõitja vajutab okey, siis teame, et pole vaja kedagi kohale saata. Kui piloot saab valida SOS, on järgmine valik, kas on vaja kiirabi, päästjaid või mõlemat. Õnneks seekord midagi tõsist ei juhtunud.“
Janno Hert märkis, et kuigi ei käinud reaalselt ühelgi kiiruskatsel, oli ta Rally Estonia ajal võistluse käiguga tänu otsepiltidele väga hästi informeeritud: „Loomulikult ei vaadanud ma neid kui rallifänn, vaid pidin keskenduma hoopis muule. Kui oli korraga viis katset, jälgisin viielt suurelt ekraanilt samal ajal paarikümmet autot, millega iga sekund võis midagi juhtuda ning tuli olla valmis vajadusel kohe reageerima.“
Juhtimiskeskuses jälgisid katseid lisaks võistluste juhile, abile ja ülejäänud tiimile FIA-poolne ohutusvaatleja ning lennujuhtimiskeskuse töötajad, kuna ralli ajal olid töös ka päris palju helikoptereid, sealhulgas Tehvandil vajadusel valmis täisvõimsusega medikopter Rootsist ning riigipoolne päästekopter.
Janno Hert kinnitas, et kõik ralliga seonduv oli väga hästi turvatud, turvameetmed puudutasid ka Covidit – juhtimiskeskuse töötajad elasid ühes hotellis, teistega kokku ei puutunud. Mitu korda päevas mõõdeti nende kehatemperatuuri, ralli teeninduspargis oli vajadusel ootel sama sõjaväehaigla, mida kevadel kasutati Kuressaares.
„Mina olin neljapäevast pühapäevani kõik päevad hommikul poole viiest õhtul kella üheksani juhtimiskeskuses, vahepeal käisin vaid värsket õhku hingamas. Olime kogu aeg kaitsemaskidega, võisime need ära võtta vaid siis, kui sõime. Kuigi olime kõik andnud negatiivsed viirusetestid ning olime suletud keskkonnas, leppisime korraldajatega omavahel kokku, et oleme eeskujuks pealtvaatajaile – rallit jälgis üle maailma 100 miljonit inimest. Ja ka teistele, kes edaspidi rallisid korraldavad.“
Rally Estonia võistlusjuhi abi märkis, et nautis väga suures asjas üheks väikeseks mutriks olemist: „See meeskond tegi midagi, millesse mitte keegi, kaasaarvatud nad ise, veel aastaid tagasi poleks uskunud. Ja me tegime selle ära kahe ja poole kuuga! Ses suhtes oli negatiivne asi koroona meile positiivne. Kuulsime nii FIAlt kui WRC promootorilt ralli korralduse kohta vaid kiidusõnu. Isegi mitmekordne maailmameister Sebastian Ogier tänas finišipoodiumi taga väga hea ralli eest. Turundusinimesena olen kindel, et see oli kogu Eestile väga hea reklaam, mille vilju hakkab meie turismisektor järgmistel aastatel maitsma. Teleülekande õigused ostsid 157 riiki.“

Rallimaailma legendi autojuht
Tarmo Rühka, kes oli 2014-2017 Harju Ralli direktor, oli Eesti esimesel MM-etapil FIA ohutusdelegaadi Michele Moutoni autojuht.
„Sõitsime temaga läbi kõik katsed, kontrollisime turvaplaani järgi, et turvamehed, kes on paigutatud kümnemeetrise täpsusega, on kohal, kiirabi ja päästeautod paigas, kaameramehed, fotograafid ja publik seal, kus tohivad. Startisime 20 minutit enne esimese võistlusauto starti,“ selgitas Tarmo Rühka.
Rallimaailma legend Michele Mouton on seda tööd teinud neli-viis aastat, igal MM-etapil koos kohalikke olusid tundva autojuhiga. Tarmo Rühka sõnul rääkisid nad ühelt kiiruskatselt teisele sõites Michele Moutoniga ka tema rallikarjäärist. 1980ndatel ilma teinud prantslanna on siiani ainus naine, kes jõudnud autoralli MM-sarjas võitudeni, on võitnud neli etappi ning tuli 1982. aasta hooaja kokkuvõttes teiseks.
„Michele rääkis, et tal polnud omal ajal õnne, tehnika vedas väga palju alt. Aga ta oli kõva sõitja. Ütles, kui tänased rallisõitjad kurdavad, et hommikul peab vara ärkama, siis nende ajal kestis ralli peaaegu nädal aega – sõitsid 46 tundi järjest, siis said neli tundi magada ja sõitsid veel 36 tundi. Mõnel polnud legendigi, pidid kihutama ilma rajaga tutvumata. Portugalis oli tal seik, kus lendas autoga üle ühe fotograafi. 500meetrise sirge järel oli hüpe ja hüppe peal nägi, et fotograaf on selili tee peal aparaat käes. Fotograaf oli arvestanud, et võimsad autod hüppavad üle, kuid Michele Moutoni jaoks oli see mälupilt, mis ei lähe meelest,“ jutustas Tarmo Rühka.
Ta küsis kuulsalt rallinaiselt, kuidas oli võimalik Portugalis rallit sõita, kui tee oli pealtvaatajaid täis: „1980ndate rallivideotel on näha, et inimesed on lihtsalt tee peal. Ta vastas, et võttis neid kui puid, mille vastu ei tahtnud sõita. Mõni võib-olla sai „sabaga“ pihta, kuid traagilisi õnnetusi tol ajal väga ei olnud. Läks õnneks, kuigi autod olid siis isegi jõhkramad ning kontakt teega halvem kui praegu.“
Kui katsete vaheajal peeti lõbusaid vestlusi, siis katse ajal nägi Tarmo Rühka 69aastase Michele Moutoni temperamenti: „Ta ütles, et see on ta töörežiim ja peabki kirega tegema. Kui vahepeal polnud raadiosidet võistluskeskusega või ta telefon streikis, olid autos nii taevas kui põrgu, kuulsin ka prantsusekeelseid sõnu ning korra lendas raadiosaatja ka vastu istet. Siis vabandas ja tunnistas, et kannatlikkus pole ta tugevaim külg. Aga meie saime väga hästi läbi ja vahetame nüüd sõnumeid. Kirjutasin talle, kuna tahtis minuga veel kohtuda ja järgmisel aastal kohtumegi, sest ka 2021 on meil MM-etapp.“
MM-ralli ohutusauto juht kinnitas, et ka Michele Mouton oli imestanud, et nii lühikese ajaga korraldasid eestlased perfektse ralli ning kui pärast ralli lõppu täitis FIA raportit, kirjutas sinna Rally Estonia kohta parimaid hindeid: „Ta imestas, et kuidas on Eesti pealtvaatajad kodus nii korralikud, mujal maailmas pidid tal kõige suuremad probleemid olema Belgia ja Eesti rallifännidega. Usun, et meie fännid võtsid korraldajate soovitusi kuulda, sest kõik nii väga tahtsid, et ka järgmisel aastal tuleks MM-etapp Eestisse. Meie publiku korralikul käitumisel on kindlasti suur osa, et saame siia ka järgmise aasta rallietapi.“
Žürii autojuht ja sidekuulajad
Ivar Rühka, kes oli MM-rallil FIA žürii autojuht, sõitis ühe žüriiliikmega samuti enne starte kõik katsed läbi. Lisaks aitas ta lava taga võistlusautod finišipoodiumi jaoks õigesti rivistada. Ivar Rühka abikaasa Piia-Mai Rühka ning nende naabri Elin Palumäe ülesanne juhtimiskeskuse sidekuulajatena oli raja sidemeeste kaudu tänapäevaseid GPS-süsteeme käsitsi dubleerida juhuks, kui elektri- või internetiühendus peaks katkema, on vähemalt paberilt võimalik tuvastada autode asukohta.
„Olin kunagi abis Harju ralli korraldamisel. Nüüd ütlesin, et tahan tulla, ükskõik mida tegema. Mõni nädal enne rallit Janno Hert kutsuski,“ kõneles Piia Mai Rühka.
Kuigi rallipäevad tuli veeta kaitsemaskid ees juhtimiskeskuse kinnises ruumis, on ta õnnelik, et sai MM-ralli südamest näha, kuidas maailmaralli korraldustiim töötab: „Rallil läks kõik nii hästi, et öeldi isegi – igav on. Korraldajate kõrvadele on muidugi muusika, et SOS olukordi ei olnud. Vägev oli olla Eesti esimese MM-ralli juures, mis tehti ära kahe kuuga. Seda on uhke tulevikus lastele ja lastelastele rääkida. Loodetavasti möödub meil Ivariga järgmise aasta juulis esimene pulma-aastapäev MM-rallil.“