
Rekordpäeval tuli Aruküla põhikooli 415 õpilasest 181 kooli jalgrattaga.
Kui elektrirataste tootja, OÜ Ampler Bikes üks asutaja ja omanikke Ardo Kaurit käis kolm nädalat tagasi Aruküla põhikoolis vanema astme õpilastele ettevõtlusalast loengut pidamas, imestas ja kiitis ta, kui palju oli koolimaja ees jalgrattaid.
„See on positiivne elamus, te olete väga tublid – hea oli näha koolimaja ees suurt rattaparklat, mis on rattaid täis. Tegin sellest pilte ja jagasin neid ka oma Ampleri tiimile. See on väga äge, nii peabki,“ lausus ta ning meenutas, et käis ka ise Arukülas õppides rattaga koolis.
Kooli direktor Avo Möls ütles, et sel päeval oli koolimaja ees umbes 140-150 ratast, enamasti ongi neid sõltuvalt ilmast kuni 160, kuid rekordpäeval on rattaga kooli tulnud 181 õpilast.
„Iga päev ma neid ei ole, aga mõnel hommikul, kui ratastest mööda tulen, loen üle. Päris pooled meil rattaga koolis ei käi, aga üle 40 protsendi õpilastest küll,“ rääkis ta.
Direktori sõnul on Aruküla kooli õpilastel kooli tulemiseks peamiselt neli võimalust: jalgsi, rattaga, koolibussiga või toovad vanemad autoga. Jalgrattaga koolis käijaid on tema kinnitusel olnud alati, kuid aasta-aastalt on ratta eelistajate arv kasvanud. Kui aastaid tagasi olid koolimaja ees mõned vanaaegsed metallist rattahoidjad, toetasid osa lapsi oma rattad koolimaja seinale. 2010. aastal, kui Aruküla kool renoveeriti ning sai juurdeehituse, tehti koolimaja ette varjualusega rattaparkla. Edaspidi on parklat pidevalt täiendatud kaarekujuliste betoonist hoidjatega, peaaegu igal aastal on ostetud neid juurde 24, 36 või 48 ratta mahutamiseks. Nüüd on lisaks katusealusele parklale kaks rida rattahoidjaid kooliõue keskel ning osa ka sissepääsu juures. Kokku on kooliesisel kohti umbes 220-240 jalgratta mahutamiseks.
„Kui elad 300-700 meetri kaugusel, siis saab rattaga kõige kiiremini kooli, aga mõned tulevad ka kilomeetri-kahe kauguselt, sest koolibuss igale poole ei sõida,“ ütles koolijuht.
Rattaga käivad koolis näiteks lapsed, kelle kodu on Aruküla endisest veinitehasest Kalesi küla pool: „Praegu on Aruküla vahel teeremondi tõttu natuke vilets liigelda, aga muidu ei ole aedlinnas liiklus eriti tihe ja rattaga on mõnus sõita. Aga võib-olla on Tallinna maantee remont hoopis rattaga kooliskäimist selle tõttu soodustanud, et autoga liiklemine ja laste kooli sõidutamine on praegu raskendatud.“
Avo Möls jutustas, et ka kool on lastele rattasõitu soovitanud-propageerinud. Igal aastal viiakse läbi liikluskasvatuse tunde, koolis käivad liikluspolitseinikud, lapsed on osalenud naabervallas jalgrattakoolis ja andnud jalgrattaeksami: „Tegelikult on siin väike vastu-
olu. Kuigi juba nooremate klasside lapsed oskavad rattaga sõita ja tulevad rattaga ka kooli, ei tohiks laps enne kümneaastaseks saamist rattaga sõita mujal kui õuealal. Väljaspool õueala võivad sõita need, kel on jalgratturi juhiluba, aga loa taotlemiseks peab laps olema vähemalt 10aastane.“
Lisaks jalgratastele sõidab osa lapsi kooli tõukeratastega, mõni ka elektritõukerattaga. Vahepeal olid populaarsed elektrilised tasakaaluliikurid, kuid neid ei julgetud kooliõue jätta, sest on kallimad ja pikanäpumeeste seas nii-öelda minev kaup.
Kuna möödunud talv oli lumevaene, kasutati jalgrattaid ka talvel, siis oli Aruküla koolimaja rattaparklas iga päev umbes 40-50 ratast. Talvel saab seal hoida ka suuski, jalgrattahoidjal on suuskade hoidmiseks eraldi kinnitused.