Uue direktori juhtida on lasteaed, milles on alates septembrist 13 rühma.
Uus direktor Marju Männiksaar asus Aruküla Rukkilille lasteaeda tööle juuni alguses. Mõned päevad varem osales külalisena lasteaia juurdeehituse avamisel.
„Elan Tallinnas. Enne vestlusele tulekut ei olnud ma Arukülas käinud, arvasin, et see on samasugune uusasula nagu Peetri. Sõitsin siia GPSi abil. Kui anti teada, et olen valitud, tahtsin enne, kui annan jah-sõna, käia lasteaias, näha töötajaid. Tahtsin tunda, kas see on koht, millega suhestun. Sain eelmise direktori Karin Reiskaga rääkida, käisime rühmades, tema tutvustas mind juba kui uut juhti,“ räägib Marju Männiksaar.
Ta on pärit Põltsamaalt, pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis kolm aastat Tallinna Kergetööstustehnikumis rahvuslikku käsitööd. 2000. aastal sai Tallinna Pedagoogikaülikoolist käsitööõpetaja kutse. Kuna kodukoha koolis oli käsitööõpetaja olemas, töötas esialgu kaks aastat tegevusjuhendajana Võisiku hooldekodu käsitöötoas, seejärel jäi lapsehoolduspuhkusele. Hiljem töötas Marju Männiksaar kolm aastat Põltsamaa linnavalitsuses lastekaitsetöötajana, seejärel kolm aastat Põltsamaa Ühisgümnaasiumis käsitööõpetajana. Siis sündis teine laps ning 2012. aastal koliti perega Tallinnasse. Pealinnas töötas Marju Männiksaar aasta õpetajana Lauliku lasteaias, seejärel viis aastat Tallinna Kopli Ametikoolis, alguses rahvusliku käsitöösuuna õpetaja, seejärel õppedirektorina. Viimased neli aastat oli ta õppeosakonna juht Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses, kus õpivad erivajadustega tööealised inimesed.
„Kopli ametikoolis töötamise ajal omandasin Tartu Ülikoolis magistrikraadi hariduskorralduse ja koolijuhtimise erialal. Tänavu kevadel tekkis mõte proovida ka juhiametit, kui olin seda juba õppinud. Aruküla lasteaia direktori otsimise kuulutus oli üks esimesi, mis CV Keskuses silma jäi ja nüüd olengi siin,“ sõnab Marju Männiksaar.
Lasteaiainfo ühte kohta
Uus direktor märgib, et esimesed töökuud Arukülas on läinud väga kiiresti, kuna suur osa õpetajaid ja nende abisid olid puhkusel, palju on ka uusi töötajaid, pole veel kõigiga jõudnud silmast silma vestelda.
„Pean väga tähtsaks, et igaüks saaks mulle öelda, mis on tema ootused ja mina öelda, mida mina neilt ootan. Ootan eelkõige avatust. Kui mõne asja kohta öeldakse, et nii ei saa, siis tahan kuulda, kuidas saab. Ja kui kellelgi on mõni hea idee, siis eeldan, et ta ise osaleb selle elluviimisel,“ lausub Marju Männiksaar.
Ta kinnitab, et ei plaani lasteaias revolutsiooni ega hakka muutma midagi, mis hästi töötab. Küll aga soovib ühe esimese muudatusena viia lasteaia infojagamise ühte kohta. Praegu jagatakse teavet lasteaia ja lapsevanemate vahel osaliselt Facebooki gruppides, osaliselt meilide ja telefoni teel, osa infot liigub lasteaedadele mõeldud õppeinfosüsteemi ELIIS kaudu: „Õpetajatel on sageli segadus, ei tea, millisesse kanalisse infot suunata, vanemad ei tea, millisest kanalist seda leida. Soovin, et kogu lapsi ja meie tööd puudutav ametlik suhtlus käiks ELIISi kaudu. See on väga laialdasi võimalusi pakkuv keskkond, mille kaudu saab jagada infot nii õpetajatele kui lapsevanematele, lisaks kajastada lasteaia igapäevategemisi, lisada ka pilte. Me ei saa kohustada lapsevanemat ELIISiga liituma, aga kui otsustame, et see on meie lasteaias infokanalina kasutuses ning vanem tahab teada, mis lasteaias tehakse, siis ta liitub.“
Teine asi, mis uue direktori meelest muutmist vajab, on lasteaia hoovi kasutamine: „Praegu on igal rühmal kindel õueala oma liivakasti, kiige, liumäe, mängumajaga. Mina näen, et edaspidi oleks õu rohkem ühiskasutuses. Sõimerühmad peavad olema aiaga eraldatud, aga meil ei pea olema 13 ühesugust platsi. Õueatraktsioonid maksavad palju, me ei saa neid osta igale rühmale. Päris nii muidugi ei saa, et laseme lapsed välja ja jooksevad, kus tahavad, aga võimalik on rühmade kaupa vahetada, et sel nädalal on üks rühm siin platsil, järgmisel nädalal järgmine. Siis saame oma õueala kaasajastada, muretseda uusi vahendeid.“
Uued rühmad on komplekteeritud
Aruküla lasteaed töötab viimaseid päevi 11 rühmaga, alates 5. septembrist avatakse kaks uut rühma. Mõlemad on esialgu sõimerühmad, väiksemas, mis ehitati lasteaia vana saali asemel, hakkab käima 12, B-tiiva esimesel korrusel, endises Karukella rühmas asuvas suuremas rühmas 15 last. Kokku on lasteaias siis neli sõimerühma, 13 rühmas kokku on 239 last, töötajaid 57.
„Uued rühmad on töötajatega komplekteeritud. Suur tänu lapsevanematele, kellele saatsime palve infot levitada ja aidata töötajaid otsida,“ ütleb Marju Männiksaar.
Mõlemas uues rühmas on kaks õpetajat ja üks õpetaja abi, samuti on mõnes senises rühmas, mõnes rühmas on kasutusel ka ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteem: „Nagu ütlesin, ei ma näe põhjust muuta seda, mis on hästi. Ma ei leia, et kogu lasteaed peab töötama ühe süsteemi järgi, kui rühmas on kaks õpetajat ja üks abi ning tiim väga hästi töötab. Assistendisüsteemi on tinginud õpetajate puudus, kuid meil õnnestus uutesse rühmadesse õpetajaid isegi lihtsamini leida kui assistente.“
Suur murekoht on direktori sõnul logopeedi puudumine.
„Lasteaias peab logopeed kindlasti olema, see ennetab hiljem väga palju probleeme koolis. Kui keegi teab soovitada, andke palun teada,“ lausub Marju Männiksaar.