Anija 5. mõisakultuurifestivalil tutvustati eri ajastute rõivamoode

403
Keskaegsed talupere, mõisarahva ja rüütlite kostüümid modellide seljas.

Mõisakultuurifestivali ja pärtlipäeva laata Anija mõisas külastasid ligi 1000 inimest.

Anija mõisas sai pühapäeval, 21. augustil näha rõivaid, mida kanti eri ajastutel – alates keskajast kuni möödunud sajandi alguseni. Viienda mõisakultuurifestivali peateema oli „Mõisaajastu moevoolud“. Tutvustati lihtsaid talurahvakehakatteid, rikaste mõisnike uhkeid kostüüme kui rüütlite riideid ja relvi.

Rahvusooperi Estonia kostümeerija Ülle Kogerman rääkis, milliseid riideid kandsid talurahvas, ülikud ja sõdalased keskajal, millised rõivad olid moes renessansi ja barokiajastul, mil masstootmine puudus ning riideid pärandati, kingiti ja müüdi, jagas selgitusi 18. sajandi rokokoo-stiili kohta, mis tõi kaasa krinoliinid ja puusalaiendajad kõneles klassitsismi- ja romantismiaegsest moest, mis enam ei rõhutanud ülipeenikest pihta, naised vabanesid korsetikandmise kohustusest, moodi tulid suurte dekolteedega sirged kleidid uhkete sleppidega.

Anija mõisakultuurifestivali peakorraldajad KADRI KIVINURM, ÜLLE DAUT ja KADRI RAUDKIVI.

Koos tutvustusega oli eri ajastutel kantud rõivaste moedemonstratsioon. Rõivad, mida kandsid näitlejad-lauljad rahvusooperi Estonia lavastustes, olid festivalil ka jalgpalliklubi Anija United liikmete ning loosiga selle võimaluse võitnud inimeste seljas. Sopran Kristina Vähi esitas eri ajastute laule, Sõdalaste Koja võitlejad etendasid rüütlite mõõgavõitlust, ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses esitas keskaegseid tantse, ühele modellile tehti laval rokokooaegne meik.

Iga ajastu kohta tutvustas päevajuht Arlet Palmiste ka Anija mõisas sel ajal toimunut, alates mõisa esmamainimiseks peetavat aastast 1482, mil seal hakkas toimetama Soiede perekond, kuni 20. sajandi alguseni, mil mõis riigistati ning selle viimased omanikud von Wahlid lahkusid.

Mõisa härrastemajas oli festivalipäeval moeteemaline näitus, eksponeeriti Estonia lavastustest pärit kostüüme. Ka festivali külalistel oli võimalus mõisarahva riideid laenutada ning nendega tund aega mõisas ja pargis jalutada.

„Väga tore, et seda võimalust kasutati ning ka festivalipubliku seas liikus ringi mõisarahva kostüümides inimesi,“ sõnas Anija mõisa programmijuht Kadri Raudkivi.

Kes soovis, sai lasta professionaalsetel grimeerijatel teha ka renessansi-, baroki- või rokokooajastu soengu ja grimmi.

Mõisapargis olid avatud viis temaatilist töötuba, kus sai valmistada ehteid, teha moeteemalisi käsitöökaarte, maalida lehvikut ja tõlda, katsetada siiditrükki, segada looduslikest vahenditest näomaske. Sõdalaste Koja rüütliriietes mehed demonstreerisid ajaloolist mõõgavõitlust.

Mõisakultuurifestivalil oli ka krattide meisterdamise võistlus.

Grimeerija MADLI MAASIKA käe all sai LIIVI LOIGUST kratt.

„Kuigi materjali tõime meie kohale, on inimeste fantaasia imekspandavalt piiritu, kratid, mida tehti enamasti peredega, tulid väga vinged,“ kiitis Kadri Raudkivi.
Kohalikule elanikule Liivi Loigule tegi professionaalne grimeerija Madli Maasikas samal ajal ka filmiliku fantaasiagrimmi Kratt.

Anija mõis on igale mõisakultuurifestivalile end tutvustama kutsunud ka Eesti teised mõisad. Tänavu võtsid kutse vastu Atla mõis Raplamaalt ning Võhmuta mõis Lääne-Virumaalt, mõlemad pakkusid Anijal oma viinaköökides tehtud käsitöönapse.
Koos festivaliga toimunud pärtlipäeva laadal oli seekord ligi 40 kauplejat, kes müüsid peamiselt kohalikku käsitööd ja toidukraami.

Mõisakultuurifestivalil käisid korraldajate hinnangul ligi 1000 inimest, oli ümbruskonna inimesi, kuid väga palju rahvast Tallinnast, mitu turismigruppi ka Soomest.

„Festival läks väga hästi korda, on märkimisväärne, et saime seda teha koostöös Rahvusooperiga Estonia,“ lausus mõisa programmijuht.

Ta avaldas lootust, et mõisakultuurifestivali korraldatakse ka järgmistel aastatel: „Festival toimus küll juba viiendat korda, kuid vahepeal on olnud väga keerulised aastad, nii et tegelikult alles juurutame seda traditsiooni. Loodan väga, et see juurdub ja peagi saame rääkida juba mitu korda suuremast festivalist. Kui meil on Anija mõisa näol selline pärl, siis on festival hea võimalus mõisakultuuri pisut meelelahutuslikult laiemalt tutvustada.“

Eelmine artikkelIda-Har­ju ker­ge­jõus­ti­ku­ve­te­ra­nid meist­ri­võist­lus­tel Rak­ve­res
Järgmine artikkelAru­kü­la las­teaia di­rek­tor MAR­JU MÄN­NIK­SAAR: „Ma ei hak­ka muut­ma mi­da­gi, mis töö­tab häs­ti.“