Raasiku vallavalitsus avalikustas projekteerimistingimuste määramise eelnõu Järsi külla Karkle ja Vana-Väljamäe katastriüksustele päikeseelektrijaama rajamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks. Eelnõu saadeti kinnistute piirinaabritele ning mitmele riigiametile ning on valla kodulehel avalikul väljapanekul kuni 12. novembrini. Kui selle aja jooksul esitatakse eelnõu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid, on 18. novembril avalik arutelu.
Raasiku vallavolikogu võttis 10. augustil vastu otsuse, et Karkle ja Vana-Väljamäe katastriüksustele, kokku umbes 25 hektari suurusele alale, päikesepargi ehitusprojekti koostamiseks ei nõuta detailplaneeringut, vaid väljastatakse avatud menetluses koostatud projekteerimistingimused.
„Avatud menetlus tähendab seda, et vallavalitsus saadab projekteerimistingimused enne väljastamist arvamuse avaldamiseks asjassepuutuvatele riigiametitele ja kinnistute piirinaabritele. Oleme jõudnud selleni, et kõik nüansid on läbi arutatud, projekteerimistingimused koostatud ja eelmisel nädalal saatsime kirjad välja. Karkle ja Vana-Väljamäe kinnistute naabruses on kaks majapidamist, suurem osa naaberkinnistuid kuuluvad riigile,“ lausus haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Ets.
Kinnistute suurused on kokku üle 35 hektari. Praegu on mõlemad maatulundusmaad, päikesepargi jaoks lubatakse teha kahe kinnistu peale kokku 25,32 hektarit tootmismaaks, kuhu on võimalik saada ehitusõigus. Vähemalt 15 protsendile tootmisalast tuleb rajada kõrghaljastus, olemasolev kõrghaljastus peab säilima. Kokku peab kõrghaljastust olema vähemalt 3,8 hektaril ning see peab sobima rohumaale ja pakkuma varju loomastikule. Päikesepaneelidele on ehituskeeluala 4 meetrit krundi piirist ja 8 meetrit hoonetest ning 10 meetrit kohalikust teest. Tundlike alade – elamu- ja liiklusalad, loomastiku liikumise rohekoridor – eraldamiseks on soovitatav jätta haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire.
„Päikesepargiks kavandatav ala on 1,2 kilomeetrit pikk. Leivajõe äärest läheb maakonnaplaneeringute rohekoridor. Kuna selle kohta pole tehtud uuringuid, ei ole teada, kas loomad liiguvad ka üle selle põllu, kuhu on kavandatud päikesejaam. Seetõttu soovime, et nii pika päikesepaneelide rivi sees oleks vahekoridor, kust ka suuremad loomad saaksid läbi pääseda. Et ei jääks selle taha kinni ega liiguks selle tõttu Lagedi-Aruküla maanteele,“ selgitas Raasiku vallaarhitekt Reet Viigipuu.
Kesksem teema, mille tõttu oli vallavalitsus erinevalt volikogust seda meelt, et päikesejaama rajamiseks tuleks algatada detailplaneering, on sealkandis levinud kaitsealune linnuliik. Keskkonnaamet leidis, et enne projekteerimistingimuste andmist tuleb teha uuring, et selgitada päikesepargi võimalikud mõjud kaitsealusele liigile, sõltumatu liigiekspert peab hindama, kas päikesepark ohustab kaitstavat liiki. Ornitoloog Leho Luigujõe andmetel on Aruküla poldri heinamaadel registreeritud 33 liiki linde, kellest 20 on seal tõenäoliselt pesitsejad või linnud, kes kasutavad kohta toitumisalana. Kaitstavat liiki kohati seal viimati suvel 2013. Ornitoloog oletas, et liigile ei mõjunud hästi kõrgepingeliigi ehitus 2012. aastal ning metsa väljavedu üle linnu mänguplatsi 2016. aastal. Lisaks on tänavu poldri põhjaosas rekonstrueeritud kraav, mis muudab ala veel kuivemaks ning kahlajatele ebasobivamaks. Kuigi praegu ei ole teada, kas kaitsealune liik seda ala veel kasutab, soovitas ornitoloog läbi viia ehitusejärgse seire, mis aitaks selgitada rohumaadel paiknevate päikeseparkide mõju sealsele linnustikule.
„Kaitsealune kahlaja lendab öösel, seepärast on päikesepaneelid talle väga ohtlikud, lind peab neid veeks. See on põhjus, miks suhtume päikesepargi lubamisse väga ettevaatlikult. Kui koos teadlastega tehakse eelnev uuring ning pärast päikesejaama valmimist uurivad teadlased seda edasi, on see justkui katseala,“ rääkis Reet Viigipuu.
Projekteerimistingimuste eelnõusse pandi kirja, et enne päikesepargi ehitamise alustamist ja ka ehitusjärgselt tuleb koostöös sõltumatu liigieksperdiga läbi viia linnu-uuring, et selgitada päikeseelektrijaamade mõju linnustikule. Ehitusjärgne uuring peab kestma vähemalt kaks aastat. Päikesejaama ehitusaeg ei tohi jääda lindude pesitsusajale, mis on 15. aprillist 15. juulini. Muul ajal ehitustöid tehes tuleb veenduda, et maapinnal ei asuks linnupesasid.
Oodatakse arvamusi
Projekteerimistingimuste eelnõu kohta saavad arvamusi-ettepanekuid esitada ka kõik teised, mitte ainult Karkle ja Vana-Väljamäe kinnistute naabrid.
„Vastame kõigile, põhjendatud arvamused võtame arvesse. Kui ei arvesta, siis põhjendame. Oleme saanud juba ettepaneku rajada tänavavalgustus. Arvamused peavad olema ikkagi konkreetse objektiga seotud ning projekteerimistingimuste kaudu arendajale selliseid nõudmisi esitada ei saa, seda on võimalik teha vaid detailplaneeringu kaudu. Projekteerimistingimustega esitame ehitusloa saamiseks vajalikud tingimused ainult sellele kindlale alale või seda teenindavale alale,“ lausus vallaarhitekt.
Kui projekteerimistingimuste eelnõu on avalikult läbi arutatud, peab selle kinnitama vallavalitsus. Nende tingimuste alusel saab arendaja tellida päikesejaama ehitusprojekti, mille alusel on hiljem võimalik saada ehitusluba.