Seoses uute koroonareeglitega paluvad kooliõed lapsevanematelt küsitluslehele vastust, kas lubavad oma last testida ja vaktsineerida.
Eelmise nädala esmaspäeval, 13. septembril oli firma Eldred vaktsineerimisbuss tund aega Aruküla kooli ja teise tunni Raasiku kooli juures. Bussi kutsus kohale Aruküla kooliõde Rita Sepp, et vaktsineerida Covid-19 viiruse vastu õpilasi, kelle vanemad sellega nõustusid, ning ka teisi kohalikke elanikke.
Tulemusele saab Rita Sepa sõnul anda hindeks neli miinusega, kokku käisid vaktsineerimas 48 inimest, nii õpilasi kui ka teisi vallakodanikke. Süstiti Pfizeri või Moderna vaktsiini, võimalus oli valida. Korduspookimine tehakse Arukülas ja Raasikul oktoobri keskel.
Firmaga Eldred on kokku lepitud, et septembri lõpus tuleb vaktsineerimisbuss ka Kehra koolimaja juurde, et anda vaktsineerimiseks võimalus sealsetele õpilastele ja teistelegi vallaelanikele.
Uus õppeaasta on kestnud kolm nädalat ning sama kaua on koolides kehtinud lihtsustatud karantiinikord. See on toonud koolides töötavatele meditsiiniõdedele ehk teisisõnu kooliõdedele juurde uusi töökohustusi. Kord nädalas tuleb neil testida üldhariduskoolides, samuti huvikoolides pedagooge ja teisi koolitöötajaid, kes ei ole vaktsineeritud. Ka koostatakse klasside kaupa alates 12. eluaastast ehk 5.-6. klassist andmebaasi, kes õpilastest on Covid-19 haigust põdenud või selle vastu vaktsineeritud, ning kui ei ole haigestunud ega vaktsineeritud, siis kas lapsevanem lubab oma alaealist last testida ja vaktsineerida.
Aruküla kooliõde, osaühingu Koolitervishoid asutaja ja juht Rita Sepp tõdeb, et töökoormus on väga suur, oma tavapärast tööd polegi jõudnud teha: „Lihtne aeg oli meil viimati 2019. aastal ja 2020. aasta algus enne, kui koroonaviirus hakkas laialt levima. Kui tuli Covid, hakkasime kaardistama haigetega kokku puutunud kontaktseid õpilasi ja õpetajaid. Kui eriolukorra ajal jäädi distantsõppele, nõustasime haigestunuid ja lähikontaktseid, saime telefonikõnesid 24/7. Siis läksime vabatahtlikena appi testimispunktidesse, edasi haiglatesse Covidi-osakondadesse. Kui neid osakondi hakati suve alguses kinni panema, töötasime vaktsineerimiskeskustes. Ja siis algas käesolev kooliaasta.“
OÜs Koolitervishoid töötavad koos juhatajaga seitse kooliõde. Ettevõte osutab kooliõe teenust Harjumaal ja Tallinnas kokku 18 haridusasutuses, nende seas on Anija ja Raasiku valla kõik koolid, Loksa gümnaasium ja Vihasoo lasteaed-algkool. Kehra gümnaasiumi, Aegviidu ja Alavere põhikooli, ka Raasiku kooliõde on Jana Lorens. Rita Sepp on peale Aruküla põhikooli veel waldorfkooli ja Pikavere algkooli kooliõde ning Aruküla koolides käib ka kooliõde Ellen Majorskih. Loksa ja Vihasoo koolis töötab Marju Meesak.
Koolitöötajatest on Rita Sepa hinnangul vaktsineerimata keskmiselt kümme protsenti – olenevalt kooli suurusest mõned üksikud kuni 7-8 inimest. Väikeses Vihasoo koolis on kõik töötajad vaktsineeritud. Õpilastest on koroonaviiruse vastu kaitsepoogitud koolides alates 5. klassist praeguseks umbes kolmandik, aga arvesse tuleb võtta, et õpilaste vaktsineerimine alles algas, osad on saanud esimese süsti, toonitab ta. Ka Eestis keskmiselt on vaktsineerida jõutud kolmandik õpilastest.
Kuusalu keskkoolis ja Kolga koolis töötab kooliõde Kerli Eelnurm, kelle tööandja on Kuusalu Tervisekeskus. Tema andmed Kuusalu kooli kohta on umbkaudu samasugused, kui on Eestis keskmiselt – kaitsesüsti on saanud 5. ja vanemates klassides kolmandik õpilastest ning valdav enamus koolitöötajatest. Kolga koolis on täielikult vaktsineeritud kümmekond õpilast. Kooliõed on saanud vastava koolituse ja võivad koolides hakata soovijaid vaktsineerima, kuid Kerli Eelnurm tõdeb, et kaitsesüsti vastu tunnevad huvi vähesed.
Kuusalu vallavalitsus korraldas augusti keskel vaktsineerimispäeva Kuusalu kunstide koolis, eelkõige oodati kaitsesüsti saama õpilasi, aga ka kõiki teisi. Vaktsineerimas käisid 50 inimest, neist 22 olid õpilased. Teise vaktsiinidoosi süstimiseks on OÜ Eldred töötajad Kuusalus kunstide koolis 25. septembril kolm tundi. See on lisavõimalus vaktsineerimise alustamiseks ka neile, kel veel koroonaviiruse vastane kaitsesüst saamata, rõhutab Kuusalu valla hariduse juhtiv spetsialist Anu Kirsman.
Häälekad vaktsiinivastased
Kooliõdede ja -juhtide suur mure on praegu asjaolu, et osade õpilaste vanemad ei luba oma lapsi vaktsineerida. Kuusalu keskkooli juhtkond sai juba enne kooliaasta algust mõnelt lapsevanemalt avalduse, et kaitsesüstimise osas ei tohi tema last mõjutada, talle ajupesu teha.
Rita Sepp märgib, et teda on ka isiklikult ähvardatud: „Olen lapsevanematele saadetud ankeedile saanud vastuseks hoiatusi, et millise seaduseparagrahvi alla läheb, kui nende last testin või vaktsineerin. On küsitud, miks sandistan õpilasi, kas mu omad lapsed on juba sandid ja soovitatud valida endale mõni teine töö. Sellised kurjad kirjad teevad väga kurvaks. Õnneks koolijuhid on me seljataga, toetavad ja aitavad.“
Ta nendib, et vaktsineerimisvastaseid ei ole küll väga palju, aga need, kes on vastased, on ootamatult häälekad. Nende seas on ka selliseid vanemaid, kes pole varem muude korraliste vaktsineerimiste vastu seisnud.
„Kogu aeg on olnud keeldujaid, aga kindlasti on nüüd rohkem, kui olnud tavaliselt. Samas meie vaktsineerimist õpilaste seas propageerida ei tohi,“ märgib ta.
Samuti on lapsevanemaid, kes ei luba oma lapsele teha koroonaviiruse kiir- ega PCR-testi, kuigi saab valida kurguloputuse- ja ninatesti vahel.
Õpilaste vaktsineerimist ega testimist ei tohi propageerida ka õpetajad ning kõigisse õpilastesse tuleb suhtuda võrdselt. Kas õpilane on vaktsineeritud või mitte ning keda lubatakse testida, seda ei või koolikollektiivis ega ka mujal avalikustada. Haigekassale saadetavad andmed krüpteeritakse, seegi on kooliõdedele lisakoormus.
Lihtsustatud karantiinikord
Suurem testimine algab lihtsustatud karantiinikorra järgi koolis siis, kui vaktsineerimata või koroonat mitte läbi põdenud õpilasel toimub koroonaviiruse kandjaga lähikontakt samas õppeasutuses. Alates 12. eluaastast tuleb sel juhul teha niisugustele õpilastele esmalt antikehade kiirtest ning 72 tundi hiljem PCR-test. Algklassilapsed võivad koolis käimist jätkata täiendava testimiseta.
Kui testi tulemused on negatiivsed, jätkavad haigustunnusteta õpilased koolis käimist, aga lihtsustatud karantiiniperiood tähendab seda, et kümne päeva jooksul ei tohi need õpilased osaleda huvitegevuses, minna kinno, teatrisse, muudele avalikele üritustele.
Kui test annab positiivse tulemuse, peab võtma ühendust perearstiga ja õpilasel tuleb jääda koju. Kui vaktsineerimata õpilasel on koroonaviiruse kandjaga lähikontakt väljaspool õppeasutust, siis lihtsustatud karantiinikord tema puhul ei kehti ja ta jäetakse koju karantiini. Samuti peavad koju jääma need õpilased, kes keelduvad testimisest.
Enamikus Ida-Harju koolides pole seni olnud vajadust lihtsustatud karantiinikorda rakendada. Kehra koolis oli gümnaasiumiklassis kaks koroonakollet, kuid need lahenesid hästi, sõnab Rita Sepp. Ühes kaugemal koolis, mida teenindab Koolitervishoid OÜ, juhtus aga nii, et vaktsineerimata õpetaja haigestus koroonasse ja kolm klassi tuli siiski saata distantsõppele.