Eelmise nädala Maalehes ilmunud lugu „Käsmulaste koduhoove ähvardab range looduskaitse“ ajendas Kuusalu vallas Lahemaa rahvusparki kuuluvate külade inimesi Sõnumitoojalt küsima, kas saaks teada, kuivõrd ähvardab sama oht ka neid.
Sõnumitooja toimetus edastas küsimuse keskkonnaametile ning palusime ka infot, kas ja kuidas saab või sai Lahemaa rahvuspargi erametsaomanik infot selle kohta, et temale kuuluval maal on plaanis rakendada rangemaid reegleid. Palusime samuti täpsemat selgitust metsaelupaikade inventeerimise ja erametsades kavandatava rangema kaitse kohta.
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter vastas, et see teema puudutab neid erametsaomanikke, kelle metsamaad on Natura 2000 võrgustiku alal. Lahemaa rahvuspark kuulub täielikult Natura 2000 võrgustikku. Samuti on Natura 2000 alad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala, Maapaju looduskaitseala ja Jussi I metsise püsielupaik.
Ranged reeglid tulid päevakorda seoses Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega. Euroopa Komisjon heitis tema sõnul Eestile ette, et raiete lubamisel ei hinda piisavalt mõjusid elupaikadele ja metsaelupaikade kaitse ei ole Eestis piisavalt tõhus.
Sellest tulenevalt peatas keskkonnaamet eelmise aasta veebruaris 28 kuuks raied Natura 2000 alade metsaelupaikades ja tellis täiendavad inventuurid. Kuusalu vallas tehti metsaelupaikade inventuur eelmise aasta teises pooles, Haljala vallas praegu inventuur käib.
Metsaelupaikadest on kavas moodustada eraldi looduskaitseala. Lahemaa rahvuspargis on keskkonnaameti andmetel plaanis rangete reeglitega looduskaitsealaga hõlmata kokku 3092,94 hektarit erametsa ja 3180,77 hektarit riigimetsa. Kokku puudutab see eramaadel 2364 katastriüksust.
Veel sai Sõnumitooja keskkonnaametist andmed, et kõigist Kuusalu vallas asuvatest Natura 2000 võrgustiku erametsadest plaanitakse range kaitse alla võtta 2459,48 hektarit kokku 1729 katastriüksusel ning riigimetsast 2626 hektarit. Anija vallas on kavas range kaitse kehtestada eramaadest 147,56 hektaril, kokku 65 katastriüksusel ning 561,59 hektaril riigimetsas.
Riina Kotter: „Kui metsaomanikud näevad metsaregistrist, et nende maal on projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevöönd, tähendab see, et nende metsas on inventeeritud väärtuslik ja kaitset vajav metsaelupaik ning on tehtud ettepanek range kaitse tagamiseks. See on esmane kaitsemeede, et metsaelupaikades saaks metsateatise menetlusi peatada. Tänavu aprillis oli erametsaomanikel võimalik taotleda KIKilt piirangute kompenseerimiseks toetust, varem oli toetuse määr 110 eurot hektari eest, praeguseks on tõstetud 134 eurole. Toetust on võimalik taotleda igal aastal, raiest saadav tulu jääb sageli ühekordseks.“
Maaomanike teavitamise kohta selgitas ta, et kõiki maaomanikke ei ole seni kirjalikult teavitatud, sest range kaitse alla võtmise menetlust ei ole kliimaminister veel algatanud: „Praegu toimuvad arutelud, kuidas metsaelupaikade range kaitse tagada. Kui minister algatab range kaitse alla võtmise menetluse, toimub maaomanike teavitamine vastavalt looduskaitseseadusele. Kliimaministeeriumis on ühe võimaliku lahendusena arutuse all, et looduskaitseseaduses teha muudatus, millega keelatakse raied Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikades.“
Riina Kotter lisas, keskkonnaamet korraldab Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate erametsade omanikele neljapäeval, 18. mail kell 14 internetis metsaelupaikade infopäeva, et selgitada Natura 2000 võrgustiku kaitse tugevdamise vajadust ja erametsaomanikele pakutavaid toetusmeetmeid: „Lingi infopäevale leiab keskkonnaameti kodulehelt ja ka Kuusalu valla veebist. Infopäev on üle-eestiline, salvestame kõik räägitu ja see jääb järelevaadatavaks. Tegime samal teemal infopäeva ka eelmisel aastal 5. juunil, kahjuks oli osalejaid vähe, loodame nüüd suuremat huvi.“
Virve külavanem, Lahemaa Maaomanike Liidu asutaja ja juhatuse liige Jaan Velström selgitas toimetusele, sihtkaitsevöönd tähendab, et selles metsas ei tohi enam puid langetada, ka mitte küttepuid teha ning maha kukkunud puud tuleb sinna jätta.
„Sisuliselt pole sihtkaitsevööndil ega reservaadil suurt vahet,“ lausus ta ja juhendas, et kes tahab teada saada, kas tema mets on projekteeritavas uues looduskaitsealas, tuleb internetis siseneda maa-ameti geoportaali ja leida projekteeritavate kaitsealade kaardikiht, mis on viirutatud.
„Paraku on see avalik info vanade andmete alusel. Uue inventuuri tulemusi näeb maaomanik enda metsamaa kohta, kui logib metsaregistrisse sisse oma isikukoodiga,“ sõnas Jaan Velström.
Riina Kotter märkis, et ka maa-amet uuendab regulaarselt andmeid.