Aruküla kooli 160. sünnipäeva tähistamiseks laupäeval, 22. aprillil toimunud kokkutuleku kontsert-aktuse keskmes olid vilistlased – kooli aastaid või aastakümneid tagasi lõpetanud õpilased meenutasid oma kooliaega, vilistlased astusid vaheldumisi praeguste õpilastega üles ka laval.
Aktuse alguses kõneles Aruküla põhikooli direktor Avo Möls kooli loomisest 160 aastat tagasi, tegi ülevaate esimesest rohkem kui poolest sajandist Aruküla kooli ajaloos ning rääkis ka sellest, mis on koolis muutunud pärast eelmist juubelit viis aastat tagasi.
Järjepideva hariduselu alguseks Arukülas loetakse Kulli tee ääres avatud kooli avamist 1862. aasta sügisel, kui tollaste seaduste järgi tuli hakata ka talurahva lastele haridust andma. Esimese kooli täpset asukohta pole teada, kuid esimesel aastal läks kooli 20 poissi. Alates 1872. aastast on kool asunud mitmes kohas, kõige kauem, 67 aastat, tegutses Aruküla mõisas, mille andis kooli jaoks kasutada mõisa vabadussõjas osutatud teenete eest riigilt kingiks saanud endine riigivanem Kaarel Eenpalu. Kõige pikaaegsem koolijuht on olnud Tõnis Orgussaar, kes töötas Aruküla koolis lühemat aega alates 1909. aastast, seejärel taas aastatel 1918-1946.
Avo Möls jutustas, et paar aastat tagasi, kui koolitädi Salme Andresoni kodus Arukülas Nõmme teel tehti remonti, leiti seina tagant Aruküla kooli kaks väga heas seisukorras klassipäevikut õppeaastatest 1930-1931 ja 1939-1940. Tänu väärtuslikule leiule saadi tol ajal Arukülas õppinud 1.-2. ja 3-4. klassi õpilaste nimekirjad.
Eelmise ja tänavuse juubeli vahel on saanud praegune, 1978. aastal valminud koolihoone juurdeehituse algklasside tiiva kolmanda korruse näol, samuti võimla laienduse, mille pesuruumide peale ehitati veel kolm klassiruumi, renoveeritud on kooli staadion. Aruküla koolis on praegu ligi 60 töötajat, neist 12 ehk viiendik on kooli vilistlased. Õpilasi on 403, rekord on olnud 419. Klassiruume on 22, täpselt samapalju on ka klassikomplekte, lisaks väikeklassid erivajadustega lastele.
Direktor ütles et nagu viis aastat tagasi, on tal vilistlastele üleskutse panna oma kooliajast kirja mälestused, mida õpetajate kõrvad pole kuulnud ega silmad näinud. „Saatke koolile, võibolla paneb keegi neist kunagi kokku raamatu,“ ütles Avo Möls. Tal oli ka teine palve – kui keegi teab, kus võiks olla kooli kunagise direktori Olavi Uuemaa koostatud ja kümmekond aastat tagasi kaduma läinud kroonikaraamat, võiks selle tagastada, selles on kooli jaoks väärtuslik ajalooline materjal.
Kokkutulekul meenutasid oma kooliaega 1954. aastal Aruküla kooli lõpetanud endine peaminister Andres Tarand, kauaaegne Pikavere ja Raasiku koolijuht Kadri Viira, Aruküla kooli inglise keele õpetaja Angela Saks ning endine direktor Vaido Niinesalu. Lisaks praegustele õpilastele laulsid vilistlased Mareli Arusalu, Anneli Nelson ja Sandra Parve ning noortekoor, milles laulab Aruküla kooli vilistlasi ning ka juhatab vilistlane Age Imala. Üllatusesinejana astus üles Aruküla kooli õpetajate bänd: klahvpillidel muusikaõpetajad Age Imala ja Jaanus Väljaots, kitarri mängis tehnoloogiaõpetuse õpetaja Aron Lips, trumme kunstiõpetaja Tõnu Talve, laulsid matemaatika ja klassiõpetaja Anneli Raudlam ning inglise keele õpetaja Meelika Mäeorg. Õpetajate bänd esitas popurrii neljast laulust, mis kõnelesid koolist ja õppimisest.
Kooliperet õnnitlesid Raasiku vallavanem Raul Siem ning valla teiste haridus- ja kultuuriasutuste esindajad. Vallalt sai kool kingituseks 800eurose kinkekaardi karikakappide ostmiseks – kooli spordivõistkondade võidetud karikad ei mahu enam praegustesse kappidesse.
Aruküla kooli juubelil osalesid ligi 300 inimest, neist ligi 270 olid vilistlased. Vanim vilistlane oli 87aastane Meeme Loik, kes lõpetas Aruküla kooli 1950. aastal. Samuti kohal olnud Andres Tarand ja Kristi Heinla lõpetasid Aruküla kooli 1954. aastal.
Kokkuvõte kooli vilistlaste meenutustest järgmises lehes.
