Teisipäeval, 24. mail oli Raasiku vallavalitsuses koosolek iga-aastasest liigveest.
Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Alari Kruusvalli sõnul tuli koosoleku algatus ühelt Aruküla Põhja tänava elanikult, kes küsis, mida saaksid elanikud ise teha, et ära hoida kevadised uputused koduaedades.
„Eelmisel aastal oli mõnel aleviku inimesel vesi lausa toas, tänavu oldi liigvee tulekuks valmis ning elanikud hakkasid seda varem aedadest välja pumpama. Kuiva jalaga nad siiski koju ei pääsenud,“ rääkis keskkonnaspetsialist.
Kuna liigvee-probleem ei kimbuta üksnes Põhja tänava ümbruses, vaid ka mitmel pool mujal Arukülas, otsusti korraldada avalik koosolek. kõigile alevike elanikele. Osales paarkümmend inimest.
Sissejuhatuseks tegid Alari Kruusvall ning vallavalitsuse liige Ardo Niinre kokkuvõtte nii tänavuse kui eelmise kevade üleujutustest Arukülas. Inimestele, kes tellisid uputuse likvideerimiseks pumba ning pumpasid kogu piirkonnas, mitte üksnes oma aias, hüvitas vald 90 protsenti kuludest.
Eelmisel aastal kompenseeriti elanikele vee pumpamine kokku 32 626 krooni suuruses summas, Rae tuletõrje- ja päästeseltsile tasuti 8100 krooni. Tänavu maksti viiele inimesele kokku 2895,62 eurot (45 306,61 krooni) ning Rae tuletõrje- ja päästeseltsile 580 eurot (9075 krooni).
Alari Kruusvall: „Praegu ei ole vett kusagile pumbata, seetõttu on eesmärk juhtida see Aruküla alevikust välja. 11. aprillil, kui suurvett oli väga palju, mõõtsime selle taset neis kohtades, kus vett oli kõige rohkem. Saime kinnitust, et seda on võimalik hakata suunama raudtee poole.“
1970ndatel oli Jaama ja Kaasiku tänavatel drenaaž ning vallavalitsuses on selle 1966. aastal valminud projekt. Keskkonnaspetsialisti hinnangul ei saa küll selle järgi enam uut drenaaži rajada, kuid ehk on võimalik projekti edaspidises töös kasutada.
Koosolekul pandi paika üleujutuste vältimiseks edaspidise tegevuse põhisuunad. Kõigepealt tellib vallavalitsus hüdrogeoloogilise uuringu.
„See on alusuuring, mille põhjal saab hakata koostama projekte, ehk on võimalik selle abil ka ehituseks raha taotleda,“ ütles Alari Kruusvall.
Veel otsustati uurida kahe drenaažisüsteemi ehitamise võimalikkust. Üks neist tuleks Jaama ja Kaasiku tänavatele. Võimalus on ehitada see valmis eraldi või oodata kuni hakatakse samasse kohta ehitama ühisveevärki ning panna siis koos vee- ja kanalisatsioonitrassidega maasse ka drenaažitorud. Uuritakse ka võimalust rajada liigveemure leevendamiseks drenaaž Suvila tänava, lauluväljaku ja Põhja tänava piirkonda.
Keskkonnaspetsialisti sõnul süvendatakse kindlasti veel tänavu vähesed allesolevad kraavid, mis asuvad peamiselt Kaasiku ja Raja tänavate vahel: „Liigvesi jookses sealt ära veel paremini, kui kraave süvendada.“
Vallavalitsuse ja Aruküla liigveega hädas olevate majaomanike järgmine kokkusaamine on kavas septembrikuu esimeses pooles.