Jumin­da pool­saar La­he­maal

La­he­maa nel­jast pool­saa­rest lää­ne­pool­sei­ma­le on and­nud ni­me sel­le ti­pus asuv siin­ne va­nim kü­la – Ju­min­da, mis on seo­tud mit­me­te le­gen­di­de­ga.
Tä­na­päe­val on Ju­min­da pool­saar üle Ees­ti kuu­lus ak­tiiv­se ko­gu­kon­na poo­lest – on ra­ja­nud rah­va­ma­ja, va­ba­taht­li­ku me­re­pääs­te ük­su­se ja Lee­si poe.
Aja­lu­gu on pool­saa­rel ol­nud mit­me­ke­si­ne ja ko­ha­ti ka vas­tu­o­lu­li­ne. Näi­teks te­gut­ses Ha­ra saa­rel ku­na­gi ki­lu­töös­tus. Hil­jem, nõu­ko­gu­de ajal, ra­ja­ti siia all­vee­lae­va­de de­mag­ne­ti­see­ri­mis­baas sa­mal ajal, kui Ju­min­dal paik­nes ra­ke­ti­baas. Kõi­ge traa­gi­li­sem pea­tükk pä­ri­neb 1941. aas­tast, mil Ju­min­da nee­me lä­he­dal toi­mus üks maail­ma ohv­ri­te­roh­ke­maid me­re­la­hin­guid.
Ku­na­gi rää­gi­ti pool­saa­rel ran­na­keelt ehk po­hi­ran­nat, mis sar­na­nes soo­me kee­le­ga ja pee­gel­das si­de­meid üle la­he. Nüüd hoia­vad siin­set ran­na­kul­tuu­ri elus MTÜ Po­hi­ran­na, Ran­na­kee­le Kes­kus ja Ju­min­da Pool­saa­re Selts.
Mi­da kü­las­ta­da?
Ju­min­da on ra­hu­lik ja loo­dus­kau­nis piir­kond, siin lei­dub mit­me­ke­si­seid või­ma­lu­si puh­ka­mi­seks ja avas­ta­mi­seks.
Loo­dus­hu­vi­lis­te­le pa­kub pool­saa­rel ela­mu­si Ma­ja­ki­vi, Ees­ti suu­ru­selt kol­mas ränd­rahn, ku­hu viib um­bes 7 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne õp­pe­ra­da koos vaa­te­tor­ni­ga. Ju­min­dal on ka RMK tel­ki­mis­palts.
Ko­gu­kon­na ja ko­ha­li­ku elu tun­ne­ta­mi­seks ta­sub kü­las­ta­da MTÜd Tam­mis­tu Lam­mas, kus tut­vus­ta­tak­se ran­na­nii­tu­de hool­dust ja lam­ba­kas­va­tust, ning Ar­li ja Tõ­nu Ta­lu puu­koo­le.
Kui ta­had soo­vi­tu­si või ko­ha­lik­ke lu­gu­sid kuul­da, võ­ta ühen­dust mõ­ne ko­ha­li­ku gii­di­ga vi­sit­la­he­maa.com ko­du­le­helt.
Giid Tii­na Viir­na soo­vi­tab, et ko­ge­maks mi­da­gi tõe­li­selt ehe­dat ja teist­su­gust, võiks alus­ta­da Lee­si poe juu­rest. See on aja­loo­li­ne kü­la­pood, kus saad te­ha mõ­nu­sa koh­vi­pau­si ja tun­ne­ta­da ko­ha­li­ku elu rüt­mi. Poe vas­tas on koh­vik, mis mee­li­tab maits­va toi­du­ga. Lee­sil on ka ke­na ki­rik ja kal­mis­tu.
Eda­si ta­sub min­na Vir­ve kuu­ri­muu­seu­mi, mis on väi­ke ja sü­dam­lik paik ning an­nab hea pil­di ko­ha­li­ku ran­na­rah­va kul­tuu­rist.
Ha­ra sa­da­mas saab tut­vu­da paik­kon­na aja­loo­ga, ku­hu kuu­lu­vad Tal­lin­na ki­lud ja all­vee­lae­vad. Sa­dam pa­kub hu­vi­ta­vat vaa­ta­mist, eri­ne­vaid te­ge­vu­si ning kõ­hu­täi­det res­to­ra­nis ja pit­sa­ko­has. Vei­di teist­su­gu­se ela­mu­se pa­kub Ha­ra nais­te­muu­seum. See on oma­pä­ra­ne kol­lekt­sioon, mis mõ­jub pi­gem avas­ta­mi­se­na kui klas­si­ka­li­se muu­seu­mi­kü­las­tu­se­na.
Et­te bro­nee­ri­des on või­ma­lik nau­ti­da ei­net ja ime­list vaa­det Kol­ga la­he­le Mer­Mer ko­du­res­to­ra­nis. Jää­des pool­saa­re­le mit­meks päe­vaks, leiab siit  hu­ba­seid öö­bi­mis­või­ma­lu­si, mat­ka­ra­da­sid ja hu­vi­ta­vaid vaa­ta­mis­väär­su­si. Tul­la võib ka me­rit­si.
Giid Lii Välk­mann ju­tus­tab, et Ha­ra saa­rel töö­tas omal ajal üle 300 ini­me­se­ga ki­lu­töös­tus ja kü­las on rää­gi­tud lu­gu­sid saa­re se­le­ta­ma­tu­test näh­tus­test. Näi­teks ole­vat va­nas ki­lu­töös­tu­ses kord näh­tud lii­ku­vaid plii­di­rõn­gaid ja kuul­da ol­nud kum­ma­li­si hää­li. Üks noor­mees, kes öö­bis saa­rel ük­si, nä­gi väi­de­ta­valt la­kas kas­va­vat inim­nä­gu ning põ­ge­nes hir­mu­nult – ja van­dus, et ei lä­he sin­na enam ku­na­gi ta­ga­si.
Giid Syr­li Gut­mann rää­gib, et pä­rast Teist maail­ma­sõ­da paik­ne­sid Ju­min­da pool­saa­rel nõu­ko­gu­de sõ­ja­väe­baa­sid ning piir­kond kuu­lus kin­ni­ses­se pii­rit­soo­ni. Ha­ra ja Vir­ve kü­la va­he­le ra­ja­ti li­gi poo­le ki­lo­meet­ri pik­ku­ne sa­da­ma­kai. Rah­va seas on see tun­tud all­vee­lae­va­de baa­si­na, te­ge­li­kult oli see Nõu­ko­gu­de me­re­väe uu­ri­mi­sa­su­tus, kus te­ge­le­ti ka lae­va­de de­mag­ne­ti­see­ri­mi­se­ga. Ha­ra baa­si veea­lu­sed ra­ja­ti­sed ja kaab­li­süs­tee­mid hõl­ma­sid ko­gu Ha­ra lah­te, moo­dus­ta­des omal ajal ühe olu­li­se­ma ja suu­ri­ma oma­tao­li­se kat­se­tu­sa­la.
Syr­li Gut­mann ju­tus­tab ka ühe tões­ti­sün­di­nud loo nõu­ko­gu­de pii­ri­val­vu­ri­te põh­ja­lik­ku­sest: „Ühel päe­val mär­ga­nud pii­ri­val­vur me­rel kaht­last ob­jek­ti, mi­da al­gu­ses pe­ris­koo­biks pee­ti. Lä­he­mal vaat­lu­sel osu­tus see aga põd­raks. Kõr­ge­mad jõud and­sid kor­ral­du­se nii­ni­me­ta­tud asi­tõend kin­ni võt­ta. Tükk ae­ga vin­na­ti põt­ra paa­ti ning vii­di see­jä­rel Ju­min­dal asu­vas­se ho­bu­se­tal­li. Kaht­last asi­tõen­dit pee­ti nä­dal ae­ga kin­ni, ku­niks põd­ral õn­nes­tus tal­liuks ma­ha mur­da ning põ­ge­ne­da.“
Pool­saa­re kü­lad ja
tä­na­ne elu
Ju­min­da pool­saa­rel on küm­me kü­la: Pu­di­soo, Pe­das­pea, Kol­ga-Aab­la, Kiiu-Aab­la, Lee­si, Tam­mis­tu, Ju­min­da, Ta­pur­la, Vir­ve ja Ha­ra. Kok­ku elab siin li­gi­kau­du 450 ini­mest.
Käe­so­le­val aas­tal on eri­li­se tä­he­le­pa­nu all Ha­ra ja Vir­ve kü­lad, mis tä­his­ta­vad oma 440. aas­ta­päe­va. Ha­ra kü­la päev toi­mub 11. juu­lil, ka­vas on rong­käik, pi­du, mee­nu­tu­sed ja ühi­sed te­ge­vu­sed. Vir­ve kü­la sün­ni­päe­va­pi­du pee­tak­se 8. au­gus­til, juu­li­kuus toi­mu­vad kü­la­plat­sil kont­ser­did. Täp­se­mat in­fot saab Ha­ra ja Vir­ve kü­la Fa­ce­boo­ki grup­pi­dest ja ko­du­leh­te­delt.
Ju­min­da pool­saar on ehe näi­de sel­lest, kui mit­me­ki­hi­li­ne on La­he­maa – siin põi­mu­vad loo­dus, aja­lu­gu ja tä­na­päe­va­ne ko­gu­kon­nae­lu. Se­da kõi­ke ta­sub tul­la ko­hapea­le vaa­ta­ma.

KAI­SA LIN­NO,
La­he­maa Tu­ris­miü­hing