Aruküla terviserajal saab juba sportida

1530

„Kui oksahunnikud saab ära veetud, on terviserajal juba päris ilus,“ arvab VALDUR PEEGEL.
Sel suvel on VALDUR PEEGEL koos töötutega puhastanud ligi 2 kilomeetri pikkuse Aruküla terviseraja.

Aruküla terviseraja tegemise algatas aastaid tagasi Raasiku vallavolikogu liige, praegune valla aukodanik Valdur Peegel. Tema tütar Riina Einloo on Aruküla kooli kehalise kasvatuse õpetaja ning seetõttu teadis Valdur Peegel hästi, et kooli suusatunnid toimusid endise sõjaväeosa taga männikus. Sinna jõudmiseks tuli õpetajatel ja lastel ületada tiheda liiklusega Lagedi-Peningi maantee.

Kuna ilus männik on ka asula pool maanteed, kuid oli aastakümnete jooksul võssa kasvanud, hakati Valdur Peegli initsiatiivil seda puhastama. Raasiku vald taotles terviseraja jaoks vajaliku maa-ala munitsipaalomandisse, terviseraja tegemine lisati valla arengukavasse. Nüüdseks on selle rajamiseks igal aastal vallaeelarvesse kavandatud veidi raha.

Sihtasutuse Eesti Terviserajad juhataja Jaanus Pullesega, kes on projekteerinud mitmeid terviseradu, käidi männikualune läbi ning mõõdeti-märgiti rada maha.

„Muutsime seda veidi, mulle ei meeldinud, et esialgse variandi järgi oleks pidanud liiga palju suuri puid maha võtma. Nüüd oleme vaid mõned üksikud puud maha raiunud,“ selgitas Valdur Peegel.

Eelmisel aastal  telliti kohale kännupurustaja, mis hakkis rajal liikumist takistanud kännud.  Tänavu kevadel vallavalitsuse eestvõttel toimunud hoogtööpäeval veeti puujuurikate freesimisest tekkinud kaikad ära, raiuti maasse augud esimeste pinkide ja hüppemoodulite paigaldamiseks ning pandi paika esimesed pingid ja atraktsioonid.

Tänavu suvel on Valdur Peegel ise ning viimastel nädalatel koos töötutega, kes on soovinud veidi raha teenida, võtnud raja äärest maha hulgaliselt võsa.

„Teeme sedasi rada laiemaks ning rajaääri kaunimaks, et ilusad puud välja paistaksid. Mändide alused on nii võssa kasvanud, et liikuda seal ei saa, metsaalune on risti-rästi oksi täis. Neist kohtadest, mis on puhastatud, avaneb kohati ilus ja avar vaade,“ jutustas ta.

Juunikuus olid abiks ka valla töö- ja puhkelaagri lapsed. Nüüdseks on rajaäärne enam-vähem puhastatud, äravedamist ootavad oksakoormad kokku veetud: „Esimene ring on tehtud, tuleval aastal tahaks rada veel laiemaks teha. Soov on, et rada ei oleks enam võsa vahel, vaid pargis. Kunagi oli siin ilus puhas männik – mäletan, kui mina noor olin ja siin karjas käisin, kasvasid vaid männid, kadakad ja üksikud põõsad.“

Taolise pargi on Valdur Peegel juba teinud oma kodumaja kõrvale Männiku teel, seal toimus tänavu jüriöö jooks.

„Männiku puhastamist on vaja pidevalt jätkata, kui vaid raha oleks. Praegu on puhastatud ala kõrval lausa džungel, kui peaks tuli lahti minema, siis tuletõrjeauto sinna rägastikku küll ei pääse,“ tõdes ta.

Veel tuleb tema arvates edaspidi hakata juba puhastatud ala kindlasti hooldama, muidu kasvab see kiiresti taas võssa. Praegu püüti puid maha võtta nii madalalt, et suuri kände sinna ei jäänud ning vajadusel on võimalik seal ka muruniitjaga töötada.

Tulevikus on plaan katta terviserada koorepuruga, panna üles valgustus. Millal seda on võimalik teha, sõltub valla rahakotist.

Kuigi terviserada pole veel valmis, on kohalikud inimesed Valdur Peegli kinnitusel hakanud seda juba aktiivselt kasutama –  käiakse jooksmas ja kepikõndi tegemas, emad lastega jalutamas.

Eelmine artikkelLiiklusõnnetus Suurpea külas
Järgmine artikkelAruküla öölaulupeol laulsid sajad inimesed