ARTUR TALVIK avas Leader-raha toel rändkino

3090

Esimene filminäitamine oli nädal varem Jumindal, esitlus tehti sel laupäeval Tapurlas muinastulede ööl.

ARTUR TALVIK ja tema rändkinoaparatuur. „Tehnika on selline, mis lubab filme näidata iga ilmaga ja igas kohas,“ rääkis ta.
ARTUR TALVIK ja tema rändkinoaparatuur. „Tehnika on selline, mis lubab filme näidata iga ilmaga ja igas kohas,“ rääkis ta.

Artur Talviku pere loodud MTÜ Külakino sai MTÜ Arenduskoda kaudu PRIAle esitatud projektile 469 402 krooni – rändkinole vajaliku varustuse ostmiseks. PRIA määras toetuseks sama summa, kui oli projektis küsitud. Projekti kogumaksumus on suurem – koos omaosalusega 521 558 krooni.

Praeguseks on enamik rändkino tehnikast muretsetud, Tapurlas oli puudu veel vaid ekraani raam. Laupäeval paluti abi Madis Plaki firmalt Matec, kes püstitas ekraanile toeka raami. Jumindal oli ekraan seatud kahe puu vahele.

Artur Talvik teatas laupäeval, 29. augustil oma kodukülas muinastulede ööd avades ja uut kino presenteerides, et selle täisnimi on Kass Arturi Külakino Rändkino. Ekraanil näidati ka kino logo.

„Põhirõhk on eksklusiivsete filmide näitamisel. Kinobussist erineme selle poolest, et see on ellu kutsutud Eesti filminduse propageerimiseks, aga meie eesmärk on propageerida elu maal. Ideaal on, et rändkinos järgneb filmivaatamisele pidu ehk tantsulka – kino saabumine oleks sündmus. Plaan on hakata ka korraldama kohtumisi filmitegijatega, et anda lisaväärtust, või pakkuda elamuskino, kus temaatilisi filme näidatakse mõne sündmuse või kohaga seoses. Meil on taastatud külaplatse ja seltsimaju, kus tegevust on vähe, piirdub jaanitule ja jõulupeoga, rändkinoga saame neile rohkem tähelepanu pöörata,” rääkis Artur Talvik Sõnumitoojale. Koostööst on kõneldud Kolgaküla rahvamajaga ning põgusamalt ka Viinistu kunstimuuseumiga. Rändkino võib sõita igale poole Eestis. Kuna transport pole odav, siis peamiseks tegevuspiirkonnaks saab esialgu Põhja-Eesti.

Artur Talvik võttis pangast laenu, et osta rändkino jaoks projektor Sanyo PDG-DHT100L ja standardoptika, elektrigeneraator, projektori transpordikohver, Blueray pleier, helitehnika ning raam­ekraan. Kui kogu kraam kaasa võtta, siis džiipi ei mahu, tuleb järelkärusse panna, ütles ta.

Kinomees tõdes, et laenu saamine ei olnud kerge, kuid laenama pidi, sest ELi Leader-rahade jagamisega kaasneb nõue, kõigepealt tuleb projekt enda kulul ellu viia ja toetusraha antakse tagantjärele.

„Intress jookseb, tahan paari nädala jooksul dokumendid ära vormistada ja PRIAsse viia, et laenust võimalikult ruttu lahti saada,” sõnas ta.

Rändkino esitlusseansi esimene film oli vanad dokumentaalkaadrid kahest Eesti-aegsest kinonäitajast Eduard Mikust ja Osvald Põderist. Osvald Põder meenutas, kuidas kinoaparaat maksis 90 000 senti. Tallinnas oli kolm filmikontorit, kust oli võimalik filme laenutada.

Seejärel sai Tapurlas vaadata Artur Talviku, Tiit Pruuli ja Peeter Sauteri USAs käigust filmi „Ameerika unelm”. Sellest oli plaanis teha telesari, aga telejaamad arvasid, et on liiga intelligentne lugu, märkis Artur Talvik.

Rändkinoga hakkavad ringi sõitma tema poeg Artur Talvik juunior, tütar Gertrud Talvik ja õemees Olavi Sööt.
Erijuhtudel või kui on kätepaarist puudus, läheb kaasa ka Artur Talvik. Rändkino kohta saab infot www.talvik.ee.

Ta oli sel esmaspäeval kutsutud oma ärakeelatud Baruto-filmist ja rändkinost rääkima  ETV saatesse „Ringvaade”.