
„Kõigist külastatud ettevõtetest oli midagi eeskujuks võtta,“ kommenteeris Kuivoja puhkekeskuse perenaine Ele Tern Loksalt Lõuna-Eesti õppereisil nähtut. Tõeline üllatus ja elamus oli nii tema kui kogu me reisigrupi hinnangul Murimäe veinikelder, mida nimetati otsekui Itaalia Toscanaks või Hispaania veinitaluks Eestimaal.
Murimäe pererahvas on oma kodukoha kuppelmaastikku ja järve oskuslikult ära kasutanud, mäenõlval on ehtsad viinamarjaterrassid. Muljetavaldav on ka veinifirma loomislugu. Pere otsis kohta, kus ujutada oma kuldset retriiverit Muri. Nad sattusid järve juurde endise Truuta mõisa maadel, rajasid sinna kodu, panid enda tarbeks kasvama mõned viinamarjad. Viinamarjaistanduse ja veinitootmise idee tekkis, kui Muri näris viinapuid puruks ja puujuppidest kasvasid uued taimed. Kui sõidate Otepää kanti, varuge aega ja külastage Murimäe talu, mis kannab neljajalgse peasüüdlase nime.
Nagu viis aastat tagasi loodud veinitalu pererahvas, olid ka teiste nähtud talude pidajad ja külastuskohtade juhid kõrgharidusega endised linnainimesed, kes jätsid senise palgatöö, otsustasid kolida maale ja hakkasid iseenda tööandjateks.
Kolme päevaga 12 külastuskohas
Lahemaa ja lähiümbruse turismitegijad tutvusid MTÜ Arenduskoda Leader säästva turismi projekti raames 6.-8. juulini Lõuna-Eesti kolleegidega, kes toimetavad sealsetel kaitsealadel või Karula rahvuspargis.
Kokku käidi Tartumaal, Valgamaal ja Võrumaal kaheteistkümnes külastuskohas: pere-ettevõttes Andre Farm, Mooste mõisa käsitöömeistrite töökodades, Taevaskoja puhkekeskuses ja matkarajal, Saarjärve puhkemajas, Süvahavva loodustalus, Veriora tsunfti taludes, Veetka talus metsamoori kodus, MTÜ Maavillane lambatalus, Värtemäe meetalus, Ähijärve külalistemajas ja matkarajal, Sangaste lossi külastuskeskuses ning Murimäe veinikeldris Otepää külje all.
Paarikümne-liikmelises reisigrupis olid Kuusalu vallast Tammistu lambatalu perenaine ja peremees Kaie ja Taavi Ustav, Vana-Sirge küülikutalu perenaine Aive Niilo, Lahemaa Turismiühingu juhatuse liige Tiina Viirna, Laugu külalistemaja perenaine Nadežda Matkur, Kärka puhkemaja perenaine Signe Blum, OÜ Hara Sadam juhatuse liige Tarvi Velström ja ka Sõnumitooja ajakirjanik.

Nii Karula loodusgiid Paula Solvak kui kolme pere MTÜsse Maavillane kuuluva Hallimäe talu perenaine Olivia Till tõdesid, et Lõuna-Eestis looduskaunil kuplite ja järvede alal on nüüdsel ajal juba raske osta kinnisvara, sest tühje talukohti pole, rahvusparki uusi krunte luua ei saa. Piirkonda on kolinud noori peresid, kes on moodustanud aktiivse kogukonna. Kasvatatakse lapsi ja loomi, tegeletakse käsitööga, tehakse huvilistele õpitubasid ja matku, au sees on mahepõllumajandus, pärimusmuusika ning kõik muu, mis ehe ja ka üldisemas mõttes maavillane.
Iselaadi on samuti Veriora tsunft, mille patroon on luuletaja ja muusik Aapo Ilves. Tsunfti eestvedaja, varem töötukassas töötanud Signe Strohm kirjeldas enda pere maalekolimise lugu. Tsunft koondab kohalikke käsitöötegijaid, ka selliseid, kes olid jäänud elu hammasrataste vahele. Pakutakse rehabiliteerimise teenust töötutele ja vähenenud töövõimega inimestele käsitöö abil.
Linnatöö jättis ka Taevaskoja turismi- ja puhkekeskuses juhataja Triinu Vähi, kes viie aastaga tõstis kunagisse kopsukliinikusse tehtud keskuse aastakäibe 300 000 euroni. Taevaskoja matkajuht oli sealne külavanem Ahti Bleive, kes põhitööna peab PRIA peadirektori asetäitja ametit. Matka järel tehtud viktoriini kiiremad vastajad said auhinnaks Taevaskoja raha – taalri, millega võib maksta kogukonnaüritustel, 5 taalrit võrdub 10 euroga.
Ravimtaimi õpetasid ja enda lood rääkisid samuti metsamoor Irje Karjus ja Süvahavva loodustalu perenaine Reet Pettai. Külastada tasub ka Talvikese külas Tartumaal Andre farmi, mille juustud toovad igal aastal rahvusvahelisi auhindu. Samuti Värtemäe meemuuseumi, mille peremees Mati Urbanik oli osade eksponaatidega hiljuti Anija meepäeval.
Arenduskoja rahvale pakkus erilist huvi Liis Jürimäe ja Raigo Pantaloni Saarjärve puhkemaja. Nende Valkla Ranna OÜ oli Arenduskoja liige. Valklas saadud turismiteenuse osutamise kogemuse toel on loodud Saarjärve kaldale nõukogudeaegsesse asutuse suvilasse mitmete puhkenurkadega majutus- ja peokoht.
Nadežda Matkur: „Kõigis ettevõtmistes oli näha ja tunda entusiasmi ning töötahet, kuid kadedust ei tundnud, sest tean, kui palju tööd ja energiat see kõik on nõudnud.“