ANTS KI­VI­MÄE loo­dab, et Raa­si­ku vee­torn saab tä­na­vu uue ka­tu­se

1033
Vallale kuuluv Raasiku veetorn on ehitatud 1870. aastal auruvedurite veega varustamiseks.

Raa­si­ku val­la tä­na­vu­ses eel­ar­ves on Raa­si­ku vee­tor­ni ka­tu­se re­mon­diks 15 000 eu­rot, kuid esi­me­ne hin­na­pak­ku­mi­ne oli sel­lest üle 6000 eu­ro kal­lim.

„Kui me se­da nüüd ei tee, siis mõ­ne aas­ta pä­rast po­le enam mi­da­gi te­ha,“ lau­sub Raa­si­ku Ko­du­kan­di Selt­si eest­ve­da­ja, val­la­va­lit­su­se lii­ge Ants Ki­vi­mäe.

Ta on mu­re­lik, ku­na ee­lar­ves­se sai ehi­tus­fir­ma esialg­sest hin­nan­gust nii­gi vei­di suu­rem sum­ma, kuid nüüd, mil et­te­võ­te on olu­kor­ra põh­ja­li­ku­malt üle vaa­da­nud, sel­gus, et see po­le pii­sav.

Ants Ki­vi­mäe on aas­taid Raa­si­ku raud­tee­pea­tu­se juu­res asu­va val­la­le kuu­lu­va vee­tor­ni olu­kor­ra pä­rast mu­ret tund­nud. Ko­du­kan­di selt­si­ga on ta kor­ral­da­nud seal ko­ris­tus­tal­guid.

Maar­ja Si­ku­ti abi­ga on esi­ta­tud ra­ha­taot­lu­si ja saa­dud KO­Pist vei­di toe­tust, mis või­mal­das tel­li­da ko­ha­le spet­siaal­se fir­ma, kes vee­tor­ni pu­has­tas: „Pöö­nin­gul oli um­bes poo­le­meet­ri­ne kiht, 12 kant­meet­rit tu­vi­sõn­ni­kut. Sel­le ära­ve­da­mi­seks too­di ko­ha­le suur kon­tei­ner. Sõn­nik pan­di üle­val kot­ti­des­se ja las­ti köie ot­sas al­la.“

Kui­gi aas­taid ta­ga­si sai paa­ri­küm­ne­meet­ri­se vee­tor­ni ka­tu­sea­lu­ne lin­nu­väl­ja­hei­de­test puh­taks, po­le Ants Ki­vi­mäe sõ­nul sel­lest pal­ju ka­su, kui tor­ni ei teh­ta „tu­vi­kind­laks“: „Iga kord, kui sin­na um­bes poo­le aas­ta möö­du­des sis­se lä­hen, näen jäl­le küm­neid sur­nud tu­vi­sid. Nad len­da­vad ven­ti­lat­sioo­ni­tor­ni­de kat­kis­test ak­naa­va­dest sis­se, kuid väl­ja enam len­na­ta ei os­ka.“

Raa­si­ku vee­torn on val­mi­nud 150 aas­tat ta­ga­si, 1870. aas­tal. Sel­le ak­naa­vad on lau­da­de­ga kin­ni löö­dud, kuid valts-plekk ka­tus saa­nud tor­mi­tuul­te­ga rä­si­da ning osa­li­selt la­gu­ne­nud. Ants Ki­vi­mäe rää­gib, et li­saks ka­tu­se­kat­te va­he­tu­se­le tu­leks väl­ja va­he­ta­da ka­tu­se­rääs­ta ehis­lauad, toes­ta­da ning pro­tee­si­da ka­tu­sest väl­jau­la­tu­va­te ven­ti­lat­sioo­ni­tor­ni­de mä­da­ne­nud pos­tid: „Ven­ti­lat­sioo­ni­tor­ni­de ak­na­raa­mid on ka 150 aas­tat va­nad, kuid teh­tud õi­gel ajal ja ter­vest puust ning kui sealt vär­vi­ki­hid vär­vi ma­ha võt­ta, saab need ilm­selt taas­ta­da ja pan­na klaa­sid et­te.“

Ku­na tä­na­vu saa­dud hin­na­pak­ku­mi­ne on kal­lim, kui ee­l-ar­ves ka­van­da­tud ra­ha­sum­ma, on Ants Ki­vi­mäe sõ­nul üks kok­ku­hoiu­või­ma­lus re­no­vee­ri­da vee­tor­ni ka­tus sel­li­se­na, na­gu see 1870. aas­tal ehi­ta­ti ehk va­na ka­tus asen­da­da liht­salt uue­ga: „Aga kui mõel­da, et ku­na­gi võik­sid seal ol­la köe­ta­vad ruu­mid, tu­leks ka­tus te­ha nii, na­gu tä­na­päe­val ehk alus­ka­tu­se ja õhu­va­he­de­ga.“

Aas­taid ta­ga­si kut­sus Raa­si­ku Ko­du­kan­di Selts ko­ha­lik­ku rah­vast üles esi­ta­ma ideid vee­tor­ni ka­su­ta­mi­seks, 2011. aas­tal pak­kus vee­tor­nist oma lõ­pu­töö tei­nud Kuns­tia­ka­dee­mia tu­deng väl­ja, et sin­na võiks ka­van­da­da ko­gu­kon­na koos­käi­mis­ko­ha ja kul­tuu­ri­te­ge­vu­si.

„Kui saa­me ven­ti­lat­sioo­ni­tor­nid kor­da, uue ka­tu­se pea­le, ei peaks sel­le­le enam järg­mi­sed sa­da aas­tat mõt­le­ma ning saa­me ta­sa­pi­si ha­ka­ta vee­tor­ni ka­su­ta­ma. Küll siis hak­kab ka mõt­teid tu­le­ma. Ku­na­gi­sed ideed on ka kõik kaus­tas, ilm­selt tu­leb sin­na esi­me­se as­ja­na pi­si­ke ko­ha­li­ku aja­loo väl­ja­pa­nek,“ ar­vab Ants Ki­vi­mäe.

Ta loo­dab, et ehk on pä­rast prae­gust krii­si ehi­tus­hin­nad lan­ge­nud ja õn­nes­tub va­na vee­torn hä­vi­mi­sest pääs­ta: „Na­tu­ke kind­lust an­nab ka see, et val­la­va­nem on lu­ba­nud kõi­gi­ti toe­ta­da, et torn saaks ju­ba käe­so­le­val aas­tal re­mon­di­tud ka­tu­se.“

Raa­si­ku vee­torn on his­to­rit­sist­li­kus stii­lis ka­hek­sa­nurk­se põ­hip­laa­ni­ga kol­me­kord­ne ehi­tis. Tor­ni kol­mel kor­ru­sel on kok­ku 90 ruut­meet­rit põ­ran­da­pin­da. Muin­sus­kait­se all Raa­si­ku vee­torn ei ole.

Eelmine artikkelKeh­ra kä­si­pal­lu­rid ai­ta­vad krii­si- o­lu­kor­ras kont­rol­li­da ava­lik­ke koh­ti
Järgmine artikkelE-õp­pe va­lud ja või­ma­lu­sed