Raasiku valla tänavuses eelarves on Raasiku veetorni katuse remondiks 15 000 eurot, kuid esimene hinnapakkumine oli sellest üle 6000 euro kallim.
„Kui me seda nüüd ei tee, siis mõne aasta pärast pole enam midagi teha,“ lausub Raasiku Kodukandi Seltsi eestvedaja, vallavalitsuse liige Ants Kivimäe.
Ta on murelik, kuna eelarvesse sai ehitusfirma esialgsest hinnangust niigi veidi suurem summa, kuid nüüd, mil ettevõte on olukorra põhjalikumalt üle vaadanud, selgus, et see pole piisav.
Ants Kivimäe on aastaid Raasiku raudteepeatuse juures asuva vallale kuuluva veetorni olukorra pärast muret tundnud. Kodukandi seltsiga on ta korraldanud seal koristustalguid.
Maarja Sikuti abiga on esitatud rahataotlusi ja saadud KOPist veidi toetust, mis võimaldas tellida kohale spetsiaalse firma, kes veetorni puhastas: „Pööningul oli umbes poolemeetrine kiht, 12 kantmeetrit tuvisõnnikut. Selle äravedamiseks toodi kohale suur konteiner. Sõnnik pandi üleval kottidesse ja lasti köie otsas alla.“
Kuigi aastaid tagasi sai paarikümnemeetrise veetorni katusealune linnuväljaheidetest puhtaks, pole Ants Kivimäe sõnul sellest palju kasu, kui torni ei tehta „tuvikindlaks“: „Iga kord, kui sinna umbes poole aasta möödudes sisse lähen, näen jälle kümneid surnud tuvisid. Nad lendavad ventilatsioonitornide katkistest aknaavadest sisse, kuid välja enam lennata ei oska.“
Raasiku veetorn on valminud 150 aastat tagasi, 1870. aastal. Selle aknaavad on laudadega kinni löödud, kuid valts-plekk katus saanud tormituultega räsida ning osaliselt lagunenud. Ants Kivimäe räägib, et lisaks katusekatte vahetusele tuleks välja vahetada katuseräästa ehislauad, toestada ning proteesida katusest väljaulatuvate ventilatsioonitornide mädanenud postid: „Ventilatsioonitornide aknaraamid on ka 150 aastat vanad, kuid tehtud õigel ajal ja tervest puust ning kui sealt värvikihid värvi maha võtta, saab need ilmselt taastada ja panna klaasid ette.“
Kuna tänavu saadud hinnapakkumine on kallim, kui eel-arves kavandatud rahasumma, on Ants Kivimäe sõnul üks kokkuhoiuvõimalus renoveerida veetorni katus sellisena, nagu see 1870. aastal ehitati ehk vana katus asendada lihtsalt uuega: „Aga kui mõelda, et kunagi võiksid seal olla köetavad ruumid, tuleks katus teha nii, nagu tänapäeval ehk aluskatuse ja õhuvahedega.“
Aastaid tagasi kutsus Raasiku Kodukandi Selts kohalikku rahvast üles esitama ideid veetorni kasutamiseks, 2011. aastal pakkus veetornist oma lõputöö teinud Kunstiakadeemia tudeng välja, et sinna võiks kavandada kogukonna kooskäimiskoha ja kultuuritegevusi.
„Kui saame ventilatsioonitornid korda, uue katuse peale, ei peaks sellele enam järgmised sada aastat mõtlema ning saame tasapisi hakata veetorni kasutama. Küll siis hakkab ka mõtteid tulema. Kunagised ideed on ka kõik kaustas, ilmselt tuleb sinna esimese asjana pisike kohaliku ajaloo väljapanek,“ arvab Ants Kivimäe.
Ta loodab, et ehk on pärast praegust kriisi ehitushinnad langenud ja õnnestub vana veetorn hävimisest päästa: „Natuke kindlust annab ka see, et vallavanem on lubanud kõigiti toetada, et torn saaks juba käesoleval aastal remonditud katuse.“
Raasiku veetorn on historitsistlikus stiilis kaheksanurkse põhiplaaniga kolmekordne ehitis. Torni kolmel korrusel on kokku 90 ruutmeetrit põrandapinda. Muinsuskaitse all Raasiku veetorn ei ole.