ANNA NILISK on Voose rahvamajas kahel päeval

2625
ANNA NILISK on aastaid juhatanud Voose rahvamaja.

Kohaliku tuletõrjeühingu 1929. aastal ehitatud rahvamaja hoiab Voose 76 elanikku liikvel.

Tuletõrjeühingu esimehe eestvedamisel 1929. aastal valminud Voose rahvamaja on ehitatud Järvamaa meieri palkidest. Esialgu asusid rahvamaja läheduses ka pritsikuur ja katusel vaatetorn kellaga, mida helistati tulekahju korral.

Aastast 1960 kuulus Voose rahvamaja Alavere sovhoosi klubi juurde. Voose rahvamajal oma juhatajat polnud. 1970-1988 pidas õpilasmalev rahvamajas suviti laagreid. Saal oli jaotatud poiste ja tüdrukute osaks. Vaheseina märke on saali põrandal näha siiani.

1991. aastal sai Voose rahvamaja omanikuks Anija vald, 1996. aastaks loodi rahvamaja juhataja ametikoht. Esimene juhataja oli Anna Nilisk.

Ta meenutab, kui tööle asus, siis rahvamaja köögis mädanesid põrandad, konnad hüppasid laudade vahelt välja ning hiired jooksid ringi. Tasapisi hakati maja remontima. Anija vallavalitsusega koostöös kirjutati rahataotlusprojekte.

2004. aastal saadi PRIAst tookordsest SAPARDI pro­grammist katuse renoveerimiseks toetusraha. Kolm aastat hiljem tehti WCd ja köögipoolne tiib korda EASi rahadega. Välisfassaad sai uuendatud 2009. aastal rahvamaja 80. juubeliks. Toetust saadi EASi kaudu hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist, toetus oli 500 000 krooni ning Anija valla eelarvest anti juurde 627 861 krooni.

2001. aastal täitis rahvamaja juhataja kohustusi Mare Elm, 2003. aastal sai juhatajaks Maret Aru. Alates 2006.aastast tuli juhatajaks tagasi Anna Nilisk.
Jaanuarist 2012 kaotati Voose rahvamaja juhataja ametikoht. Märtsist 2012 sai Anna Niliskist pärast kandideerimist Alavere piirkonna kultuurijuht. Voosel töötab ta esmaspäeval ja neljapäeval, teistel päevadel käib rahvamajas kohal poole kohaga töötav perenaine Maret Aru.

Voose rahvamaja kuulub 2012. aastast Anija valla kultuurikeskuse koosseisu. Mõlema töötaja palk ja maja ülalpidamiskulud kaetakse valla eelarvest kultuurikeskusele eraldatud summadest.

Kui Anna Nilisk tahab korraldada üritusi, mida vallavalitsus ei toeta, siis kirjutab ta MTÜga Voose Külaselts projekte: „Jaanipäev on tulekul, aga vallavalitsus seda enam ei toeta. Külaselts korraldab selle ilmselt ise, nii nagu eelmiselgi aastal. Traditsioone katkestada ei saa ja Kehrasse jaanipäeva pidama sõita on kauge. Augustis soovime koos külaseltsiga korraldada küla­platsil filmiõhtu. Rahvakalendri tähtpäevade tähistamised toimuvad rahvamajas korjanduste alusel ning oma toidukorviga. Valla eelarvest saab raha jõulupeoks ja külasimmaniks.“

Praegu tegutsevad rahvamajas käsitööring ning kesk-ja vanemaealiste klubi Ehavalgus. Varem olid ka lauluansambel, mis läks paar aastat tagasi lahku, ajalooring ja sõnakunstiring.

Anna Nilisk ütleb, et kasutab enda lapsi üritustel esinejatena, sest küla vananeb ja raske on vanemaid inimesi etlema panna.

Voose rahvamajas on saal, riietusruum, köök, dušš, internetituba, Anna Niliski töötuba ja üks vahetuba. Internetitoas tegutsevad koolivaheaegadel Voose elanike lapselapsed. Saalis korraldatakse näitusi ja kirbuturgu, vähemalt korra kuus saavad Voose inimesed kokku, et ühiselt pidu pidada ja plaane seada.

Kõige tihedamalt kasutatakse kööki, kus toimuvad väikesed koosistumised ja käib käsitööring, sest seda on vaja kütta kogu aeg, et torud ära ei külmuks.
Köögis olevad tööstuslik elektripliit, keraamikaahi ja külmkapp on MTÜ Voose Külaseltsi soetatud erinevate projektide kaudu. Kõige parem projektiga tulnud abivahend on Anna Niliski meelest tööstuslik elektripliit PRIA rahade eest. Sellega saab küpsetada korraga ka 150le inimesele. Külaselts soetas Päikeselille fondi toel rahvamajja pesumasina, mida kohalikud elanikud saavad kasutada, nagu ka duširuumi.