Kuusalu OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) müügikohtumine toimus seni reede õhtuti kunstide kooli ees platsil. Raasiku ja Aruküla OTT müügiplatsile koguneti talutoodanguga kauplema neljapäeva õhtuti. Eriolukorra tõttu on nii Kuusalus kui ka Raasikul ja Arukülas OTT kaubakohtumised ära jäänud, Kuusalus üks tootja müüs möödunud reedel, rohkem kauplejaid polnud.
Kuusalu OTT pidev kaupleja, koduleibade meister Kai Valdmann Kupu külast rääkis, et küpsetab ikka edasi, enamik ostjad tulevad tema tehtud leibadele koju järele: „Mul on värava taha pandud pink, leivad sean kaantega plastkastidesse, tellijate nimed panen peale. Juures on desovahend ja rahakassa. Kui mõni ei saa järele tulla, olen ka ise leivad kohale viinud. Reklaamime end veebilehel talutoit.ee.“
Ta ütles, et samamoodi müüvad kodust mune ja juurvilju Inna Malm Saunja külast, Ene Lõoke Sõitmelt, meepurke saab koduõuest Aivi Kaasikult.
Raasiku OTT juht Meeli Teder lausus, et nende müüjad käivad peamiselt Rae või Kose vallast ning ka Kohilast, Lääne-Virumaalt. Ainus kohalik tootja on olnud Eva Dobrjanski-Piirsalu Anija valla Parila külast, ta käib müümas mune.
„Olen oma müüjate kontakte ning nende postitusi jaganud Raasiku OTT Facebooki lehel. Inimesed on minult küsinud, miks me ei tee oma veebilehte. Kuid mul oli see viis aastat, kirjutasin igal nädalal, et palun tellige kaup ette, aga kohalikud ei kasutanud seda, tellimusi ei tehtud. Möödunud aastal lõpetasin sellega, kuna veebilehega kaasnesid vaid kulud,“ nentis Meeli Teder.
OTT kaubakohtumised said kümmekond aastat tagasi alguse Kuusalu vallast, esimene kaubakohtumine hakkas toimuma Kuusalu alevikus. Aastatega on OTT müügikohad laienenud üle Eesti. Nende algataja Sirkka Pintmann Kolgast on elama läinud Muhu saarele, kuid tegeleb OTT kaubakohtumiste teemaga edasi. Seoses eriolukorra piirangutega arendatakse tema eestvedamisel Facebooki-lehte ja veebiplatvormi Eesti Talutoit, et selle kaudu saaksid tootjad oma talukaupa tutvustada ja soovijad tellida. Praegu tegeletakse maksekeskuse seadistamisega, et tellijatel oleks edaspidi võimalik tootjatele selle kaudu ka otse tasuda.
Sõnumitooja tutvustab kaht munatootjat, kes reklaamivad oma talu toodangut samuti Facebooki kaudu. Anija valla Parila külas elav linnukasvataja Eva Dobrjanski-Piirsalu reklaamib Facebookis Tutu-lutu kanala lehel oma munaautomaati, millest iga soovija saab mune kaasa osta.
Kuusalu vallas Kõnnu külas Kangru talus tegutsev munatootja reklaamib oma kaupa Facebooki-lehel Lahe Muna Lahemaalt ja ka Kuusalu Kuulutajas.
Parila vahva munaautomaat
Raasikult umbes 3 kilomeetrit Kehra poole Parila külas on tee ääres kolmnurkne majake, mida selle omanik, Uusremmelga talu perenaine Eva Dobrjanski-Piirsalu nimetab munaautomaadiks. Majakesse on soovijaile valmis pandud munakarbid, mida saab luugist võtta. Tasumiseks on majakese küljes käokell.
Eva Dobrjanski-Piirsalu ütle, et munaautomaat on töötanud eelmisest suvest, kuid väga hea abiline just nüüd, mil Raasiku OTT kohtumisi ja Viimsi laata ei toimu.
„Munaautomaat tekkis vajadusest. Esialgu oli meil talu juures kodumunade silt, kuid eestlane ei söanda naljalt kellegi koduhoovi sisse keerata. Olen Euroopas ringi sõites näinud laudu, kus müüakse talukaupa. Panime ka enda tee äärde laua, kaks karpi mune ja purgi raha jaoks. Sedasi hakati ostma. Kui meie kõige esimene kanamajake jäi üle, kohandasime selle müügiputkaks,“ jutustas ta.
Eva Dobrjanski-Piirsalu märkis, et pärast eriolukorra kehtestamist on müük munaautomaadist kasvanud umbes kolm-neli korda: „Mõned, kes varem ostsid karbi kaupa, võtavad nüüd kolm-neli. On tulnud palju uusi ostjaid. Olen Facebookis reklaaminud, et ümbruskonna inimesed teaksid. Postitust jagati palju, vahva, et inimesed hoolivad. Ka laadakorraldajad on meid reklaaminud. Täidan munaautomaati iga päev, ööseks panen munad termokarpi. Meil on ka teavitus – kui koer hakkab haukuma, tean, et putka juures on keegi ning lähen veidi aja pärast mune juurde viima.“
Ta lisab, et oma külas on tema munaautomaat justkui sotsiaalne ettevõtmine. Majakese kõrval on plastikkast, niinimetatud taaraautomaat. Isegi, kui mune ei osta, sõidavad inimesed mõnikord mööda ja toovad sinna tühje munakarpe ning kanade jaoks munakoori.
Uusremmelga talu perenaiselt on palju küsitud, kui palju on munaautomaadist varastatud: „Üks kord päris alguses, kui raha oli veel klaaspurgis, avastasin, et ühe karbi munade eest ei olnud makstud ja mul vajus suu ammuli. Kuid järgmisel päeval oli seal selle võrra rohkem raha.“
Ta viib oma kanade mune soovijaile ka koju, põhiliselt senistele klientidele, kes käisid Arukülas ja Viimsis temalt mune ostmas.
„Nemad on hoidnud minu munaäri üleval, nüüd on minu kord tulla neile vastu,“ sõnas Eva Dobrjanski-Piirsalu, kes on valmis talumune viima ka mujale.
Lahe Muna Lahemaalt alustas kauba kojuviimisega kohe sügisel
Pool aastat tagasi, mullu sügisel noortaluniku toetuse abil rajatud kanala käivitanud Kangru talu Kõnnu külas hakkas juba siis reklaamima, et tellitud munad tuuakse koju kohale.
Kangru talu munaring on käinud marsruudil Kõnnu-Kuusalu-Tallinn. Kui esialgu tuli vaeva näha, et kliente leida, siis nüüd on tellijaid sedavõrd palju, et kõigile enam ei jagu. Möödunud nädalal helistati ja küsiti mune ka Prisma kauplusteketi jaoks, kuid sellest pakkumisest tuli ära öelda.
Noorperenaine Eleen Michelis rääkis Sõnumitoojale, et munaring toimub neljapäeviti, munakarpe veab tellijatele kohale ta elukaaslane Villi Koppel. Seni oli minimaalne tellimiskogus 4 karpi mune, nüüdseks 5 karpi. Munad viiakse tellijatele õuele või värava taha. Sularaha ei kasutata, tasumine toimub pangaülekandega.
Eleen Michelis: „Proovisime mune kõigepealt müüa Kuusalu OTT kaubakohtumistel, aga saime aru, et mõne munakarbi pärast ei ole mõtet seal käia. Kuna meil on ligi 500 kana, nädalaga saame umbes 2000 muna, siis tuli hakata teisiti turustama. Suurem kogus läheb praegu Tallinnasse, samas oleks palju vingem, kui kohalikud inimesed ostaksid rohkem. Juba praegu käiakse meil aia tagant mune võtmas, kes ise tuleb, sellele müüme odavamalt.“
Tema pere elab Kolgas kortermajas, Kangru talu kanalasse käiakse tööle. Talu ostis ema Astrid Michelis, kes müüs Lasnamäe korteri ja kolis 2013. aastal Kõndu. Nii Astrid Michelis kui ka Eleen Michelis on nüüdseks koolitatud linnukasvatajad, ema lõpetas Järvamaa kutsehariduskeskuse sel talvel, tütar sai diplomi paar aastat tagasi. Tootmiseks on neil veterinaarameti luba, kanad on vabapidamisel ning kanala juures on eraldi ruum munade tembeldamiseks ja pakendamiseks.
„Meie talu asub Kõnnus kortermaja vastas üle põllu. Ära tunneb õues kõndiva uhke paabulinnu ja ka mitmesuguste teiste kodulindude järgi. Kanapidamine sai alguse kuus aastat tagasi emadepäevaks emale tehtud kingitusest, kui viisime talle kuus kana. Nüüd on lisaks paabulindudele ka ilutuvid, faasanid, vutid,“ kirjeldas Eleen Michelis ja märkis, et munade turustamine sai täie hoo sisse paar kuud enne eriolukorra väljakuulutamist. Sügisel töötati kahjumiga, mitu tuhat muna kingiti ära heategevuseks – kurtide ühingule ja MTÜ-le Heategevus Eestis ning Eesti Metslooma Ühingule. Kõige tähtsam on Kangru perele nüüd, et koroonaviiruse tõttu ei tuleks täielikku liikumispiirangut, sest kanadele kätt ette ei pane, nemad munevad ikka.