Raasiku vallavolikogu tegi Anija ja Jõelähtme vallale piiride muutmise ettepaneku

1629

Raasiku vald soovib Jõelähtme vallalt Sambu, Aruaru ja Haljava küla, Anijalt Kihmla-Salumäed ning Linnakset.

lk 1Raasiku vallas on arutatud haldusreformi ühe võimalusena, et kui liita juurde Jõelähtme valla külad Aruaru, Haljava ja Sambu ning Anija vallast Kihmla-Salumäe ja Linnakse, täidaks Raasiku vald haldusreformi kriteeriumi ehk täituks 5000 elaniku piir, millest on praegu puudu umbes 300 elanikku.
Variandi pakkus esimest korda välja Raasiku kunagine vallavanem Toivo Veenre ning seda on märgitud valla arengukavas. Paar kuud tagasi tõstatas teema Raasiku vallavolikogu liige Aare Ets, kes põhjendas, et ajalooliselt on tegu Harju-Jaani kihelkonnaga, piiriäärsete külade tõmbekeskus on Raasiku ning elanike arvu kriteeriumi täitmine oleks üks võimalus, kuidas Raasiku vald jääks tükeldamata.
Pärast seda küsisid nii Sõnumitooja kui ka Raasiku vallavanem Anija  ja Jõelähtme vallajuhtidelt arvamust piiride muutmise kohta. Anija vallavanem Arvi Karotam  kommenteeris, et Raasiku ettepanekute kohta pole mõtet volikogu seisukohta küsida, sest see on kindlasti eitav ning kui lahtiühendamise otsus peaks sündima, tuleks küsida eelkõige külarahva arvamust. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja nõustus, et piiriäärsed  külad  on  olnud  ajalooliselt küll Harju-Jaani kihelkonnas, kuid tihedalt  kokku  kasvanud  Jõelähtmega ja vald nende küladega.
Novembri istungil tegi Raasiku vallavolikogu esimees Ants Kivimäe arutluse käigus ettepaneku küsida Jõelähtme ja Anija volikogudelt seisukohta Raasiku vallaga piirnevate külade liitmiseks Raasiku vallaga.
Detsembrikuu istungil vormistati mõte ametlikuks ettepanekuks Anija ja Jõelähtme vallavolikogule. Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi sõnas, et eelmisel istungil jäi täpsustamata, kuidas ja kes ettepaneku ette valmistab: „Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on see volikogu pädevuses. Need otsused vormistatakse üksik­aktidena. Vallavalitsus valmistas ette otsuste eelnõud, millega volikogu küsimus esitatakse otsuse kaudu.”
Mõni nädal tagasi pöördusid Raasiku vallavalitsuse poole Jõelähtme vallavolikogu liikmed Maido Pajo ja Toomas Kümmel, kes toetavad Aruaru ja Haljava küla liitmist Raasiku vallaga: „Ütleme otse, et Jõelähtme vald on üks neist, mis on kokku klopsitud nõukogudeaegsete majandite piiride järgi ilma selge keskuseta. Sealhulgas on meie küljes vahetult Raasiku aleviku mõjusfääris olevad Aruaru ja Haljava piirkond. Meile tundub, et sellises olukorras puudub mõttekus säilitada Jõelähtme valda ning seda ei ole võimalik tervikuna mõistlikult liita mitte ühegi naabervallaga, vaid meie arvates tuleks Jõelähtme vald piirkondade kaupa teiste valdade vahel ära jagada.”
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev kommenteeris, et Raasiku valla ettepanek tuleb otsustamisele ilmselt jaanuarikuu istungil: „Teema on väga värske ja volikogus pole jõudnud seda veel arutada. Esmalt uurime kõigi naabrite taustu, mida nendega liitumine või mitteliitumine võib Anija vallale anda või hoopis ära võtta.”
Ta lausus, et kui rääkida konkreetselt Raasiku valla ettepanekust, peaks vaatama kogu piiriala kompaktselt: „Näiteks Kiviloo küla piirkond on olnud ajalooliselt rohkem seotud Alavere külaga ja seega Anija vallaga, paljud lapsed õpivad Alavere põhikoolis. Miks mitte vaadelda versiooni Raasiku aleviku ühendamisest Anija vallaga, peaksime naabritega lähtuma sellest, et elanike teenindamine muutuks paremaks ja majanduslikult efektiivsemaks. Mina ei poolda reformi tegemist reformi tegemise pärast, vaid see peaks andma eelkõige elanikele positiivse väljundi. Samas ei saa unustada, et valitsuse tasandil on kogu haldusreform veel idee staadiumis ja konkreetsed tingimused ning seadusemuudatused on vastu võtmata.”
Anija valla Kihmla-Salumäe külavanem Anneli Verpson arvas, pole eriti tõenäoline, et Anija vald on nõus andma küla naabervallale: „18. detsembril on meil külas sellel teemal koosolek, kuulame ära ettepanekud. Elame küll Raasiku külje all, elu käib Raasiku või Tallinna poole. Samas aga oleme tänulikud Anija vallale, sest lumerohkete talvedega pole kordagi olnud probleemi teedega, samas kui Raasikul on olnud teed sageli lahti ajamata. Kas Raasiku vald annaks meile selle garantii, et tee on sama hästi lahti aetud? Meie küla on hästi hakkama saanud tänud tublile kogukonnale, kes käib pidevalt koos, et mõtteid ellu viia. Ka Anija vald ja vallavanem on meid hästi toetanud.”
Jõelähtme vallavolikogu esimees Art Kuum ütles, et järgmisel nädalal toimub Jõelähtme valla volikogu istung, kuid seal Raasiku ettepanekut veel ei arutata: „Minuni ei ole tänase seisuga see ettepanek jõudnud. Kui selline ettepanek Raasiku vallalt ametlikult tuleb, arutame seda kindlasti volikogu komisjonides ja seejärel volikogu istungil.”
Ta lisas, et haldusreformi eesmärk ei ole omavalitsuste piiride nihutamine sedasi, et igasse valda jääks täpselt 5000 elanikku, vaid põhimõte peaks olema, et alla 5000 elanikuga vallad liituvad nii, et uued moodustatavad omavalitsusüksustes oleks elanikke 10 000 ringis.
Kui omavalitsused piiride muutmises kokkuleppele ei jõua, teeb riik 2017. aastal sundliitmise, kui pole täidetud 5000 elaniku kriteerium. Sundliitmise korral jäävad omavalitsused ilma ühinemistoetusest.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi tutvustas, et Kiili vallavolikogu on moodustanud haldusreformi komisjoni, mis arutas 7 strateegiat, millest üks oli Kiili, Rae ja Raasiku ühinemine: „See stsenaarium ei osutunud parimaks. Kiili teeb ponnistusi saada registrisse puuduolevad 150 inimest ja soovib jätkata iseseisvana.”
Rae vallavolikogus algatas Raivo Uukkivi eelnõu analoogse komisjoni loomiseks: „Volikogu asus seisukohale, et kui Raasiku tahab Raega ühineda, peab Raasiku tegema ettepaneku ja alles siis otsustatakse edasine, ka komisjoni loomine.”
Ta lisas, et Raasiku vallale on seega jäänud praeguseks kolm võimalust — teha Rae vallale ühinemisettepanek, küsida endale Jõelähtme ja Anija valla piirikülad või oodata sundliitmise otsust: „Esimesed kaks teineteist ei sega. Raele jõuab teha ettepaneku pärast Anija ja Jõelähtme vallalt vastuse saamist.”