Anijal kaevati välja ajalooline mõisamüür

4492

Möödunud nädalal uurisid arheoloogid Anija mõisa leidu.

Anija külla pannakse ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi torusid. Ülemöödunud nädalal sattusid töömehed mõisa ees kaevates vanadele müüridele, leiust teatati muinsuskaitsele.
Kohale saabunud arheoloogid Anneli Kalm ja Kahrut Eller tegid kindlaks, et tegu on tunduvalt olulisema leiuga, kui esmapilgul arvata võis, ning maa all leidus muudki põnevat peale ehitusele ette sattunud müüride. Selgus, et alumised müürid on eeldatavasti pärit keskaegsest Anija mõisa hoonest. Lõpuks kaevati välja kümmekond erinevat rajatist, mille päritolu ulatub 18. sajandist keskajani.

„See on praegu üks unikaalsemaid omalaadseid leide Eestis. Kui tähelepanelikud töömehed poleks töid peatanud, ei oleks meie teadmine Eesti ajaloost praegu mitte rikkam, vaid vaesem,“ ütles arheoloog Kahrut Eller.

Olemasolu võis aimata
Anneli Kalm: „Eesti mõisate juures on arheoloogilisi väljakaevamisi tehtud küllaltki vähe. Enamik leide on juhuslikud. Keegi reeglina spetsiaalselt kaevama ei hakka, siingi satuti müüridele ehitustööde käigus. Aimata muidugi võis, et on midagi leida. Teada on, et Anijal oli keskajal mõis. Selle kohta on olemas ürikud, kuid ükski ürik ei pane paika täpset asukohta. Tavaliselt ehitati uus mõisahoone vana hoone kohale või lähedale, võis oletada, et kusagil siin on midagi peidus.“

Praegune Anija mõisahoone ja selle esine väljak on rajatud 1801. aastal. Selliseid mõisu on Eestis palju. Kahrut Elleri andmetel on rootsiaegseid tunduvalt vähem, keskajast vaid mõned üksikud.

„Vaatepilt, mis avanes Anija väljakaevamiste käigus, oli haruldane. Kusagil mujal ei ole korraga näha mõisa kõiki etappe läbi aastasadade,“ kiitis ta.

Lisaks pealmistele, varauus­ajast pärit müüridele ja alumistele keskaegsetele, on silmapaistvaim leid hüpokaust – ehk kalorifeerahi. See on kerisahi, mis asus põranda all, oli ühenduses köetavate ruumidega.

„Hüpokaustahje võib näha põhiliselt Tallinna keskaegsetes hoonetes, aga ka mujal. Anijal on selgelt näha küttesüsteemi võlv, ahjuplaat ja alla vajunud keris,“ rääkisid arheoloogid.

Mõisamüüridest pisut edasi juhtis Kahrut Eller tähelepanu oranži-musta triibulistele pinnasekihtidele: „Teada on, et Anija küla asus siin varem kui mõis. Seega oli ilmselt mingi muu asustus siin veel enne mõisahoone ehitamist. Siit on pärit ka praegused vanimad leiud – 14. sajandi savinõukillud“ Ta lisas, et need on siiski vaid oletused, väga selget märki välja lugeda ei saa: „Arheoloogias on tegelikult alati väga palju oletusi.“

Uurida veel palju
Arheoloogid kavatsesid uurimise lõpetada kolmapäeval, kuid leiu mahukuse tõttu veetsid Anijal terve nädala, tegutsedes hommikust kuni pimedani.

Kolmapäeval kohtusid arheoloogid ja muinsuskaitseinspektor vallavalitsuse ning ehitajate esindajatega, tutvustasid oma töö tulemusi. Kui keskaegseid rajatisi ei oleks välja tulnud, oleksid ehitustööd võinud jätkuda samas kohas, torud oleks viidud sügavamale. Leid muutis, trasside paigaldamise mõisahoone parema tiiva ette võimatuks. Müürid kanti muinsuskaitse registrisse. Trassid paigaldatakse mõisast kaugemale.

Arheoloogide sõnul oleks Anijal uurida veel palju, kindlasti on suur osa rajatisi veel välja kaevamata.

„Paremalt mõisapargi poole on näha maapinnast kõrgem koht, siit lähevad müürid ilmselt edasi ja võib veel paljugi huvitavat leida,“ arvas Kahrut Eller.

Mõisapargi alal on olnud teisigi hooneid. Ka praeguse mõisahoone keldris on erinevatest sajanditest pärit detaile, mis vajavad uurimist.

„Keldris on näha üks müür, mis on kindlasti vanem kui ülejäänud mõisahoone, kuid lähemalt uurima me praegu ei pääsenud, sest seal on uputus. Kunagi oleks siin kindlasti veel huvitav uurimisi jätkata, kes ja millal seda teha võiks, sõltub sellest, milline uurimissuund ühel või teisel arheoloogil käsil on või millise projektiga tegeletakse,“ sõnas Anneli Kalm.

Nädala jooksul tehtud avastused kaardistatakse. Müürid kaetakse puhta liivaga, sest kaevamisega segamini löödud pinnasekihti ei tohi enam tagasi panna.
Arheoloogid koostavad uurimise ja leidude kohta aruande, mis peaks edaspidi jõudma ka muinsuskaitseameti arhiivi ja Anija mõisa raamatukokku, et huvilised saaksid tutvuda.