Anija vallavanem käis Salos valdade sõprussuhteid uuendamas

2168
Anija vallavanem ARVI KAROTAM kinkis Salo linnapeale ANTTI RANTAKOKKOLE Anija Eide.

9.-10. juunil viibis Soomes Salo linnas Anija vallavanem ARVI KAROTAM Soomes, samal nädalavahetusel olid seal valla muusikaõpilased.

Salost sai Kehra sõpruslinn 1990ndatel. Suhted jätkusid ka pärast seda, kui Kehra linn ja Anija vald 2002. aastal ühinesid. 2009. aastal ühines Salo linn 9 ümbritseva vallaga. Kuna neil kõigil olid ka sõprusvallad, oldi küsimuse ees, millistega neist suhteid jätkata. Anija valla juhid kohtusid Salo kolleegidega viimati 2011. aasta lõpus Tallinnas, kui Salo linnavalitsus pidas seal oma istungit. Abivallavanem Marge Raja oletas siis, et nii mahukat ühistegevust, kui oli varem, ei pruugi kahe valla vahel enam tulla.
Viimati käis 2012. aasta sügisel Salos Anija vallast OÜ Velko AV delegatsioon ning kevadel 2013 osalesid Salo noored Kehra koolis rahvusvahelisel konverentsil, millega lõppes 2009. aastal Salos algatatud projekt.
Anija vallavanem Arvi Karotami sõnul tehti HOList ettepanek, et sel aastal võiksid Anija valla lapsed osaleda 26. korda toimunud rahvusvahelisel festivalil „Salo Laste Laululinn“. Festivalile sõitsid Kehra kunstidekooli plaatpilliansambli Xilofono Noored 7 liiget koos kooli direktori Ene Kerbiga ning Heli laulustuudio õpilased juhendaja Heli Karuga.
„Olin ka ise oodanud põhjust, et Salosse minna ning selle festivali raames tundus hea võimalus. Leppisime kokku kohtumise Salo linnapea Antti Rantakokkoga. Kaasa tuli ka HOLi tegevjuht Vello Tamm,“ ütles vallavanem.
Ta kohtus lisaks linnapeale ka Salo välissuhete nõuniku ning sotsiaalvaldkonna nõunikuga ning viidi sõprusomavalitsusega tutvuma. Seitse aastat tagasi 10 omavalitsuse ühinemisel tekkinud Salos on ligi 54 000 elanikku, territoorium on suur – valla ühest otsast teise on 70 kilomeetrit.
„Osutatakse kõiki vajalikke avalikke teenuseid, kuid asjaajamine käib enamasti suures vallakeskuses. Nii et valla ääremaa elanikud peavad teenuste saamiseks sõitma vallakeskusesse või tegema toimingud interneti kaudu,“ rääkis Arvi Karotam.
Ta viidi ka neli aastat tagasi suletud endise suure Nokia tehase territooriumile: „Nüüd on see peaaegu tühi, seal tegutsevad vaid mõned firmad. Nokia oli üle 6000 töötajaga tehas, mille sulgemine tähendas Salole suurt sotsiaalkatastroofi. Praegu käivad sealsed inimesed tööl põhiliselt Helsingis ja Turus, kuid töötuid on siiani umbes 15 protsenti.“
Arvi Karotam jutustas, et Salo inimeste kommentaar eduka mobiiltelefonide tootja lõpule oli: nad ei suutnud oma valdkonna konkurentsis vastu pidada, tegid valesid juhtimisotsuseid ning jäid oma edule „puhkama“.
„See on praeguses majandusolukorras väga oluline sõnum ka meie ettevõtjatele: kui oled juba edukas ja jõudnud rahvusvahelisele turule, pead pidevalt keskenduma millelegi uuele ja käima ajast ees, ennekõike tootearenduses,“ lausus ta.
Vallavanem lisas, et ka kolmeaastane suhtlemispaus kahe valla vahel tekkis osaliselt seetõttu, et Salol olid rasked ajad: „Nüüd nad on suurest kriisist üle saanud ja valmis rohkem välissuhetele panustama.“
Arvi Karotam leppis Salo linnapeaga kokku, et kumbki osapool paneb kirja valdkonnad, mis on neil hästi välja arendatud: „Salos on väga palju uusi arendusi hariduses, just internetiga seoses. Meil on kindlasti jagada oma kogemusi sotsiaaltööst ja külakogukondade suhtlemisel. Soomes ei ole omavalitsusel sellist koostööd ja ühistegevust, nagu on meil.“
Vallavanem lubas Salo delegatsiooni kutsuda sügisel Anija valda: „Miks mitte siis, kui Kehras on uue staadioni avamine.“