Sünnipäevale olid kutsutud endised juhid ja kolleegid, praegused töötajad, vallaesindus, koostööpartnerid.
Kuusalu vallale kuuluv kommunaalettevõte Kuusalu Soojus alustas sünnipäeva tähistamist neljapäeval, 16. juunil Kiiu pumbajaama juurest, et näidata, kui suur muutus on toimunud veemajanduses, võrreldes veel mõne aasta taguse ajaga.
Edasi mindi Kuusalu katlamajja, mis on samuti täielikult uuendatud, uus hakkpuidu katel paigaldati 2009. aastal. Ringkäigul tutvuti ka katlamajas asuva Kuusalu vabatahtliku päästekomando ruumidega.
Ettevõtte vanust loetakse ajast, kui Kuusalu vallavalitsus otsustas asutada munitsipaalettevõtte Sander, vallavalitsuse istung toimus 12. juunil 1991. Sanderi juhiks sai Johan Nikkarinen, põhitegevus oli kütta Kuusalu aleviku hooned, tagada veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimine. Ettevõttele anti üle pikk nimekiri objekte: Haavakannu prügila, Kuusalu RAI post, kortermajade haldus jne.
Osaühinguks Kuusalu Soojus muudeti ettevõte 26. juunil 1997. aastal. Selle juhid on olnud peale Johan Nikkarineni veel Jaan Bender, Raul Valgiste, alates 2010. aastat on Kuusalu Soojuse eesotsas Kalle Küngas.
Aastatega on väikesest Sanderist kasvanud suur ettevõte. Kui 2007. aastal ühendati Kolga Soojus ja Kuusalu Soojus, hakati soojusega varustama ka Kolga alevikku, üle võeti Kolgas samuti vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine.
Praeguseks toodab Kuusalu Soojus soojusenergiat Kolga ja Kuusalu katlamajas, kanalisatsiooniteenust osutab Kuusalus, Kiius, Kolgas, Valklas, Vihasoos ja Uuris ning veeteenust valla mitmes külas: Viinistul, Pärispeal, Leesil, Salmistul ja Kaberlas.
Kalle Küngas rääkis, et sirvis tööraamatute registreerimise raamatut, selle järgi on 25 aasta jooksul oma panuse andnud ettevõtte toimimisse 70 inimest, kui juurde arvata ka nõukogu liikmed, kes aegade jooksul on ametis olnud.
Kõige staažikam töötaja on elektrik Vello Albin, kelle tööleping sõlmiti 23,5 aastat tagasi, 2. jaanuaril 1993. Pikka aega on puhastusseadmete hooldajana töötanud Jaak Kippar. Endistele juhtidele ja staažikatele töötajatele kingiti Kuusalu Soojuse särgid.
Kuusalu Soojuse kõige suurem ettevõtmine nii mahult kui ka rahaliselt oli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel ellu viidud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimisprojekt, mille käigus uuendati aastatel 2011-2013 Kuusalu, Kiiu ja Kolga aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Veevärgi sai ka Kuusalu eramajade piirkond. Kokku läks projekt maksma 5,6 miljonit eurot.
Kalle Küngas: „Kuusalu Soojusel läheb praegu paremini, kui on läinud kõikidel eelmistel aastatel. Samas on suvi meil alati olnud keerulisem, pangad tahavad laenude eest makseid igas kuus võrdsetes osades, kuid soojusenergia müük on suvel olematu.“
Hindade poolest on Kuusalu Soojus tema sõnul üsna keskel, kui võrrelda ümberkaudseid kommunaalettevõtteid: „Kanalisatsiooniteenus on meil üks odavamaid. Joogivee hind on keskmiste hulgas. Soojusenergia hind on pigem kõrgemate seas, katlamaja puiduhakkele ümberehitamine oli seotud suure laenuga, see tuleb tagasi maksta.“
