Ani­ja val­la­va­lit­sus an­nab aia­maa­de alad MTÜ­de hal­la­ta

Ani­ja val­la­va­lit­sus võt­tis vas­tu kor­ra, mil­le alu­sel an­tak­se val­la­le kuu­lu­vat maad aia­maa­de jaoks. Va­rem oli see sä­tes­ta­tud hea­kor­raees­kir­jas, märt­sis kin­ni­ta­tud uues hea­kor­raees­kir­jas on öel­dud, et val­la oman­dis ole­va­te kin­nis­tu­te aia­maa­na ka­su­tus­se and­mist ja ka­su­tu­se lõ­pe­ta­mist kor­ral­dab val­la­va­lit­sus ning keh­tes­tab sel­leks aia­maa­de ka­su­ta­mi­se kor­ra.

Uues kor­ras on kir­jas, et val­la­va­lit­sus an­nab val­la­maad aia­maa­de pi­da­mi­seks ka­su­ta­da ai­nult mit­te­tu­lun­du­sü­hin­gu­le, mil­le põ­hi­kir­ja­li­ne te­ge­vus on aian­du­se aren­da­mi­ne. MTÜ­ga sõl­mi­tak­se sel­le koh­ta le­ping. MTÜ kor­ral­dab aia­maa ka­su­tus­õi­gu­se and­mist ja jäl­gib ka­su­ta­mi­se kor­ra täit­mist. MTÜ peab kin­ni pi­da­ma oma ka­su­tu­ses ole­va maa pii­ri­dest ning se­da to­hib ka­su­ta­da an­da ai­nult ühin­gu liik­me­te­le.

Abi­val­la­va­nem Priit Va­ba­mäe sel­gi­tas, see tä­hen­dab, et kõik, kes soo­vi­vad aia­maad ka­su­ta­da, pea­vad as­tu­ma sel­leks loo­dud ühin­gu liik­meks: „Keh­ti­ma hak­kab sa­ma põ­hi­mõ­te, na­gu kor­te­riü­his­tu­te põh­jal – kõik, kel­lel on ma­jas kor­te­rid, pea­vad kuu­lu­ma ühis­tus­se. Ühis­tu hak­kab maid soo­vi­jai­le ka­su­ta­da and­ma, val­la­va­lit­sus sel­le­ga ei te­ge­le. Sa­mu­ti keh­tes­tab ühis­tu li­saks aia­maa­de ka­su­ta­mi­se kor­ra, ise ot­sus­ta­vad näi­teks, kas keh­tes­ta­vad liik­me­mak­su.“

Kor­ra jär­gi on MTÜ igal liik­mel ehk maa­ka­su­ta­jal õi­gus ka­su­ta­da 25-150 ruut­meet­ri suu­rust maa­tük­ki. Need, kes said aia­maad en­ne tä­na­vu 1. maid, saa­vad ka­su­ta­da ku­ni 200 ruut­meet­rit maad. Aia­maal võib kas­va­ta­da köö­gi­vil­ju, lil­li, pü­si­kuid ja mar­ja­põõ­said, eran­di­na ka en­ne 1. maid is­tu­ta­tud vil­ja­puid. Aia­pi­da­mi­sel tu­leb läh­tu­da (ma­he)aian­du­se põ­hi­mõ­te­test.

Abi­val­la­va­nem põh­jen­das: „Eel­da­me, et maa­lap­pe ka­su­ta­takse aia­kul­tuu­ri­de kas­va­ta­mi­seks puh­ta toi­du põ­hi­mõt­tel, il­ma mürk­ke­mi­kaa­le ja sün­tee­ti­li­si väe­teid ka­su­ta­ma­ta. Sa­mas saa­me aru, et sel­le üle me jä­re­le­val­vet te­ha ei jõua, vae­valt ka ühis­tu suu­dab. See­tõt­tu on sõ­na ma­he sul­gu­des.“

Maa­ka­su­ta­jal on õi­gus püs­ti­ta­da oma ka­su­tu­ses ole­va­le maa­tü­ki­le ku­ni 20ruut­meet­ri­ne kas­vu­hoo­ne ja ki­le­tun­ne­lid ning kom­pos­ti­kas­tid, ku­ni 6ruut­meetr­i­ne pui­dust aia­kuur või var­jua­lu­ne. En­ne ehi­ti­se ra­ja­mist tu­leb MTÜ ju­ha­tu­se­le esi­ta­da aval­dus ja ka­vand, mil­lel on mär­gi­tud ehi­ti­se asu­koht. Aia­maa­le pai­gu­ta­tud ob­jek­ti­de kõr­gus võib ol­la ku­ni 2,3 meet­rit, need ei to­hi var­ju­ta­da naa­ber­maa­tük­ke päi­ke­se eest, pea­vad loo­dus­kesk­kon­da so­bi­ma. Kom­pos­ti­kas­ti lu­ba­tud kõr­gus on ku­ni 1 mee­ter.

Priit Va­ba­mäe kom­men­tee­ris, et ehi­ti­sed-ra­ja­ti­sed on aia­maa­de kõi­ge põ­le­ta­vam prob­leem. Ta tõi näi­teks Jõe­läht­me val­las ja va­rem len­nu­jaa­ma juu­res ol­nud aia­maad, kus la­bi­da­kuu­ri­dest kas­va­sid väl­ja dat­šad, milles ha­ka­ti ela­ma: „Se­da soo­vi­me kind­las­ti väl­ti­da ning ka mõ­ned ma­ja­ke­sed meie aia­maa­delt tu­leb lik­vi­dee­ri­da. Need on sel­li­sed, mil­le osas on kaht­lus, et te­gu on su­ve­ma­ja­ga, neil on uk­sed-ak­nad, aken­del kar­di­nad ees.“

Aia­maa­de ühi­sa­la pea­vad hool­da­ma ja kor­ras hoid­ma MTÜ liik­med, ühing kor­ral­dab ka tek­ki­va­te jäät­me­te nõue­te­ko­ha­se käit­le­mi­se. Ala aia­ga pii­ra­mi­seks tu­leb MTÜ-l esi­ta­da val­la­va­lit­su­se­le ehi­tus­tea­tis. In­di­vi­duaal­se­te aia­lap­pi­de pii­re­te­le keh­tes­tab nõu­ded MTÜ. Ka­su­tada to­hib loo­dus­lik­ke ma­ter­ja­le ja plas­tist peen­ra­piir­ded, kee­la­tud on au­to­reh­vid ja muu loo­dus­kesk­kon­da mit­te so­biv ma­ter­jal.

Aia­maa­del on kee­la­tud puu­de, väl­ja ar­va­tud en­da aia­maal asu­vad vil­ja­puud, oma­vo­li­li­ne lan­ge­ta­mi­ne. Kui puid on va­ja ma­ha võt­ta, tu­leb koos­kõ­las­ta­da val­la­va­lit­su­se­ga.

Priit Va­ba­mäe sõ­nul võiks ühes aia­maa­de piir­kon­nas luua ühe MTÜ. Ta tõi näi­teks, et Keh­ras on kaks koh­ta, kus aia­maid ha­ri­tak­se, need on Jõe tä­na­val ja Vai­nu teel, kum­mas­ki võik­sid maa­ka­su­ta­jad luua ühe ühin­gu. Jõe tä­na­va osa aia­maa­de pi­da­jad on sel­le loo­nud.

„Kui aia­maa­de kõik prae­gu­sed ka­su­ta­jad soo­vi­vad kind­lust, et nen­de te­ge­vus seal saab jät­ku­da, peak­sid nad koon­du­ma MTÜ­des­se. Val­la­va­lit­sus ük­sik­isi­ku­te­ga kind­las­ti le­pin­guid sõl­mi­ma ei hak­ka. MTÜsid loomata po­le neil min­git ga­ran­tiid, et saa­vad aia­maal toi­me­ta­da ka hom­me, sest vald võib sel­le kin­nis­tu võõ­ran­da­da,“ rää­kis ta.

Ini­me­se­le, kes sot­siaal­mee­dias kü­sis, kui­das saa­da Keh­ras aia­maad, on abi­val­la­va­ne­mal sõ­num, et ta on te­re­tul­nud ai­ta­ma MTÜd moo­dus­ta­ma, sest aia­maa-ala­del on ka­su­ta­ma­ta maad: „Prae­gu on või­ma­lus võt­ta asi kä­si­le, te­ha ühing, ha­ka­ta aia­maa­del tal­gu­te kor­ras kor­da loo­ma, leid­ma söö­tis lap­pi­de­le uued soo­vi­jad.“