Anija vallas on väga vähe kuritegevust, Loksa näitaja Harju üks kõrgemaid

1757
Politsei- ja piirivalveamet koostas Kuusalu, Anija, Raasiku valla, Loksa linna ning Harju teiste omavalitsuste kohta detailse ülevaate 2015. aasta õiguskorrast, mida esitles omavalitsusjuhtidele Põhja prefekt KRISTIAN JAANI.

Põhja prefekt KRISTIAN JAANI ning Harju politseijaoskondade juhid andsid Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogule ülevaate möödunud aasta õiguskorrast.

Kuritegevus Ida-Harjus 2015. aastal 1000 elaniku kohta: üle Harju keskmise (17) on näitaja Loksal, alla kesmise Kuusalus, Anijal, Raasikul.
Kuritegevus Ida-Harjus 2015. aastal 1000 elaniku kohta: üle Harju keskmise (17) on näitaja Loksal, alla kesmise Kuusalus, Anijal, Raasikul.

Möödunud nädalal said Harju omavalitsusjuhid Põhja prefektuurilt kogumiku Harjumaa õiguskorrast 2015. aastal. Lisaks kokkuvõtlikule statistikale ning politseijaoskondade juhtide kirjeldustele on välja  toodud  iga  omavalitsuse peamised probleemid ning näitajad.
Aegviidu ja Anija vallas oli 2015. aastal kõige vähem kuritegevust – vastavalt 6,6 ja 7,6 juhtumit 1000 elaniku kohta. Eraldi on välja toodud Kehra, mis on veidi üle Harjumaa keskmise näitaja –  17,8 juhtumit. Väikese kuritegevusega oli Raasiku vald – 12,2 juhtumit ning Kuusalu vald 12,9 juhtumiga 1000 elaniku kohta. Loksal oli juhtumeid 25,9, mis on Harjumaal üks kõrgemaid näitajaid.
Õiguskorra tulemusi käisid omavalitsusjuhtidele tutvustamas ja selgitamas Harju politseijuhid. Põhja prefekt Kristian Jaani rääkis kolmapäeval, 17. veebruaril Harju omavalitsusjuhtidele, et möödunud aasta tõi Põhja prefektuurile stabiilsuse ja töörahu, suuremad struktuurimuudatused on seljatatud ning politseireform on kandnud häid vilju: „Üksustevaheline koostöö ja infovahetus on paranenud, oleme kvaliteetsemad süütegude menetlemisel ja astunud suure sammu mõttemaailma suunas, et iga probleemi lahendus pole alati süüteomenetlus.”
Ta märkis, et kuritegevuse üldnumber on Harjumaal langenud 8,3 protsenti võrreldes üle-möödunud aastaga, samas on tõusnud vägivallakuritegude arv 20 protsendi võrra ning väga suure osa sellest annab  jätkuvalt lähisuhtevägivald: „Oleme palju rõhku pannud ennetusele ehk otsinud probleemidele lahendusi, mis ei nõua vaid süüteomenetlust. Aasta lõpus korraldasid Ida-Harju ja Lääne-Harju politseijaoskond aktsiooni, millega juhtisid autoomanike tähelepanu, et autosse ei tasu asju jätta, sest need meelitavad ligi vargaid. Mitme päeva jooksul käisid meie politseinikud autodesse piilumas ning palusid autosse jäetud asjad ära võtta.”
Prefekt sõnas, et 2016. aasta plaanid on toimetada vähemalt sama hästi, kui praegu: „Kui me kõik teame, millist väärtust igaühe töö annab nii iseendale kui inimesele tänaval, ja anname seejuures endast maksimumi, siis meie eesmärkide saavutamine ei ole sugugi keeruline.”
Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn on kokkuvõttes kirjutanud, et üldarvudes on Ida-Harju politseijaoskonna alal kuritegevus vähenenud: „Ootuspäraselt on kahanenud varavastased kuriteod, ennekõike vargused. Selle põhjus on eelmise aasta 1. jaanuaril jõustunud seadusemuudatus, millega muudeti väärtegu ja kuritegu eraldavat rahalist piirväärtust, see tõsteti 64 eurolt 200 euroni. Vargused on vähenenud kõikides Ida- Harju politseijaoskonna piirkondades, välja arvatud Maardus ja Loksal, kus hüppeliselt on kasvanud varguste arv kauplustest. Kõnealuste varguste toimepanijad on piiratud arv inimesi, kes varastavad süstemaatiliselt.”
Avastatud väärtegude arv on Ida-Harju jaoskonna alal kasvanud. Suurema kasvu on läbi teinud Ida-Tallinna konstaablijaoskonna piirkond ning väiksema languse Ida-Harju konstaablijaoskonna oma. Vaid Jõelähtme vallas on väärtegude avastamine kasvanud ning liiklusseaduses sätestatud väärtegude avastamise arvelt.

Raasiku vald
Väärtegusid on Raasiku vallas 2015. aastal registreeritud võrreldes 2014. aastaga ligi poole võrra vähem, samas on ligi kolmandiku võrra tõusnud alaealiste toime pandud väärtegude arv. Peamised kuriteod on varavastased, isikuvastased ja liikluskuriteod. Isikuvastaste kuritegude arv on võrreldes eelneva aastaga tõusnud kolmandiku võrra.
Kõige rohkem on liiklusseaduse rikkumistest vähenenud kiiruseületamised – 2014. aastal tabati Raasiku vallas 118 kiirust ületanud sõidukijuhti, 2015. aastal 22. Ida-Harju politseijuht selgitas, et kui enne 2014. aasta oktoobrit käisid piirkonna- ja noorsoopolitseinikud regulaarselt Raasiku vallas liiklusjärelevalvet teostamas, siis nüüd on see roll enamasti vaid patrullteenistusel, mis ilmselt sama tihti Raasiku valda ei jõua.
Raasiku valla suurimas asulas Aruküla alevikus toimus politseijuhi sõnul 2015. aastal avalikes kohtades mitmeid lõhkumisi, näiteks lõhuti Aruküla laululava, kaupluse aken ja kergliiklustee äärseid poste.
„Probleem on noored ja alaealised, kes kogunevad õhtul ja öösel  Aruküla põhikooli ees, kooli taga rularambi juures või kooli staadionil, Sinu poe ja Konsumi ees ning raudteejaamas. Aruküla põhikooli ees on politseinikud korduvalt tuvastanud alkoholi tarbinud alaealisi. Kohalikelt on laekunud infot, et õhtuti kogunevad noored tarbivad ka narkootilisi aineid ning et narkootiliste ainete edasiandmise ja tarbimise kohana kasutatakse kooli taga kõrvalises kohas asuva rularambi ümbrust. Mõned Arukülas regulaarselt kogunevatest noortest on varasemalt karistatud narkootiliste ainete tarbimise eest,” on kirjas kokkuvõttes.
Aruküla põhikooli ümbruses toimuvate õigusrikkumiste ennetamisele ning toime pandud süütegude avastamisele aitaksid oluliselt kaasa valvekaamerad: „Koolil on praegu valvekaamerad, mis on suunatud kooli ette, kuid kaamerate kvaliteet ei ole piisav, et videolt oleks võimalik isikuid tuvastada. Samuti ei näita kaamera nurgatagustesse, kus tavaliselt alkoholi tarbitakse või midagi lõhutakse. Kooli esisel platsil on pimedal ajal küll valgustus, kuid kaamerate pilt pimedal ajal on siiski nii tume, et sellelt isikuid või tegevust tuvastada ei ole võimalik.”
Harjumaa Omavalitsuste Liidu projektiga „Turvalisem Harjumaa” paigaldatakse Aruküla põhikooli ümbrusesse valvekaamerad, mis aitaksid tema sõnul olukorda parandada: „Samuti aitaks avalikes kohtades toime pandavate süütegude ennetamisele ja avastamisele kaasa politseipatrulli sagedasem kohalolek Arukülas õhtustel aegadel.”
Liikluses on Raasiku valla peamine probleem alkoholijoobes sõidukijuhid, eriti palju on neid puhkepäevade õhtutel Raasiku ja Haljava piirkonnas: „Raasiku raudteeülesõit on pärast tõkkepuude paigaldamist, kiiruse piiramist ja autojuhtide nähtavust piiranud puude mahavõtmist muutunud turvalisemaks ning 2015. aastal Raasiku raudteeülesõidul ühtegi liiklusõnnetust ei toimunud.“
Raasiku vallas on riskiaadresse 9, millega on aasta jooksul seotud enam kui üks juhtum. Iga sellise aadressiga oli 2015. aastal seotud 2-15 juhtumit. Kõikidel juhtudel on väljakutsed olnud seotud lähisuhtevägivallaga.
Koostöö Raasiku vallavalitsusega on politseijuhi sõnul hea: „Regulaarne suhtlemine ja infovahetus toimub lastekaitsespetsialistiga, sotsiaaltööspetsialistiga ning sotsiaalpedagoogiga. Ette tulevad probleemid lahendatakse jooksvalt koostöös. Piirkonnapolitseinikul ja noorsoopolitseinikul on vallavalitsuse ruumides kabinet. Noorsoopolitseinik osaleb valla alaealiste komisjoni töös.”
Lisaks on Raasiku vallas 3 aktiivset abipolitseinikku, kes käivad regulaarselt patrullis ja reididel piirkonna- ja noorsoopolitseinikega, iseseisvalt ning ka I kategooria patrullis.
Raasiku valla kõikides koolides on noorsoopolitseinikud viinud läbi loenguid liiklusohutusest, Raasiku põhikoolis ja Aruküla koolis loenguid, mille teema on olnud alaealiste õigusrikkumised ja koolikius: „Koolidega suhtlemisel on kõrgendatud tähelepanu mängurelva või muude relvataoliste esemete kaasa võtmisele kooli. Õpetajate ja juhtkonnaga on vesteldud sel teemal, kuidas kool peaks sellistele juhtumitele reageerima. 2015. aastal tõi üks Aruküla põhikooli õpilane kaasa mängupüstoli, millega mitu õpilast mängisid. Politseinikud vestlesid õpilastega ning selgitasid neile, miks selline tegu ei ole mõistlik ning võib ohustada üldist turvatunnet.”

Kuusalu vald
Kuusalu vallas on politsei- ja piirivalveameti andmetel langenud registreeritud kuritegude arv 14,4 protsenti. Kasvanud on alaealiste toime pandud registreeritud kuritegude hulk.
Peamised kuriteoliigid on varavastased, isikuvastased, liiklus- ja avaliku rahu vastased kuriteod. Kõige enam on vähenenud isikuvastaste ja varavastaste kuritegude registreerimine. Varavastastest kuritegudest on 28 % vargused. Väärtegusid on Kuusalu vallas registreeritud võrreldes 2014. aastaga 39 protsenti vähem. Registreeritud väärtegudest moodustasid Kuusalu vallas põhiosa liiklusseaduse rikkumised, mis on vähenenud võrreldes 2014. aastaga 44 protsenti. Suurenenud on karistusseadustiku ja alkoholiseaduse rikkumised. Liiklusõnnetuste arv on Kuusalu vallas 2015. aastal tõusnud, võrreldes 2014. aastaga oli kolm liiklusõnnetust rohkem. Suurenenud on ka liiklusõnnetustes vigastatute arv 12 vigastatu võrra, hukkus 1.
Kuusalu valla peamiste probleemidena toob Ida-Harju politseijuht kokkuvõttes välja hajaasustusega külad, kus kogukonda häirivad vargused nii eluruumidest, kõrvalhoonetest kui ka ettevõtete ruumidest: „Varguste ennetamisel on oluline inimeste endi teadlikkuse tõstmine, kuidas oma vara paremini kaitsta. 2015. aastal toimusid ümarlauad Salmistu küla esindajatega, kohtumine Virve küla elanikega. Hea näide on Virve küla elanike aktiivsus varguste ja muude rikkumiste ennetamiseks. Külas on nüüdseks videovalve, lisaks võtavad külaelanikud osa Juminda korrakaitse tööst.”
Probleem on noorte kogunemisega: „Peamised kogunemiskohad on Kuusalu vallas kaupluste ja koolide ümbrused, suvisel ajal ka rannad.”
Suviti on üles kerkinud probleemid seoses rannahooajaga: „Kolm peamist randa Kuusalu vallas on Salmistu, Valkla ja Andineeme. Suvitushooajal pargib nende märkide mõjupiirkonnas sadu autosid, mistõttu on Kuusalu piirkonnapolitseinik teinud juba varem maanteeametile ettepaneku kehtestada parkimise keeld vaid ühel teepoolel, kuid seda rannani välja. Sellisel juhul oleks lubatud olnud ühel teepoolel parkida ja oleks jäänud piisavalt ruumi kahesuunaliseks liikluseks. Maanteeamet seda ettepanekut ei arvestanud.”
Lisaks liikluse takistamisele seostuvad rannapiirkonnas parkivate autodega neisse sissemurdmised: „Nende ennetamiseks enne suvitushooaega on planeeritud teavitus  kohalikus meedias ning rannapiirkonna jaoks on hoiatav bänner, et inimesed ei jätaks väärtuslikke asju autosse nähtavale kohale. Seoses arvukate suvitajatega kerkib rannapiirkondades igal suvel kiiruseületamise probleem. Vanade rannaäärsete külade teed on kitsad ja kurvilised ning teede ääres liigub suvel palju inimesi. Et seda probleemi vähendada on politsei tõhustanud patrullimist rannaäärsetel kõrvalteedel ja külades.”
Murekoht on politseijuhi sõnul varasematel aastatel palju probleeme ning üleriigilist kõneainet põhjustanud Valkla hooldekodu, kus elavad valdavalt vaimupuudega isikud: „Neist suur osa on varasemalt pannud toime tõsiseid isikuvastaseid kuritegusid ning suunatud sinna kohtumäärusega. Mitmed kliendid on korduvalt põgenenud. Tänu kohaliku kogukonna aktiivsusele ja suurele avalikule huvile on Valkla hooldekodus oluliselt tugevdatud turvameetmeid, kuid on siiski olnud üksikud põgenemisjuhtumid. Politseile on probleem hooldekodusisesed klientidevahelised konfliktid, millele tuleb reageerida.”
Riskiaadresse, millega on seotud mitmeid väljakutseid, on Kuusalu vallas 6. Peamiselt oli tegu lähisuhtevägivalla juhtumitega. Riskiisikuid on Kuusalu vallas 53.
Kuusalu vallas on 6 abipolitseinikku, kõik võtavad  võimalusel osa politseilistest tegevustest.
2016. aastal on plaanis tõhustada Kuusalu vallas liiklusjärelvalvet ning patrullimist õhtusel ja öisel ajal kaasates abipolitseinikke.

Loksa linn
Loksa linnas on 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga registreeritud kuritegude arv tõusnud 60,5 protsenti ehk 26 juhtumi võrra, kasv tuleb süstemaatiliste varguste arvelt kauplustest. Samaks on jäänud alaealiste toime pandud registreeritud kuritegude hulk. Peamised kuriteoliigid on varavastased, isikuvastased ja liikluskuriteod. Võrdluses on kõige enam kasvanud varavastaste kuritegude registreerimine. Isikuvastastest kuritegudest on 60 protsenti seotud lähisuhtevägivallaga. Väärtegusid on Loksa linnas registreeritud võrreldes 2014. aastaga vähem 10,4 protsenti. Liiklusõnnetusi oli 2015. aastal 3 võrra vähem kui 2014. aastal. 2015. aastal ei hukkunud liikluses Loksa linnas ühtegi inimest.
Peamised probleemid on Loksa linnas politseijuhi info põhjal avaliku korra rikkumised – lõhkumised, asjade kahjustamised, vargused: „Loksal tegutsevad kaks baari – Loksa bussipeatuses baar Lucky ning Posti tänaval Mere baar. Rohkem on probleeme Lucky baari juures just nädalavahetustel öisel ajal. Harjumaa Omavalitsuste Liidu projekti raames on plaanis 2016. aastal paigaldada probleemsematesse kohtadesse valvekaamerad. Peamised kogunemiskohad on Loksa kooli ümbrus, selle varjatumad nurgatagused, staadion, Loksa bussipeatus, suvisel ajal ka Loksa rand.”
Liikluskorra rikkumisi on Loksa linnas  nädalavahetustel ja õhtuti, joobes sõidukijuhte tabati 2015. aastal 12: „Lahendus oleks suunata 2016. aastal politseipatrulle rohkem Loksa linna liiklusjärelevalvet teostama ning seda eriti eravärvides politseisõidukiga, kuna väikses asulas levib info politseipatrulli saabumisest kiiresti. Varasematel aastatel on olnud probleemkoht ka Loksa rand, kus sõidetakse ATVga, 2015. aastal ühtegi  sellekohast  teadet  ei  laekunud.”
Politseijuht märkis, et probleem, mida elanikud märkavad ja tunnetavad, on piirkonnas toime pandud vargused keldritest, kuuridest, garaažidest, vaba juurdepääsuga teel eluruumidest, metallivargused.
Loksa linnas on riskiaadresse 9. Iga sellise aadressiga oli 2015. aastal seotud 2-6 juhtumit. Abipolitseinikke on Loksa linnas üks.
2016. aastal on plaanis jätkata loengutega koolis ja lasteaias, tõhustada Loksa linnas liiklusjärelvalvet ning patrullimist õhtusel ja öisel ajal kaasates abipolitseinikke.
Anija vald
Anija vallas on 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga kuritegevus tõusnud protsendi võrra. Alaealised panid toime seitse kuritegu, mis on sama palju kui 2014. aastal. Peamised kuriteod on isikuvastased, varavastased ja liikluskuriteod. Isikuvastastest kuritegudest on sarnaselt 2014. aastaga pooled seotud lähisuhtevägivallaga. Enamik isikuvastastest kuritegudest on kehalised väärkohtlemised, mille puhul on tavaliselt tegu löömise või tõukamisega. Ühel juhul tekitati raske tervisekahjustus, kui Kehras üks noormees lõi tuttavat noormeest noaga. 2015. aastal toimus ka üks röövimine, kui Kehras lükkas noormees pikali võõra naise ja võttis talt käekoti. Anija vallas leidis aset üks vägistamine. Kuriteos kahtlustatav ja kannatanu tarbisid koos alkoholi ning olid omavahel tuttavad.
Varavastastest kuritegudest kaks kolmandikku on vargused. Eluruumist vargusi registreeriti 6, mida on kahe võrra rohkem kui 2014. aastal. Kolmel korral tungiti sisse kõrvalhoonesse, kolmel korral sõidukisse ja ühel korral kauplusesse.
Väärtegusid on Anija vallas 2015. aastal registreeritud võrreldes 2014. aastaga umbes neljandiku võrra vähem. Kehra linnas pandi toime umbes kolmandik väärtegudest, samas umbes kaks kolmandikku neist panid toime alaealised.
Inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli 2015. aastal Anija vallas üle poole rohkem kui 2014. aastal – 13, milles sai kokku vigastada 20 inimest, liiklusõnnetustes hukkunuid ei olnud.
Kõige rohkem probleeme tekitavad Anija vallas politsei- ja piirivalve ameti andmetel juhtumid Kehras: „Suvel on probleem noorte kärarikkad kogunemised õhtul ja öösel kaupluste parklas ja baari Sohvik ees. Sellistel kogunemistel tarbitakse tavaliselt alkoholi ja rikutakse ümberkaudsete elanike öörahu. 2015. aasta maikuus süüdati põlema Anija vallavalitsuse uks ning juunikuus Konsumi kaupluse sisehoovis papp- ja plastikkastid. 2016. aastal on plaanis paigaldada Kehra linna avalikesse kohtadesse, sealhulgas baari Sohvik juurde valvekaamerad, et ennetada võimalikke õigusrikkumisi ja lihtsustada nende toimepanijate kindlakstegemist.”
Kehras on olnud palju vägivalla- ja kiusamisejuhtumeid alaealiste vahel: „Suurem osa neist on Kehra gümnaasiumis, kuid ka kooliõpilaste vahel väljaspool kooli. Enamikel juhtudel on teo toimepanijad olnud 7-14aastased lapsed, kes on saadetud alaealiste komisjoni. Politsei, kooli ja vallavalitsuse vahelise koostöö parandamiseks ja edendamiseks toimus 2015. aasta sügisel politsei algatusel ümarlaud.”
Veel on kokkuvõttes märgitud, et Kehra laste teadlikkus jalgrattakiivri kandmisest ja jalgrattatulede kasutamisest pimedal ajal on madal: „Väga palju lapsi käib kevadel ja sügisel jalgrattaga koolis ja ka lasteaias, kuid kiivrit kannavad neist umbes pooled ning pimedal ajal jalgrattatulesid on väga vähestel. Kui alg­klassilastest enamik siiski kannab kiivrit, siis vanemate laste hulgas on jalgrattakiivri kandmine väga ebapopulaarne.”
Alaveres asuvas baaris on aeg-ajalt esinenud kakluseid ja konflikte alkoholi liigtarbinud baarikülastajate vahel. Politsejuht sõnas, et kolmel korral on alustatud kriminaalmenetlus kehalise väärkohtlemise osas ning ühel korral väärteomenetlus baarikülastaja suhtes, kes rebis katki teenindaja kleidi: „Piirkonna- ja noorsoopolitseinikud on õhtuste reidide käigus baari korduvalt kontrollinud. Neil kordadel õigusrikkumisi tuvastatud ei ole. 2016. aastal on plaanis jätkata baari pistelise kontrollimisega. Et ennetada ja avastada võimalikke joobes sõidukijuhte, oleks vajalik baari sulgemise aegadel laupäeva ja pühapäeva öösiti suunata Alaverre tihedamini politseipatrulle. Baarikülastajate vaheliste kakluste tõhusamale ennetamisele ja avastamisele aitaks kaasa valvekaamera paigaldamine Alavere baari juurde.”
Riskiaadresse, millega on aasta jooksul seotud enam kui üks juhtum, on Anija vallas 23, neist 20 Kehra linnas. Anija vallas on 6 abipolitseinikku, neist regulaarselt käib patrullis ja politseioperatsioonidel üks.
Koolidega suhtlemisel on politsei suunanud kõrgendatud tähelepanu juhtumitele, kus õpilane on kooli kaasa võtnud ohtliku või relvasarnase eseme või on olnud info sellise juhtumi kohta. Koolide õpetajate ja juhtkonnaga on vesteldud, kuidas kool peaks sellistele juhtumitele reageerima: „Kehra gümnaasiumis oli 2015. aasta jooksul üks juhtum, kui 1. klassi poiss võttis kooli kaasa mängupüstoli. Poisiga vesteldi ja selgitati, miks see ei ole lubatud.”
2016. aastal on Kehra gümnaasiumis plaanis läbi viia loenguid vägivallast ja kiusamisest. Sarnaselt eelnevate aastatega on plaanis jätkata jalgrattaeksamite läbiviimist ning helkuriorienteerumisi lasteaedades.