Mobiiliuuring: pooled Raasiku valla elanikest ei tööta koduvallas

1535
Raasiku valla pendelränne 2015: heleda joonega on tähistatud Raasiku vallas töötavad teiste omavalitsuste elanikud, tumedaga teistesse omavalitsustesse tööle käivad Raasiku valla elanikud.

Raasiku vallavalitsuse tellitud mobiilipositsioneerimise uuringu järgi liigub Raasiku vallast igal hommikul teistesse omavalitsustesse kokku 2883 inimest, Raasikule siseneb 1283 inimest.

Raasiku vallavalitsus tellis ettevõttelt Positium LBS mobiilpositsioneerimise uuringu ajendatuna haldusreformi aruteludest, et faktiliselt teada saada, kuidas toimub Raasiku valla elanike liikumine töökohtadele. Möödunud nädalal saabusid tulemused, mille kohta ütleb Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi: „Ilma tööturgu reguleerimata ja mingite regionaalsete eelistuste riikliku kehtestamiseta me ei saa töökohti ääremaadele.”
Kõige sagedasem pendelränne on Raasiku vallal Tallinnaga – igal päeval käib sinna tööle 1488 Raasiku valla elanikku, Tallinnast tuleb Raasiku valda tööle 191 inimest. Raasiku valla elanikest töötab koduvallas 405. Rae vallas käib tööl 379 inimest, vastu tuleb 112. Jõelähtme vallas töötab 107 ning Raasiku valda tuleb sealt 79 töötajat. Anija vallas töötab  Raasiku valla 42 elanikku, vastu käib tööl 120. Saku, Harku, Kiili vallas ja Maardu linnas käib tööl Raasiku vallast vastavalt 35, 25, 23 ja 16 inimest, kuid vastu ei liigu kedagi. Saue vallas töötab 32 elanikku, vastu tuleb 21, Viimsi vallas 31 ning vastu tuleb 16. Kuusalu vallaga on pendelränne enam-vähem võrdne – Raasiku vallast käib sinna tööle 13 inimest, vastassuunas liigub 17.
Vallavanem märkis, et pooled vallaelanikest käivad mujal tööl: „Tuleb arvestada, et selles numbris kajastuvad ka teistes omavalitsustes õppivad õpilased. Peaksime neid andmeid korrigeerima parandusteguriga, mille saaksime mobiiliomanike ja teadaolevate maksumaksjate arvust vastava koefitsiendi arvutamisega, kuid antud loos see mingit kvaliteeti ei annaks, sest õpilased on nii meilt välja pendeldajate kui ka meile sisse pendeldajate hulgas.”
Valitsuskoalitsiooni pakutud idee kehtestada liikuv tulumaks ehk viia 11 protsenti maksuosa töökohajärgsesse omavalitsusse, teeb vallavanema sõnul Raasiku valla kaotajaks: „Mujal töötajate ja mujalt meil töölkäivate suhe on 2,25 korda väljapoole tööle minejate kasuks. Teades, et 405 mobiilikandjat jääb koduvalda, siis igapäevaselt väljapendeldajate osa on 86 protsenti. Meie maksumaksjate arv on umbes 2200, seega neist 1892  töötab väljas. Rahandusministeeriumi prognoose arvestades on meie keskmise maksumaksja teenitud tuludelt vallale laekuv summa 1175 eurot aastas. Väljas tööl käivatelt Raasiku valla eelarvesse laekub seega eeldatavalt 2,2 miljonit. Sellest 11 protsenti ära andes jääb Raasiku eelarve kõhnemaks umbes 0,25 miljonit. Sama arvutuskäiku korrates saame juurde meil teistest valdadest töölkäijate maksutulust 127 560, mis teeb valla eelarve tulu umbes 117 000 eurot väiksemaks.”
Ta lausus, uuringu tulemused kinnitavad, et kui peale piiride mitte midagi muud ei soovita muuta, siis sellises tulumaksu jagamises kaotavad suur osa väiksemaid ja kaugemaid omavalitsusi: „Peksa saavad selgelt magalavallad, näiteks Viimsi. Ilmselt ei muutu väga palju Rae vallas, kus on palju töökohti, mida täidavad teiste valdade kodanikud. Kindlasti võidab suurelt Tallinn.”
Vallavanem rääkis, et töökohti luuakse sinna, kus kulud madalamad ja tulud suuremad: „Need kohad peavad olema logistiliselt hea ühendusega. Neis kohtades peab olema küllalt tööjõudu, et tekiks võimalus valida. Niisugused kohad on tõmbekeskustes ja nende ümber, sinna ka ettevõtted tekivad. Nii käivitatakse teine faas – inimesed rändavad töökohtade lähedusse. Rahvaarv ei kasva, liigutame ringi olemasolevat inimhulka.”
Raivo Uukkivi on seisukohal, et turistimaks ja liikuv tulumaks näitavad, et tegijatel on ideed otsas ja seda soovitakse peita haldusterritoriaalse reformi kiire tegemise taha: „Öeldakse, et millestki tuleb alustada, teeme ühinemise või liitmise ja vaatame, mis edasi. Päeva lõpuks toob selline käitumine enam segadust kui selgust. Kui pole selge, kuidas tulevikus omavalitsuste rahastamine käima hakkab, millisteks kujunevad omavalitsuse ülesanded ja muu selline oluline osa, mis peaks olema süsteemse reformi loomulik osa, ei tohiks üldse mingeid ühinemisi ega liitmisi propageerida.”