Ringi juhendaja on Kehra kooli õpetaja ja matkahuviline PIRET URMET.
Kui Kehras peeti plaane, mida südamekuu raames oma valla inimestele organiseerida, pakkus Helina Lillsoo välja matkaringi idee.
„Mina olen oma väikese seltskonnaga väga palju matkanud ja meil on Kehras ka teisi matkahuvilisi, kuid ma polnud varem osanud isegi mõelda, et teha matkaring kõigile huvilistele,“ ütleb Piret Urmet.
Anija vallavalitsus taotles Harju maavalitsuselt 2016. aastal toetust kolmele terviseedendusega seotud ettevõtmisele, nende seas ka liikumis- ja matkaringile. Maavalitsus eraldas maist novembrini toimuva ettevõtmise jaoks 450 eurot, vallaeelarvest kaasfinantseeritakse seda 100 euroga.
Piret Urmet selgitab, et eesmärk on kaasata võimalikult palju Anija valla inimesi loodusesse liikuma, aidata sellega parandada nende tervist, tutvustada erinevaid liikumisviise ning lihtsamaid matkavõimalusi: „Sellepärast panime nimeks liikumise- ja matkaring, et me ei plaani hakata tegelema matkaspordiga, vaid pakkuda liikumisvõimalusi igas vanuses inimestele alates lastest, kes juba vähegi suudavad liikuda, kuni nende vanaemadeni. Kuigi juba on küsitud, kas võib ka tite kõhukotis kaasa võtta, muidugi võib.“
Kuigi tema on määratud juhendajaks, kavatseb ta kaasata ka teisi kohalikke: „Näiteks Avo Laande on kõva matkaja, Indrek Lillsoo, minu elukaaslane Sven Luks.“
Facebooki grupp
18. maiks kutsuti kõik huvilised Kehra spordihoonesse, kus kõneldi, milliseid matku soovitakse. Pärast seda loodi Facebookis grupp „Kogupere liikumis- ja matkaring“, millel on nüüdseks 90 liiget. Grupi kaudu hakkab liikuma info kavandatavate ettevõtmiste kohta.
„Arutasime, et kuus võiks olla paar erineva raskusastmega üritust ning eelnevalt anname teada, mida nendel osalemine nõuab, näiteks peab suutma päeva jooksul läbida teatud arv kilomeetreid. Võimalus on teha ka nii, et kui meil on matk Kehrast Aegviitu, saavad need, kelle jaoks teekond on liiga pikk, poole maa pealt rongiga tagasi koju sõita,“ lausub matkaringi juht.
Plaan on korraldada nii jalgsi- kui jalgrattamatku, veematku kanuude ja süstadega, rabamatku räätsadega, kaardiga rännakuid ja muud, milleks on huvi: „Õige matk on telgis magamisega. Meil on väga palju RMK matkaradade ööbimiskohti ning matkajuhtidel on teada mõnusaid salakohti. Üks hea idee, mida tahaks proovida on teha oma ööülikooli – minna öösel matkale ning kohtuda sihtpunktis mõne huvitava-targa inimesega, kes räägiks loodusest ja ööelust metsas. Meil on ju Uku Praks ja ka teisi, kes ajavad mõnusat juttu ning teavad loodusest palju.“
Enne matkadele minemist on kavas inimesi koolitada, õpetada veeohutust ja kaardi järgi liikumist, selgitada, milline on õige matkariietus, kuidas metsas mitte ära eksida ja palju muud. Esimene õppepäev on 8. juuni õhtul Kehras jõe ääres. Seal tutvustatakse veespordivahendeid ning saab katsetada sõitmist aerupaadi, kanuu, süstaga. Kõneldakse ka ohtudest, õpetatakse kasutama päästevesti.
Piret Urmet plaanib matkaringi tegemisi siduda teiste üritustega: „Lähen 1. juunil Kehra koolilastega jalgrattamatkale Mustjõe kõrtsitallu, sinna võivad tulla ka teised matkaringi liikmed.“
Ta soovib seltskonnaga juulis jalgratastega läbida Eesti pikima, üle 800 kilomeetrise Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee ning kui on huvilisi, võiksid Aegviidust nendega liituda ja sõita näiteks ühe päeva kaasa, koos ööbida ja järgmisel päeval tagasi koju sõita.
„Ideid on veel palju. Projekt kestab novembrini, aga miks mitte ringitegevust jätkata, kui on soovijaid. Talvel saab teha suusa- ja uisumatku,“ jutustab Piret Urmet.
