Ida-Harju Koostöökoja kevadvooru esitati 32 Leader-projekti

1686

Toetust küsitakse poole rohkem, kui on kevadvoorus raha jagada.

Ida-Harju Koostöökoja 2016. aasta Leader taotlusvoor, mis on uue programmiperioodi esimene, oli avatud 9.-16. maini. Tähtajaks laekus 32 projektitaotlust.
Ida-Harju Koostöökoda hõlmab Anija, Aegviidu, Raasiku ja Kose valda. Anija vallast küsitakse toetust 9, Aegviidu vallast 3, Raasiku 6 ja Kose 14 projektile.
Ühistegevuse arendamise meetmesse esitati 5 projekti 33 994,18 euro eest, jagada on 80 519 eurot. Ettevõtluse arendamise meetmesse laekus 17 projekti 449 131,55 euro eest, ette on nähtud 187 877 eurot. Elukeskkonna arendamise meetmesse esitati 15 projekti kogusummas 548 385,82 eurot ning raha on toetusteks 286 289 eurot. Kokku on 2016. aasta jooksul plaanis jagada 554 685 eurot.
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo ütles, et kokku küsiti toetust summas 1 031 511,55 eurot ehk poole rohkem, kui on jagatavat raha.
Ta lisas, et projektitoetuse taotlusi laekus oodatust veidi vähem: „Arvestasime umbes 40 projektiga. Samas oli väga positiivne, et taotlejad mõtlevad oma projekte väga suure hoolega läbi, eriti võib seda öelda ettevõtjate kohta. Mõnigi taotleja tõdes nõustamise käigus, et tuleb taotlema pigem järgmises voorus, kuna projekt pole veel päris küps.”
Tegevjuht märkis, et taotluste esitamine sujus kenasti ja oodatust sujuvamalt: „Tegime aktiivselt teavitustööd ning kõik taotlejad pidid enne oma projektitoetuse taotluse esitamist läbima ka nõustamise. See andis meile võimaluse potentsiaalsed taotlejad niiöelda ära kaardistada ning neid jooksvalt taotlemisprotsessis toetada. Esimest korda kasutusel olnud e-PRIA süsteemiga keegi päris hätta ei jäänud ning kõik taotlejad said oma projektid kenasti esitatud.”
Pärast taotlusvooru hakkab tegevusgrupp taotlusi hindama ning tulemused jõuavad sealt ka e-PRIAsse. Tegevusgrupil on aega projekti hinnata kuni 45 tööpäeva.
Tiina Sergo rõhutas, et hindamiskomisjon soodustab neid, kelle omafinantseering on suurem: „Kogemus näitab, et kui omafinatseering on kõrgem, mõeldakse projektid ka hoolikamalt läbi.”

Eelmine artikkelAnija vallas alustab liikumis- ja matkaring
Järgmine artikkelAruküla raamatukogu renoveerija leitud