Anija vallajuhid vastasid elanike küsimustele

1318

Teisipäeval, 29. märtsil toimunud Anija vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete kohtumisel rahvaga esitati enim küsimusi teede kohta.

Kehra rahvamajja olid kohtumisele vallaelanikega tulnud Anija volikogu ja vallavalitsuse liikmed. Inimesi oli kohal paar-kolmkümmend, koosolekut kanti üle ka interneti vahendusel.
Rahvast tervitanud vallavolikogu esimees Jaanus Kalev sõnas, et kohtumise põhiline eesmärk on anda vallaelanikele võimalus küsida kõigil vallaelu puudutavatel teemadel. Tema ja volikogu aseesimees Jaan Oruaas tutvustasid volikogu tegevust, vallavalitsuse kahe viimase aasta töödest ning tänavustest suurematest plaanidest ja investeeringutest rääkis vallavanem Arvi Karotam. Abivallavanem Marge Raja kõneles valla haridusasutustest ning Velko AV nõukogu esimees, vallavolikogu liige Margus Nõlvak ettevõtte tegemistest. Rahvakoosolekul osales ka Raasiku vallas elav riigikogu liige Andre Sepp. Ta rääkis, et esindab riigikogus Harjumaad ning soovis kuulata, millised on siinsed probleemid.
Suurema osa kahetunnisest kohtumisest vastasid vallavalitsuse ja volikogu liikmed neile esitatud küsimustele. Küsimusi sai eelnevalt saata vallavalitsusse ning esitada ka kohapeal suuliselt ja kirjalikult.
Küsimused vallavanemale
Miks Kehras ei näidata kinofilme? Arvi Karotam vastas, et head kinokogemused on nii Alaverest kui Anijalt ning kui on huvilisi, tõstatatakse teema kino kohta ka Kehra rahvamajas. Üks saalisolija märkis, et Alaveres oli esimestele seanssidel 5-10 vaatajat, praegu juba üle 100 inimese.
Millal algab tervisekeskusehoones remont? Vallavanem: „Projekteerimine algab sellel aastal, rahataotluse esitame mais. Hanked võtavad aega, kuid järgmisel kevadel läheb tervisekeskus kindlasti remonti.“
Kas on oodata uute elamute arendust? Kuhu saab elamu ehitada noor pere, kes soovib jääda Anija valda? Arvi Karotam rääkis, et on algatatud detailplaneering Kehrasse Põhja tänavale, kuhu kavandatakse elamuarendust, pooleliolevad arendused on ka Kooli tänaval ja Alaveres: „Sel aastal teeme ettevalmistusi, et saaks hiljemalt järgmisel aastal alustada elamu­ehitust.“
Miks Anija valla veebilehel ei ole andmeid ettevõtete kohta? Vallavanem nõustus, et veebileht on aegunud ning sõnas, et uus arendusjuht koos infosekretäriga tegelevad selle arendamisega. Volikogu esimees täpsustas, et initsiatiiv oma andmete avaldamise kohta valla kodulehel peaks tulema ettevõtteilt.
Kas planeeritakse basseini ehitust? Arvi Karotam ütles, et volikogu palvel on tegemisel ujula tasuvusuuring, kuid basseini ehitamine on kallis ning ta ei pidanud selle ehitamist järgmise 3-4 aasta jooksul realistlikuks. Jaan Oruaas lisas, et Kehrast 25 kilomeetri kaugusel on neli ujulat: „Neljarealise basseini tasuvus algab 800st külastusest päevas. Piltlikult öeldes: ujula ühe päeva ülalpidamiskulud on vähemalt ühe õpetaja kuupalk.“
Millal tuleb Kehrasse saun? Vallavanem vastas, et ka saun tasub end ära, kui on palju kasutajaid ning sauna rajamine võetakse arutlusele, kui volikogu paneb selle valla arengukavva.
Kus toimub Kehras jaanituli? Arvi Karotam kinnitas, et jaanitule senises paigas staadionil algab remont ning lähiajal arutatakse, kus tänavune jaanipidu tuleb: „See, et Kehras jaanituli toimub, on päris kindel.“
Kas vana klubi asemele planeeritakse midagi? Vallavanem selgitas, et vana klubi krunt kuulub Horizonile. Vallavalitsus on teinud ettepaneku, et sinna ehitataks elumaja: „Koht on super ja vajadus selle järele on. Kuid ka erainvestor loeb raha ja võib-olla müüakse krunt hoopis maha.“
Küsimused teede kohta
Suur osa küsimusi puudutas teede olukorda. Härmakosu elanikud soovisid teada, mis mahus on kavandatud tänavused tööd sealsel teel ning mida täpsemalt tehakse. Majandusteenistuse juht Toomas Reisi selgitas, et tee pinnatakse Piibe maanteelt kuni Härmakosu külani, kokku 2400 meetrit.
Millal tuleb Kehra ja Anija vahele kergliiklustee?  Arvi Karotam oletas, et see võimalus tekib, kui maanteeamet hakkab rekonstrueerima Piibe maantee ja Kehra vahelist teelõiku: „Millal see juhtub, ei tea, lähima kahe aasta jooksul kahjuks mitte.“
Küsimusele Kehrast Alavereni kergliiklustee rajamise kohta vastas Jaanus Kalev: „See on maakonna planeeringus, kuid maanteeamet ei võtnud seda rahapuudusel jutuks, kuigi ettepanekuid tegime.“
Kas on plaan jätkata Alavere-Voose teele tolmuvaba katte tegemist? Toomas Reisi selgitas, et tegu on riigiteega ning lähima kolme aasta jooksul sinna suuremaid investeeringuid ei tehta.
Millal tehakse korda Pikva-Arava teelt Alavereni viiv tee? Jaanus Kalev märkis, et ühineb küsimusega. Toomas Reisi vastas, et vallateede investeeringute kavas seda ei ole.
„Praegu jääb see kruusateeks, meil pole võimalik teha sinna mustkatet. See on valikute küsimus, aastas saame teedesse investeerida 200 000-300 000 eurot,“ lausus ta.
Volikogu liige Andrus Nilisk nentis, et tee on väga auklik ning kruusateid parandatakse hooldustööde, mitte investeeringute rahast.
„Kruusateedesse tekivadki augud,“ tõdes Toomas Reisi.
Andrus Nilisk: „Tahame valda uusi elanikke, aga neid ei tule, kui meil pole teid.“
Vallavanem märkis et see on prioriteetide küsimus, tänavu tehakse korda Härmakosu tee.
Kurdeti, et Pikva-Arava tee ääres on suured tuhahunnikud, mis tugeva tuule korral lendvad majade õuele ning tee on tuhalägane. Toomas Reisi: „Väärteomenetleja käis   seal   ja   alustas   väärteomenetlust.  Tuhk  ei  ole  tervisele  ohtlik,  aga  loomulikult  on  ebameeldiv.“
Hannes Pikkel rääkis koosolekul, et eelmisel aastal renoveeritud Piibe maanteelt Kehra poole suunduv rist ei ole õnnestunud – varasem sujuv pööramine Kehra poole on järsk, kuid pole ühtki hoiatusmärki. Kehra poolt Piibe maanteele pööramisega saavad sõiduautod hakkama, kuid paberitehase suured masinad peavad tema sõnul vasakpöörde tegemiseks keerama üle põllu ja sellest on tee kõrvale tekkinud rattajälgedest kraav.
„Peale selle on seal pärast teeristi ehitamist igal kuul mõni avarii. Kas saaks kutsuda kohale maanteeameti, et nad olukorda hindaksid?“ küsis Hannes Pikkel.
Arvi Karotam vastas, et möödunud aastal anti see soov maanteeametile suuliselt edasi, ilmselt tuleb nüüd pöörduda kirjalikult.
Inimesed rääkisid, et mitmed teelõigud, mis said eelmisel aastal musta katte – näiteks Pikva tee, Kihmla-Salumäe külatee ja Kehra Tuleviku tänav – on juba auklikud. Küsiti, kas tööde tegija on andnud neile garantii? Toomas Reisi kinnitas, et neile teedele on antud kaheaastane garantii.
„Kui talihoolduskuludest ja suvisest hooldusest jääb raha üle, kasutame selle ka tänavu kruusateede majadevahelistesse lõikudesse freesasfaldi panemiseks, et tee vähem tolmaks,“ lubas ta.
Elanike märkused ja ettepanekud
Üks inimene kirjutas, et valla heakord jätab soovida. Vallavanem lausus, et pole sellega päris nõus –heakorda on üsna palju panustatud: muru on niidetud, istutatud uusi puid-põõsaid, tehtud lillepeenraid.
„Kui on konkreetseid märkusi või ettepanekuid, kuulan meeleldi,“ sõnas ta.
Jaanus Kalev kutsus inimesi üles kaasa lööma, et koduümbrus oleks korras.
Andrus Nilisk rääkis, et külades on niitmata õuega talusid ning Voose lautade juurde on tekkinud prügimägi. Ta soovis teada, kas omanikele on saadetud märgukirju. Arvi Karotam vastas, et oodatud on iga info, kuhu valla väärteomenetleja peaks minema kohale ning vajadusel ka trahvima.
Avalikus kohas võiks olla teadetetahvel valla infolehega. Arvi Karotam ütles, et kord kuus saavad kõik elanikud postkasti Sõnumitooja, piisavalt infot saab interneti kaudu,  ka  raamatukogus  on  internetipunkt.  Margus Nõlvak lisas, et Sohvikus saab ajalehti lugeda.
Liikumisraskustega inimesed kurtsid, et Kehra jaamast kuni Kooli tänavani pole pinke, kus saaks vahepeal puhata. Vallavanem kinnitas, et seda on vallavalitsuses arutatud ja tehti töörühm, kes kaardistab kohad, kuhu on pinke vaja ning millised need võiks olla: „Loodan, et lähiajal on need olemas.“

Eelmine artikkelMetallkonstruktsioone ja betoonelemente tootev MARSALIS ostis Loksa laevatehase
Järgmine artikkelSõnumitooja 6. aprilli lehes