Eesti kapitalil põhinev Marsalis kolib oma senise tootmise Loksale ja alustab uue toodanguna raudbetoonelementide valmistamist.
Tühjana seisnud Loksa laevatehas on ärganud ellu, kogu kompleks on saanud uue omaniku. Marsalis sõlmis Loksa laevatehase müügitehingu 16. märtsil. Kuigi praegu on veel tehasekompleksi kontorihoonel Loksa Laevatehase logo, asendatakse see Marsalise logoga.
Uue omaniku esindajad on Loksa tehases toimetanud ligi kuu aega, koos kohalike töötajatega alustati selle nädala esmaspäevast, hakati betoneerima tootmishoonete põrandaid.
Marsalis Metall OÜ juhatuse liige ja üks omanikke Erich Reimets ütles Sõnumitoojale, et ees on ümberehitused, tulevikus on kavas võtta tootmispindadena kasutusele kõik tehase territooriumil olevad hooned. Soov on käesoleva aasta lõpuks tsehhides tootmine käima panna. Ka tehase suure kontorimajaga on omad plaanid, kuid sellest veel ei räägiks.
Marsalis ostis nii tehase kinnistu kui ka mereni ulatuva kõrvalkinnistu, kus asub endine doki võimla, mis aastaid kuulus linnavalitsusele ja müüdi tehasele 2011. aastal. Marsalisele kuulub Loksal nüüd ligi 20 hektarit, kaugemas tulevikus on plaanis rajada mere äärde puhkekompleks.
Marsalis Metall – käibekasvult Eesti tootjate tipus
Metallkonstruktsioonide tootmisega tegelev Marsalis Metall OÜ on asutatud 2009. aastal. Toodangust läheb 99 protsenti ekspordiks. Valdavalt eksporditakse Skandinaaviamaadesse ja Balti riikidesse. Valmistatakse suuremahulisi metallkonstruktsioone tööstusobjektidele ja ka elamuehitusse. Marsalis Metalli kodulehelt leiab fotosid, kus Rootsi mitmetes asulates on kasutatud nende toodangut – kaupluste, tootmishoonete, elumajade ehitamisel.
Erich Reimetsa sõnul on käimasolevatest töödest suurimat väljakutset pakkuvad projektid Põhja-Rootsis, kus paiknevatele Mertaniemi ja Levaniemi avakaevandustele valmistatakse purusteid ja konveiereid.
Äripäeva andmetel oli Marsalis Metall OÜ 2013. aastal Eestis kõige paremini eksporti kasvatanud firma – kasv oli 2,3kordne. 2014. aastal oli ettevõte müügikäibe poolest Eestis teisel kohal – toodangut müüdi kokku 13 273 550 euro eest.
2013. aastal alustas Marsalis Metall OÜ sildade tootmisüksusega ning tekkis vajadus suuremate tootmisruumide ja ülegabariidilise transpordi järele. 2015. aastal sai firma EASilt suurinvesteeringu toetust.
Erich Reimets rääkis, et uue tehase ehitamiseks otsiti kohta, üks variant oli rajada tootmishoone Rae valda, kuid seal oleks ehitusloa saamiseks kulunud aasta või isegi kaks. Eesti kapitalil põhinev tootmisettevõte ei saanud endale nii pikka ootamisaega lubada.
Loksa laevatehase kasuks aitas otsustada asjaolu, et Loksa linnavalitsuses oli võimalik asju ajada palju kiiremini. Marsalise juht toonitab, et linnapeaga kohtumiselt sai ta kinnitust koostöövalmidusest, kavas on edaspidised ühisprojektid Loksa arendamiseks.
Tootmishooned tehnikast tühjad
Lisaks olemasolevatele toomissuundadele alustab Loksal tegevust uus ettevõte Marsalis Element, mis hakkab tootma raudbetoonist elemente ja kaubabetooni. Sellesse ettevõttesse planeeritakse 2018. aastaks tööle võtta 110 inimest. Esialgu tuuakse betoon kohale Tallinnast, kuid mõne aja pärast on kavas avada oma betoonisõlm.
Esmaspäevast alustasid Loksa tehases tööd 24 kohalikku uut töötajat, lisaks laevatehasest üle tulnud 14 töötajat – elektrikud, remondilukksepad, kraanajuhid, koristajad, sekretär. Kogu kompleksi jääb endiselt valvama turvafirma.
Kuna senine omanik oli Loksa laevatehase tsehhidest tootmisliinid ja tehnika ära müünud, tuleb paigaldada uued. Kõik see võtab aega, sest Marsalis Metalli tootmisüksuste osadel suurtel liinidel on tehaste garantiiaeg, tootjafirmade paigaldajad saavad asuda neid lahti võtma ja uude kohta monteerima suve teises pooles.
Marsalis Metallil on metallkonstruktsioonide tootmises praegu 68 töötajat, tsehhid on Paldiskis ja Jüris. Erich Reimets sõnab, et firma konstruktorid jäävad peakontorisse Tallinnasse. Teiste töötajate osas selgub edaspidi, kas ja kuidas nad on valmis Loksale üle kolima.
„Võimaldame metallitööde kohalikel spetsialistidel töötada taas kodukohas. Mitu tehase endist töötajat on käinud uurimas ja lubanud tulla välismaalt tagasi Loksale tööle,“ lausub Marsalise juht.
Betoonitöö spetsialiste Loksal pole, neid lubab Marsalis ise välja koolitada. Esialgu tuuakse seadmed ja betoon Loksale suurte veokitega, mis hakkavad sõitma läbi linna. Edaspidi on plaanis panna tööle sadam, alustada betoonipargastega, esimene laev peaks uue ettevõtte toodanguga väljuma augustis.
Taanlased lahkusid 2009. aasta lõpus
Loksa laevatehas pandi müüki möödunud aasta suvel, sadama eest küsiti Delfi Ärilehe andmetel 2,5 miljonit eurot. Hoonete ja kinnistute hind oli kuni 2,5 miljonit eurot, kontorihoone eest 300 000 eurot. Tehase kahjum oli jõudnud 1,7 miljoni euroni.
Loksa Laevatehas asutati 1905. aastal, ettevõtte tegeles laevaremondiga. 1986 valmis lihtritsehh, lihtrite tootmine lõpetati 1991. Loksa Laevatehase AS hakkas 1992 tootma laevaehitajatele tekiluuke. 1994. aastal sai tehase omanikuks Taani kontserni AP Moeller Group kuulunud laevaehitusfirma Odense Steel Shipyard Ltd.
Taanlased müüsid Loksa tehase 2009. aastal OÜle Loksa Invest, mis hiljem võttis taas nime Loksa Laevatehas. Suur koondamine oli kevadel 2010, töötajaid oli siis 530, alles jäi 130. 2014. aasta kevadeks oli tööle jäänud 40.
