Perekond TALVIK on Vikipalu külas elanud elektrita 13 aastat.
2009. aasta alguses käivitus riiklik hajaasustuse elektriprogramm. Programmiga toetati hajaasustuse piirkondade püsielanikke, kellel pole elektrivarustust. Programmil oli kolm taotlusvooru: 2009. aasta märtsis ja novembris ning 2010. aasta aprillis. Programmi esimesest taotlusvoorust ei saanud toetust ükski Anija valla majapidamine. Teise taotlusvooruga sai toetust Riho Talvik Vikipalu külast Maapaju talust.
Valdadele saadeti laiali teade, et on avatud II taotlusvoor liitumistasu toetuse taotlemise hajaasustuse elektriprogrammist. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused tuli edastada Siseministeeriumile. Anija valla majandus- ja heakorraspetsialist Maarika Kungla võttis Talvikute perega ühendust ja teavitas liitumistasu toetuse taotlemise võimalusest ning edastas väljavõtted regionaalministri määrustest.
Riho Talvik oli Anija valla 12st elektrita majapidamisest ainus abikõlbulik taotleja, teised ei vastanud tingimustele. Et toetust taotleda, pidi elektrita elamu olema püstitatud vähemalt 15 aastat tagasi, taotleja alalise elukohana rahvastikuregistrisse kantud vähemalt 2 aastat tagasi ning maja elektrita juba 9 aastat. Eelistati alaealiste lastega peresid.
„Enamus taotlejad ei kvalifitseerunud, kuna polnud üldse või õigeks ajaks rahvastikuregistrisse registreerinud,” ütles Anija valla abivallavanem Urmo Sitsi.
Ülejäänud 11 elektrita majapidamist Anija vallas on peamiselt kolmes piirkonnas: Pillapalus, Mustjõel ning Rookülas.
„Põhjused, miks need majad on elektrita, on erinevad. Mõned on sattunud metallivaraste ohvriks, mõnes kohas on asi polügoonis, kust sõjavägi läbi läks ja kõik hävitas,” lausus Urmo Sitsi.
Tema sõnul on elektrita enamasti suvemajad, paar kohta on sellised, kus püsivalt sees elatakse.
Enne vallavalitsusse taotluse esitamist sõlmis Riho Talvik uue võrguühenduse loomiseks liitumislepingu Eesti Energia ASiga, kus näidati, et esialgne liitumistasu on 1 928 083 krooni. Riho Talviku taotletav toetussumma oli 1 890 802 krooni, omaosalus ligi 37 281 krooni.
„Detsembris tunnistas vallavalitsus Riho Talviku taotluse nõuetele vastavaks. Panin kokku kõik vajalikud lisad ja viisin dokumendid Siseministeeriumisse. 19. juulil 2010 sai Anija vallavalitsus Siseministeeriumilt vastuse, et taotlus on rahuldatud ja lisatud liitumistasu toetuse saajate põhinimekirja,” rääkis Maarika Kungla.
Vallal on veel mitmeid kohustusi. Tuleb sõlmida kolmepoolne liitumisleping võrguettevõtja, taotleja ja vallavalituse vahel. Vallavalitsus kontrollib ja kinnitab võrguettevõtja esitatud aruande liitumistasu kasutamise kohta, esitab kinnitatud aruande koos lisadega Siseministeeriumile toetuse väljamaksmiseks. Väljamakse tehakse vallavalitsusele, kes tasub võrguettevõtjale lõpliku summa.
Pesu pesevad vanaisa juures
See oli üle seitsmekümne aasta tagasi, kui Riho Talviku vanaema Vikipalu külla, Maapajusse metsatöölise abikaasana elama asus. Vanaema lahkus sellest talust 2006. aastal, olles üle üheksakümne aasta vana. Vanadaam ei saanud oma lastelaste rõõmu enam jagada, kurbust aga küll. 1997. aasta sügisel lülitati elekter talust täielikult välja, sest viimaste suuremate metallivarguste ajal langes kolm kilomeetrit elektriliini varaste saagiks. 1994. aastast elas talus ka juba lapselaps Riho Talvik, kes püüdis mitmel korral elektriliini paigata, ning ajutiselt see õnnestuski, kuid 21. oktoobril 1997 tuli leppida Eesti Raudtee Elektrivõrgu otsusega liini ebarahuldava tehnilise seisukorra tõttu elektrienergia andmine katkestada.
Talvikute peres kasvab kaks last, üks 8aastane, teine kümnene. Küsimusele, kuidas on õnnestunud seni hakkama saada, vastas Riho Talvik: „Eks ta rohkem kahe kodu ballaad ole. Isa elab Aegviidus, seal teeme kõik elektritöö, peseme pesu jne. Talus on teistmoodi elu, tuleb kogu aeg arvestada, et elektrit lihtsalt ei ole.“
Riho Talviku sõnul sõlmitakse Eesti Energiaga augusti lõpus leping, siis tuleb tasuda omaosalus 37 000 krooni, tööde tegemiseks on aega 300 päeva. Pere loodab elektrit järgmiseks suveks, üks pime talv tuleb veel üle elada.
Riho Talviku sõnul on Eesti Energial palju asjaajamist – liini pikkus on ligikaudu 3 km ning tee peale jääb maaomanikke, kelle kõigiga tuleb ka leping sõlmida.
Liitumistasu toetust said taotleda isikud, kes vastasid järgnevatele tingimustele:
* Hajaasustuse elektriprogrammist antav liitumistasu toetus on suunatud isikutele, kelle majapidamises on elektriühendus neist olenemata põhjustel enne 2001. a 17. maid katkenud või kellel ei ole elektriühendust kunagi olnud.
* Liitumistasu antakse vaid aastaringseks elamiseks kõlbuliku elamu elektrivõrguga ühendamiseks.
* Elektriühenduseta elamu peab olema taotleja elukohaks rahvastikuregistri järgi hiljemalt 2008. a 1. jaanuarist.
* Elamu peab olema kantud ehitisregistrisse ja püstitatud hiljemalt 1995. a 1. oktoobriks.
* Taotlejapoolne omafinantseering on 10% liitumistasu osalt, mis jääb alla 200 000 krooni, ja 1% liitumistasu osalt, mis ületab 200 000 krooni. Minimaalne omafinantseering, mis tuleb igal taotlejal maksta, on 10 000 krooni.
* Taotleja tasub omafinantseeringu alles võrguettevõtjaga ja valla- või linnavalitsusega liitumislepingu sõlmimisel (mitte taotluse esitamisel), st siis, kui taotluse rahuldamise otsused on tehtud ja taotleja on toetuse saajana kantud regionaalministri kinnitatud liitumistasu toetuse andmise põhinimekirja.
* Lisaks omafinantseeringule on toetuse saajal kohustus ehitada välja majasisene elektrivõrk. Majasisese elektrivõrgu väljaehitamise kulud tuleb tasuda isikul endal, neid kulusid liitumistasu toetusega ei hõlmata.
* Liitumistasu toetuste andmisel 2009. aastal eelistati toetuste andmisel peresid, kellel on vähemalt üks alla 18aastane taotlejaga koos elav laps.
