URMAS KLAAS, Riigikogu majanduskomisjoni esimees
Osaühingu moodustamine ilma 40 000 kroonist kapitali sissemakset kohe alguses tegemata on kindlasti paljudele oma ettevõtte loomise peale mõelnud inimestele meeltmööda – sellise võimaluse Riigikogu töös olev Äriseadustiku muudatus seaduseks saades pakub.
Ettevõtte asutamine osaühingu vormis ja kapitali sissemakseid kohe tegemata on üks väga oluline samm selleks, et Eesti inimesed võiksid kiiremini ja valutumalt oma head ideed ettevõtluse vankri ette rakendada. Eurobaromeetri uuring ei näita meid selles osas just kõige paremas valguses: küsitluse järgi pole ligi pool Eesti elanikkonnast kunagi mõelnud ettevõtluse alustamise peale ja vaid kaks protsenti meie inimestest nimetas oma põhiliseks elatusallikaks ettevõtluse omanikutulu.
Riik on loonud mitmeid võimalusi, mis peaksid ettevõtlusele uut tuult tiibadesse tooma ja nõnda majanduskeskkonda elavdama. Justiitsministeeriumi eestvõttel on rakendatud olulisi ettevõtlusega lihtsamalt alustamise võimalusi.
Mõned näited: uue ettevõtte registreerimine interneti teel, ettevõtjaportaali ellukutsumine, majandusaasta aruande esitamine interneti teel, elektrooniline äriregister (e-äriregister nagu see e-riigile kohane on). Eesti riigi käes on muide maailmarekord kõige kiiremini interneti vahendusel asutatud osaühingu osas. Kulus nimelt vaid 18 minutit ning 5,3 sekundit, kui üks tubli Eesti ettevõte (Hanketeenused OÜ) oma registreerimisega valmis sai.
Lisaks sellele, et ettevõtjaportaal võimaldab ID-kaardi abil tegutsedes olulist ajavõitu Eesti ettevõtjale, tunnustab Eesti ettevõtjaportaal ka Belgia, Portugali, Leedu ja Soome ID-kaarte ning võimaldab nende riikide ettevõtjatel Eestis paljusid äriga seotud toiminguid kärmelt ajada. Selle ettevõtjaportaali abil on näiteks 70% kõigist äriühingu asutamistest, sealhulgas 40% osaühingutest, tehtud portaali vahendusel.
Oleme siin Eestis asja-ajamise kiirusega üsna ära harjunud ja seepärast meenutan võrdluseks üht Eesti üliõpilaste eksperimenti Kreekas. Tudengid üritasid seal oma ettevõtet registreerida ja pidid selleks erinevatele paberitele koguma kümmekond allkirja. Selleks kulus üle 30 päeva ning lõpuks teatas „abivalmis” ametnik, et osad allkirjad on ikka veel puudu ja mõned allkirjad on tegelikult üle ehk mittevajalikud – eestlased loobusid oma ettevõtte loomisest Kreekas.
Siiani on üheks komistuskiviks ettevõtte asutamisel olnud raha puudus osakapitali sissemakseks. See on probleem eriti praegu, tööpuuduse tingimustes.
Mõtleme korraks näiteks käsitöömeistrite peale. Inimese kõige suuremaks tulutoovamaks aktivaks on siin tema käed, kuid esialgu ei ole raha (seda 40 000 krooni), et osamakset teha. Ajapikku, kui äri edeneb, kui tekib kasum ning tekib võimalus osakapitali sissemakset teha, siis seda ka tehakse.
Selliselt enam ei saa see rahapuudus komistuskiviks taoliste potentsiaalsete ettevõtete loomisel.
Seadusemuudatus ei tähenda aga, et sissemakseta registreeritud osaühingus osanikud või osanik ei vastuta firma kohustuste eest. Kuigi osanikud ei maksa osakapitali kohe sisse, jäävad nad tegemata sissemakse ulatuses isiklikult vastutavaks ettevõtte kohustuste eest. Antud reegel on vajalik, et kaitsta ettevõtte võimalikke võlausaldajaid.
