Anija valla noortekogu, mille tegevus mõne aasta eest soikus, on saanud uued aktiivsed eestvedajad, kes soovivad kaasata noori kogu vallast.
18. augustil Kehra noortekeskuse töötajate osavõtul toimunud koosolekul otsustasid Kehra viis koolinoort – Hendrik Lillsoo, Maarja-Ly Kviljus, Iti-Mei Neio, Laureen Ots ja Mirtel Maria Rulli – taasluua valla noortekogu ning astusid selle esimesteks liikmeteks.
Hendrik Lillsoo sõnul tekkis idee noortekogu ellu äratada suvel, kui oldi koos malevas.
„Meid oli viis, kes olime valmis selles kaasa lööma, mõtlesime, et teeme siis ära, abiks olid Kehra noortekeskuse juhataja Kristiina Püi ja noorsootöötaja Veronika Silivask,“ sõnas ta.
Esimesel koosolekul valiti noortekogule 3liikmeline juhatus, ühehäälselt sai esimeheks Mirtel Maria Rulli, aseesimeheks Hendrik Lillsoo, juhatuse liikmeks Laureen Ots.
Septembris käisid Mirtel Maria Rulli ja Hendrik Lillsoo Tallinnas noorteühendustele ja osaluskogudele korraldatud koolitusel, seejärel esitasid Eesti Noorteühenduste Liidule tegevuskava, et saada noorte osaluse fondist käesoleva aasta tegevuste jaoks toetust. Anija valla noortekogu toetati 1000 euroga.
„Selle eest ostame reklaamtooteid – noortekogu liikmetele pusad, bänneri, kleepsud, et saaksime noortekogu reklaamima hakata. Kui need kätte saame, läheme end ka Alavere ja Aegviidu koolidesse tutvustama ja sealseid noori meiega liituma kutsuma,“ selgitas noortekogu juht Mirtel Maria Rulli, kes õpib Kehra gümnaasiumi 10. klassis.
9. klassis õppiv aseesimees Hendrik Lillsoo lisas, et noortekogus on nüüdseks 11 liiget, uusi liikmeid saadi juurde noortekogu tegemisi Maal Elamise Päeval tutvustades. Liikmed on valdavalt Kehra gümnaasiumi õpilased, vaid üks noor on Alaverest.
Järgmisena plaanib noortekogu noorte seas läbi viia ideekorje – milliseid ettevõtmisi nad koduvallas sooviksid. 27. oktoobril korraldatakse koostöös noortekeskusega Halloweeni õhtu, novembris toimuval noorsootöönädalal viiakse läbi vaimse tervise töötuba ning playbox. Tänavune suurim ettevõtmine on detsembris toimuv tunnustusüritus aasta jooksul Anija vallas silmapaistnud noorte tänamiseks.
Koostöö vallavalitsuse ja volikoguga
Oktoobri alguses kohtus noortekogu juhatus Anija vallavolikogu esimehe Jaanus Kalevi, vallavanem Riivo Noore ning haridus- ja kultuurijuhi Tiina Silemiga, möödunud nädalal oli neil tunniajane kokkusaamine noortekogu koosseisuga.
„Esimesel korral pidasime plaani, kuidas võiksid meie kohtumised ja infovahetus hakata toimuma, ning otsustasime, et hakkame noortekoguga kokku saama üks kord kuus volikogu istungile eelneval nädalal. Möödunud nädalal oligi esimene selline kohtumine,“ rääkis Tiina Silem.
Vallavolikogu esimees selgitas noortele, kuidas sünnivad valla õigusaktid, ning tutvustas kõiki eelnõusid, mis volikogus oktoobris arutusele tulevad: „Olin need paar päeva varem saatnud noortele tutvumiseks. Kuid materjali oli liiga palju, et nad oleksid nendega jõudnud tutvuda ning need on noorte jaoks pisut liiga keerulised. Otsustasime, et edaspidi püüame keskenduda kõige olulisemale. Valime välja noorte jaoks kõige olulisema teema, millele paneme pearõhu. Kui jõuame, võime põgusalt tutvustada ka teisi eelnõusid.“
Noortekogu esimees Mirtel Maria Rulli märkis: „Näiteks teetööde planeerimises ei oska me ilmselt eriti kaasa rääkida, seetõttu leppisime kokku, et hakkame järgmistel kokkusaamistel vallamajas arutama nendel teemadel, mis puudutavad otseselt noori.“
Noortekogu liikmed hakkavad käima ka huvihariduse- ja noorsootöökomisjoni koosolekutel, noortekogu esimees on kaasatud Anija valla noorsootöö kvaliteedihindamisse.
Mirtel Maria Rulli ja Hendrik Lillsoo kutsuvad noortekoguga liituma Anija valla noori alates 14. eluaastast. Praegu on noortekogus 14-17aastased noored, oodatud on ka neist vanemad, samuti noored, kes ei õpi oma valla koolides, vaid mujal.
„Oleme väga avatud, ootame tahtejõulisi ja rõõmsaid noori, kes päriselt tahavad elu Anija vallas edendada ja panna siin noorte hääl kõlama,“ sõnas noortekogu esimees.
Ta lisas, et oluline on olla aktiivne, sest noortekogu plaanib Anija valla noorte elu huvitavamaks muutmiseks hakata organiseerima üritusi ning kõigilt liikmetelt oodatakse nende korraldamises osalemist: „Peab olema julgust oma seisukohti välja öelda ning vajadusel end ka täiskasvanute seas maksma panna – kui ikka tunneme, et meil on siia valda midagi väga vaja, siis selle saavutame.“