Anija valla noorsoopolitseinik mängib nukkudega

1799

MAIGE OJAVEE on nukuteatriga tegelenud alates 14. eluaastast.

Kehra nukuteatritrupil Kehra Nukk on kiire aastalõpp. Vaja on anda 15 jõuluetendust üle Eesti. Mängitakse „Tühjade susside saladust“, milles  sussidesse pandud maiustused salapäraselt kaovad ja päkapikud otsustavad leida süüdlase.

Trupis teeb kaasa ka Ida-Harju politseijaoskonna noorsoopolitseinik Maige Ojavee, kes sõnas, et lapsena polevat ta nukke eriti armastanud: „Minu käes kippusid nad katki minema. Nukuteatrisse kiindusin, kui sattusin kord 13-aastaselt lava taga etendust pealt nägema. 14. eluaastast kuni tänase päevani on osaletud erinevates etendustes ja käidud paljudes kohtades üle Eesti. Nüüd olen juba vanaema, aga mängin ikka veel nukkudega.“

Vahetu rõõm
Kehra Nuku näitlejatele on etenduste tegemine erinevates Eestimaa paikades hobi, milleks leitakse aega töö kõrvalt. Minnakse tööle, tehakse paus, et anda vahepeal etendus ja seejärel tööle tagasi. Oma töötunnid tuleb ära teha. Kui vaja kaugemale sõita, siis planeeritakse aega hoolikalt. Igaüks suudab mängida peaaegu kõiki rolle ja asendada, keda vaja.

„Mõned ütlevad, et õnnelik on inimene, kelle hobi on tema töö. Minu arvates on päris tore, kui on huviala, mida ei pea töömuredega segama.
Politseinikutöös tuleb ette päris palju negatiivset. Teater on lõõgastus,“ kõneles Maige Ojavee.

Ta lisas, et see ei tähenda, nagu nukkudega mängimine poleks väsitav. Pole kerge hoida mitukümmend minutit käsi üleval. Eriti, kui pärast etenduse lõppu tuleb istuda autorooli. Trupis on praegu autojuhte vaid kaks, peale tema Annely Pakkane.

„Nukuteatri stiile on väga erinevaid, mängitakse nii sirmi taga kui väljas. Ma olen mänginud kõikidega, peale marionettnuku. Rollidest täidan enamjaolt selliseid krutskiga karaktereid, pigem kisajaid ja lärmajaid. Aga olen mõned korrad ka õrnahäälelisi printsesse mänginud,“ jutustas noorsoopolitseinik.

Ta nentis, et teatris õpitu tuleb kasuks ka töös. Esinemisoskust on vaja, kuna noorsoopolitseinik peab tegelema palju ennetustööga ja käima koolides loenguid pidamas.

Hiljuti viis Maige Ojavee ellu ka ühe unistuse – nukuetenduse kaudu õpetada lastele liiklust. 3. detsembril esietendus Kirill Teiteri „Kati ja Jeti“ näidend Tallinna Rännaku lasteaias, uuel aastal jätkab ta sellega esinemist Ida-Harju politseijaoskonna territooriumi lasteaedades. Koos temaga mängib Kehra Nuku liige Margit Aasmaa.

„Olen mõnikord mõtelnud, et lõpetan nukkudega mängimise ära – lapsed juba suured ja lapselapsed kasvavad. Aga nii palju aastaid tehtud, et siis tuleb jälle igatsus peale. See laste vahetu rõõm, mida nukuteatri näitleja kogeb, on midagi erilist. Seda ei saa kirjeldada, vaid peab tunnetama,“ ütles Maige Ojavee.

Tühjade susside saladus
Möödunud teisipäev algas nukunäitlejatel etendusega Kehra gümnaasiumi jõulupeol. Nad olid kohal hommikul kella kaheksast. Lavastaja Sirje Põlendik oli pannud üles lava eelmisel õhtul.

Maige Ojavee tuli politseivormis, et minna edasi tööle: „Etendus on sirmi taga ja ma ei paista välja. Kummardama seekord pärast näitemängu ei lähe. Politseivorm tõmbab niigi alati  palju tähelepanu.“

Seekord mängiti viiekesi – Sirje Põlendik, Annely Pakkane, Kelly Põlendik, Mare Villemsoo ja Maige Ojavee.

„Mõnikord tuleb ka neljakesi hakkama saada. Kolmekesi on nii paljude tegelastega teatritükki juba raske teha,“ ütles politseinik.

Pärast etendust panid näitlejad lava ja rekvisiidid kiiresti kokku. Paari tunni pärast ootas ees esinemine Alaveres. Sealt tuli Maige Ojavee tagasi Kehrasse, et minna tööle.

„Alaveres olid vaatamas päris väikesed lapsed. Kartsime, et neil võib igav hakata, sest etendus on küllalt pikk, aga kõik olid rahulikud ja kuulasid,“ rääkis ta.

Teel Alaverre sai veel ka töökohustusi täita: „Kooli juures tegid paar noormeest suitsu. Üllatasin neid, sest tulin politseiauto asmel välja hoopis teisest autost.“