Teisipäeval, 15. novembril kutsus Anija vallavalitsus kaheaastase vaheaja järel taas kokku külavanemate ümarlaua.
„Vahepeal on külavanemate kokkusaamised jäänud soiku, nüüd tahame hakata neid taas regulaarselt kokku kutsuma. See on vajalik, et vahetada vastastikku infot ning arutada olulisi teemasid,“ sõnas vallavanem Riivo Noor.
Anija vallas on 31 küla, külavanemaid on 9, neist kolm on kahe küla vanemad. Lisaks on ühel külal esindajad. Külaseltse on kümmekond. Eelmise nädala ümarlauas osalesid külade esindajatest Linnakse külavanem Urve Külv, Anija ja Kuusemäe külavanem Marek Suik, Härmakosu külavanem Viktor Kropatšjov, Voose külavanem Andrus Nilisk ja Voose Külaseltsi juhatuse liige Tanel Talve, Salumetsa küla esindaja Maira Vahula ning Rooküla esindajana Monika Madison. Ümarlauas osalesid veel vallavanem Riivo Noor, volikogu esimees Jaanus Kalev, abivallavanem Priit Vabamäe, arendusjuht Janne Kallakmaa ning valla kultuurikeskuse juhataja Veiko Veiert.
Ka külad saavad kriisideks valmistuda
Kokkusaamise peateema oli valmistumine kriisideks. Riivo Noor tegi ülevaate valla kriisikomisjoni tegevusest. Pärast päästeameti korraldatud Harju mitme omavalitsuse ühist kriisiõppust toimus valla kriisikomisjoni koosolek, kus arutati läbi õppuse käigus tuvastatud kitsaskohad. Koostati tabel tegevustest, mida on vaja, et olla valmis võimalikuks kriisiks, kui näiteks pikemaks ajaks tuleb jääda elektrita. Iga tegevuse juurde lisati, kes selle eest vastutab ning tabelis on ka lahter, milline on tulemus ehk kuhu on tegevuse täitmisega jõutud. Sõlmitud on kokkulepped Benu Kehra apteegi ja Coopi kauplusega, kelle poole kriisi-olukorras saab pöörduda. Eesti Jahimeeste Seltsiga on kokkulepe, et kui telefoniside ei toimi, saab infovahetuseks kasutada nende raadiosagedusi. Selgitatud on, kas valla soojatootjal ning Lillis asuval piimafarmil on elektrikatkestuste puhuks generaatorid, kas ja kus on generaatori võimekus või valmidus seda luua, kus saab hoida generaatorite jaoks varutud kütust, kui suured on koolide toiduvarud ja nii edasi.
„Palusime ka külavanematel teha oma külas koosolek või jagada infot kriisivalmiduse kohta, et oleks teada, kellel on vajadusel võimalik appi minna ATV, traktori, lumesaani või mootorsaega, ning kellel on olemas generaatorid. Internetilehelt allikad.ee tasuks vaadata, kas teie küla allikad on sinna kirja pandud, kui ei ole, palun lisage,“ rääkis Riivo Noor.
Ta ütles, et selline teave, kus on kirjas küla võimekus kriiside korral tegutseda, tuleks koondada külavanema või külaseltsi juhi kätte: „Suurema kriisi korral omavalitsus kohe kõikjale ei jõua, küladel peaks olema võimekus esialgu oma jõududega hakkama saada. Loodame, et järgmises ümarlauas on rohkem külavanemaid või aktiivseid inimesi küladest, et meil oleks igas külas kontaktisik, kellega kriisi korral ühendust võtta.“ Vallavanem märkis, et igaüks, hoolimata sellest, kus ta elab, võiks koju muretseda seitsme päeva vee- ja toiduvarud ning muu toimetulekuks hädavajaliku.
Tanel Talve, kes on ka Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige, arvas, et ka külamajades võiks olla võimekus saada kriisistaapideks, ning teatas, et kõne all on olnud võimalikud toetusmeetmed küladesse generaatorite ostmiseks.
Kehra päeva asemel Anija valla päev?
Valla kultuurikeskuse juhataja Veiko Veiert tegi külavanemate ümarlauas ülevaate, milliseid kogukondlikke üritusi Anija vallas korraldatakse. Need on peamiselt jaanituled, kodukohvikute päevad, ühised talgud, Kehra päev ja Aegviidu perepäev. Ta küsis külaliidritelt, milliseid ettevõtmisi ja kuidas võiks veel korraldada ning tegi ettepaneku iga-aastase Kehra päeva asemel teha tuleva aasta 10. juunil Kehras Anija valla päev, mida edaspidi hakataks läbi viima valla eri paigus. See aitaks tema hinnangul valla kogukondi ühendada ning toetada niinimetatud meie tunde tekkimist, millest oleks kasu ka kriisi olukorras.
Külavanemate ümarlauas olid kõne all ka teede olukord, ühistransport, tänavavalgustuse rajamine, puhta joogivee kättesaadavus, kergliiklusteede ehitamine.
Arendusjuht Janne Kallakmaa rääkis, kuidas saab küladele kasulik olla Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Ta tutvustas ka Anija valla aasta tegijate konkursi tunnustamise korra eelnõud ning selgitas, kuidas on küladel võimalik saada vallaeelarvest ühistegevuseks toetust.
„Külavanemate kokkusaamised võiksid hakata toimuma kord kvartalis. Leppisime kokku, et järgmine ümarlaud on 7. veebruaril. Loodame, et siis on osalejaid rohkem. Kohtumispaika veel ei tea, üks idee on hakata kokkusaamisi korraldama eri külades, et teised külavanemad saaksid näha, kuidas seal on ühistegevust korraldatud,“ lausus Janne Kallakmaa.