Kogu­kon­na et­te­val­mis­tus krii­siks

55

Kok­ku­võ­te „Ko­gu­kon­na töö­vi­hi­kust“, mis on koos­ta­tud Pär­nu­maa Oma­va­lit­sus­te Liidu eestvedamisel. Töö­vi­hik on aval­da­tud Kuu­sa­lu val­la ko­du­le­hel.

Käe­so­lev tekst on mõel­dud ko­gu­kon­da­de­le krii­siks et­te­val­mis­tu­mi­sel, et suu­na­ta ko­gu­kon­di kaar­dis­ta­ma oma res­surs­se toi­me­tu­le­kuks krii­sio­lu­kor­da­des, aga ka iga­päe­vae­lu mu­re­des – või­mes­ta­ma en­nast ise.

Ohu­tu­se ja tur­va­li­su­se pers­pek­tii­vis kä­sit­le­me ko­gu­kon­na­na ko­ha­lik­ke kü­la­selt­se, asum­kon­di, piir­kon­na ko­gu­kon­di. Ül­di­selt veab sel­li­seid ko­gu­kon­di eest ko­ha­lik ak­tiiv­ne ja et­te­võt­lik ini­me­ne või ini­me­sed, kel­lest pi­kas pers­pek­tii­vis saa­vad koos­töö­part­ne­rid ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ning tur­va­li­su­se ja ohu­tu­se­ga te­ge­le­va­te amet­kon­da­de­ga. Ko­gu­kon­na liik­med on ena­mas­ti piir­kon­na ak­tiiv­se­mad ala­li­sed ning mit­tea­la­li­sed ela­ni­kud, kes ühi­selt sei­sa­vad üks­tei­se heao­lu eest ning soo­vi­vad ühes­koos oma heao­lu pa­ran­da­da punk­ti­des, ku­hu ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se te­ge­vus ja amet­ni­kud nii kii­res­ti ei ula­tu res­surs­si­de vä­he­su­se või va­ja­li­ke res­surs­si­de puu­du­mi­se tõt­tu.

Alus­tu­seks mõt­le lä­bi, kui pal­ju on si­nu ko­gu­kon­nas ak­tiiv­seid mit­te ala­li­si ela­nik­ke? Mil­li­ses sei­su­kor­ras on tee­de­võr­gus­tik si­nu ko­du­ko­has (seal­hul­gas suu­na­vii­dad)? Mil­li­seid puh­ta joo­gi­vee al­li­kaid lei­dub piir­kon­nas? Kui pal­ju ini­me­si tun­neb teie piir­kon­na met­si ja met­sa­teid (seal­hul­gas see­ne- ja mar­ja­koh­ti)? Kas ole­te kaar­dis­ta­nud oma piir­kon­na ma­ha­jäe­tud ta­lud ja nen­de kae­vud?

Vas­tu­tu­se ha­ju­ta­mi­seks mõt­le, kui­das ja­ga­da oma ko­gu­kond piir­kon­da­deks? Mil­lis­tes piir­kon­da­des si­nu ko­gu­kon­nas on hal­vim mo­bii­li­le­vi? Kui pal­ju ja mil­lis­tel tee­ma­del on si­nu ko­gu­kon­nas väl­jaõp­pe lä­bi­nud ini­me­si (es­maa­bi, pääs­te, vaim­se ter­vi­se es­maa­bi, juh­ti­mi­ne, es­ma­hool­dus, pro­jek­ti kir­ju­ta­mi­ne)?

Mil­li­ne on suht­lus ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se­ga? Õi­geaeg­ne kom­mu­ni­kat­sioon ai­tab kaa­sa krii­si kii­re­ma­le la­hen­da­mi­se­le ning lee­ven­dab või hoiab ära paa­ni­ka. Krii­si­juht ta­gab sünd­mus­ko­ha­le li­gi­pää­su val­la­le kuu­lu­va­te va­hen­di­te­ga või pöör­dub rii­gi poo­le abi saa­mi­seks li­gi­pää­su ta­ga­mi­seks.

Kui­das hin­dad val­la ja ko­gu­kon­da­de va­he­list koos­tööd ning mi­da saab pa­re­mi­ni, kas piir­kon­na ela­ni­kud on ko­gu­kon­na ju­hi­le tea­da? Kas ela­nik­kon­na­le so­bi­li­kud in­fo edas­ta­mi­se ka­na­lid on kaar­dis­ta­tud (sot­siaal­mee­dia ka­na­lid, kon­takt­te­le­fo­nid jne)?

Vald ja­gab in­fot ko­du­le­hel ja Fa­ce­boo­ki le­hel. Kui­das hin­dad in­fo kät­te­saa­da­vust ja mi­da saaks muu­ta? Kui­das on kor­ral­da­tud in­fo lii­ku­mi­ne, kui puu­dub in­ter­net? Kas ko­gu­kon­na­juht on mää­ra­tud, in­fo­päe­vad toi­mu­vad re­gu­laar­selt, in­fo­ka­na­li­te kaar­dis­tus on teh­tud?

Kui­das on krii­si ajal ta­ga­tud ko­gu­kon­na tea­vi­tus?

Ko­gu­kon­na juht mää­rab kon­tak­ti­si­ku krii­sio­lu­kor­ras krii­si­ju­hi­ga suht­le­mi­seks, ko­gub in­fot sünd­mus­ko­jalt ja sünd­mu­se koh­ta toi­mub pi­dev in­fo­va­he­tus. Aja­kir­jan­du­se­ga suht­leb krii­si­juht. Kui olu­kord taas­tub, hin­na­tak­se krii­si­kom­mu­ni­kat­sioo­ni, osa­pool­te­le an­tak­se ta­ga­si­si­det, kit­sas­ko­had kaar­dis­ta­tak­se ja pa­ran­da­tak­se.

Po­tent­siaal­sed krii­sio­lu­kor­rad
1. Var­gu­sed
Üks olu­lis­test mõ­ju­ta­ja­test var­gus­te toi­me­pa­ne­mi­sel on see, et va­ras­ta­tud ese­me­tel on ole­mas sihtg­rupp, kel­le­le neid müüak­se. Kui kee­gi va­ras­ta­tud as­ja ei os­taks, puu­duks va­ja­dus neid ka sel­lis­tes ko­gus­tes va­ras­ta­da.

Va­ja­lik oleks, kui ese­me­te soe­ta­mi­sel hoi­tak­se al­les os­tu- ja ga­ran­tii­do­ku­men­did, mil­le­ga saab va­ja­du­sel tõen­da­da ese­me­te kuu­lu­vust ja mis an­na­vad po­lit­sei­le või­ma­lu­se ot­si­da just konk­reet­set va­ras­ta­tud mo­biil­te­le­fo­ni, GPS-sea­det või muud sel­list. Li­saks ta­sub meel­de jät­ta ese­me­te eri­tun­nu­sed, de­tail­ne kir­jel­dus ja või­ma­lu­sel võiks neist ka pilt ol­la, mi­da saaks ka­su­ta­da ese­me ot­si­mi­seks või sel­le iden­ti­fit­see­ri­mi­seks.

Tun­ne oma naab­reid – kas on al­ga­ta­tud ja lä­bi vii­dud naab­ri­val­ve piir­kon­na loo­mi­ne? Ju­hul kui ko­gu­kond või ko­gu­kon­na juht hal­dab kü­la­ma­ja või muud sel­list ruu­mi, mär­gis­ta­ge ruu­mis ole­vad väär­tus­li­kud ese­med (töö­riis­tad, jalg­ra­tas, ko­du­teh­ni­ka), teh­ke neist fo­to ja sal­ves­ta­ge kind­las­se koh­ta. Kas val­ve­sead­med on pai­gal­da­tud või ka­su­ta­te tur­va­fir­ma tee­nu­seid? Mil­li­sed ko­had va­ja­vad jäl­gi­mist? Kas va­ra on kind­lus­ta­tud?

Ai­da­ke ka naab­ril oma va­ra kaits­ta. Sel­leks su­hel­ge oma­va­hel, kaht­la­si sõi­du­keid või isi­kuid lii­ku­mas nä­hes tea­vi­ta­ge sel­lest naab­reid ning edas­ta­ge sõi­du­ki­te ja isi­ku­te koh­ta in­fo po­lit­sei­le, olu­kor­da uu­ri­des te­gut­se­ge ka­he­ke­si. Teh­ke te­ge­vusp­laan.

Var­gus­te en­ne­ta­mi­seks oleks hea, kui lähed pikemaks ajaks kodust ära, siis ko­gu­kon­na­liik­med vaa­ta­vad ae­ga­jalt su val­du­sed üle ja tüh­jen­da­vad post­kas­ti. Kui avas­tad, et var­gad on käi­nud, tea­vi­ta ko­gu­kon­da ja säi­li­ta sünd­mus­koht, mit­te ko­ris­ta­da en­ne po­lit­sei tu­le­kut. He­lis­ta 112 ja an­na juh­tu­nust tea­da. Tee pos­ti­tus vas­ta­vas­se sot­siaal­mee­dias­se.

2. Tu­le­kah­ju
Tu­le­kah­ju (ka põ­leng) on kont­rol­li alt väl­ju­nud põ­le­mi­ne, mis kah­jus­tab ini­me­si, nen­de va­ra või kesk­kon­da. Tu­le­kah­ju võib ol­la tek­ki­nud ju­hus­li­kult või on kee­gi sel­le taht­li­kult süü­da­nud. Tu­le­kah­ju tek­ki­mi­se ta­va­li­se­mad põh­ju­sed on et­te­vaa­ta­ma­tu tu­le­ga üm­ber­käi­mi­ne, po­tent­siaal­selt tu­leoht­li­ke sead­me­te, ai­ne­te ja ma­ter­ja­li­de os­ka­ma­tu kä­sit­se­mi­ne, staa­ti­li­ne elek­ter, äi­ke, taht­lik süü­ta­mi­ne, ise­süt­ti­mi­ne ja muud sel­li­sed. Kas on ole­mas pott­se­pa ja korst­na­püh­ki­ja kon­tak­tid? Kas ko­gu­kon­nas on toi­mu­nud tu­leo­hu­tus­koo­li­tus?

Kas ko­gu­kond sei­sab hea sel­le eest, et tä­na­va­sil­did ja ma­ja­numb­rid on loe­ta­vad, vee­võ­tu­ko­had ja hüd­ran­did on hool­da­tud ning nen­de aad­res­sid tea­da? Kas pääs­te­mees­kon­da­de­le on ta­ga­tud hoo­ne­te­le li­gi­pääs, kor­ter­ma­ja­de tre­pi­ko­da­de sis­se­pää­su­de­le on mär­gi­tud kor­te­ri­te numb­rid, kas met­sas ole­vad lõk­ke­ko­had on hool­da­tud? Kas ko­gu­kon­nas on mää­ra­tud tur­va­li­su­se eest vas­tu­tav isik?

Tu­le­kah­ju kor­ral abis­ta­ge va­ja­du­sel pääs­te­töö­de juh­ti, osa­le­ge va­ba­taht­li­ku­na met­sa­tu­le­kah­ju kus­tu­ta­mi­sel. Paar nä­da­lat pä­rast juh­tu­nut teh­ke aru­te­lu­ring, et mi­da oleks saa­nud õn­ne­tu­se väl­ti­mi­seks te­ha. Abis­ta­ge va­ja­du­sel kan­na­ta­nuid.

3. Üleu­ju­tus
Üleu­ju­tus (ka upu­tus) on näh­tus, kus ve­si uju­tab üle min­gi mais­maa osa, mis va­rem ei ol­nud vee all. Üleu­ju­tu­si saab ja­ga­da aju­tis­teks ja kest­va­teks. Aju­ti­ne on näi­teks ke­va­di­ne jõe suur­ve­si, mis tõu­seb üle jõe­sän­gi kal­las­te. Kest­vad üleu­ju­tu­sed on need, kus näi­teks loo­da­va vee­hoid­la tar­beks uju­ta­tak­se üle min­gi kin­del mais­maa-ala, ees­mär­gi­ga seal­set vett ala­li­selt min­giks ots­tar­beks ka­su­ta­da.

Sel­gi­ta väl­ja, kas si­nu ko­du asub piir­kon­nas, kus võib tek­ki­da üleu­ju­tus, vaa­ta maa-ame­ti geo­por­taa­li vee­bi­kaar­ti. Tee sel­geks, mil­li­se vee­ta­se­me kor­ral on ko­gu­kon­na ma­ja­pi­da­mi­sed ohus ja kui­das käi­tud. Kas te­ge­vus­ka­va elu­täht­sa­te tee­nus­te kat­ke­mi­se kor­ral te­gut­se­mi­seks on koos­ta­tud?

4. Nak­kus­pu­hang (en­dee­mia, pan­dee­mia)
En­dee­mia ehk en­dee­mi­li­ne hai­gus on hai­gus, mis min­gi piir­kon­na ela­nik­kon­na seas esi­neb pi­de­valt, il­ma et sel­leks oleks tar­vis spet­siaal­set tõu­get.

Pan­dee­mia on rii­ki­de- ja kon­ti­nen­ti­de­va­he­li­ne hai­gus­pu­hang, mil­le le­vi­ku suun­da po­le või­ma­lik et­te ar­va­ta ja mi­da ha­ri­li­kult seos­ta­tak­se mit­me­te kah­ju too­va­te te­gu­ri­te­ga, na­gu kah­ju ini­mes­te (seal­hul­gas me­dit­sii­ni­töö­ta­ja­te) ter­vi­se­le ja elu­le, kah­ju rii­ki­de ma­jan­du­se­le ja ra­vi, vakt­sii­ni­de puu­du­mi­ne ja pal­jud tei­sed.

Kas in­fo ohu kor­ral te­gut­se­mi­se koh­ta on kät­te­saa­dav (ko­gu­kon­na­leht, flaie­rid)? Kas lä­bi on mõel­dud või­ma­lu­sed nen­de abis­ta­mi­seks, kes se­da ise ei suu­da (va­nu­rid, ük­si­kud, puu­de­ga ini­me­sed)? Kas on toi­mu­nud ko­gu­kon­na­liik­me­te­le suu­na­tud tea­be­päe­vad?

5. Eva­kuat­sioon
Eva­kuat­sioon on ini­mes­te elu ja ter­vi­se kait­seks nen­de oht­li­kust ko­hast tur­va­li­se­mas­se pai­ka suu­na­mi­ne või üm­ber­pai­gu­ta­mi­ne. Ini­me­sed eva­kuee­ri­tak­se ohu kor­ral (näi­teks üleu­ju­tu­se hoia­tus, pom­mioht); sünd­mu­se ajal (näi­teks tu­le­kah­ju, kee­miaõn­ne­tus); pä­rast sünd­must (näi­teks kui piir­kond on saas­ta­tu­se või kah­jus­tus­te tõt­tu muu­tu­nud ela­mis­kõlb­ma­tuks).

Eva­kuat­sioo­ni kor­ral po­le pii­sa­valt ae­ga pak­ki­da kõi­ki va­ja­lik­ke as­ju ko­dust ee­mal vii­bi­mi­seks. Mõt­le lä­bi, mi­da si­na ja su pe­re­liik­med kõi­ge roh­kem va­ja­vad, et ko­dust ee­mal hak­ka­ma saa­da.

Koos­ta mee­les­pea, mil­le alu­sel saad va­ja­li­kud as­jad kii­res­ti kaa­sa pak­ki­da. Es­ma­täht­sad va­hen­did tu­leb eel­ne­valt lä­bi mõel­da ja va­ru­da.

Kas Kait­se­lii­du ko­ha­li­ku ma­lev­kon­na­ga on kon­takt? Teh­ke kind­laks ko­gu­kon­na toi­du­va­ru­de ole­ma­so­lu ja üle­vaa­de – kas on ole­mas häs­ti säi­liv ja val­mis­ta­mist mit­te­va­jav toit (kon­ser­vid, kui­vi­kud, pähk­lid, maius­tu­sed ja muu tao­li­ne) ning ve­si vä­he­malt üheks öö­päe­vaks ja kui­das hoius­ta­tak­se ko­gu­kon­na va­ru­sid?

Koos­ta­ge ko­gu­kon­na­ga plaan, kui­das saa­te pi­kalt kest­va krii­si kor­ral üks­tei­se­le aju­tist pea­var­ju pak­ku­da. Teh­ke sel­leks koos et­te­val­mis­tu­si. Kas on koos­ta­tud eva­kuat­sioo­nip­laan ja kord aas­tas vii­dud lä­bi eva­kuat­sioo­niõp­pus? Kas in­fo edas­ta­mi­se ka­na­lid on lä­bi proo­vi­tud ja toi­mi­vad?

Krii­sio­lu­kor­ra ajal jär­gi eva­kuat­sioo­ni lä­bi vii­va­te amet­kon­da­de ju­hi­seid oht­li­kust piir­kon­nast lah­ku­mi­seks ning eva­kuat­sioo­ni­koh­ta­des­se jõud­mi­seks. Kont­rol­li, kas naab­rid on eva­kuee­ri­mi­sest tead­li­kud, pa­ku nei­le abi koos­töös amet­kon­da­de­ga (ka kii­re­loo­mu­li­se in­fo ja­ga­mi­sel). Ise­seis­val eva­kuee­ru­mi­sel ka­su­ta teid, mi­da mee­dia tea­tel lu­bab ka­su­ta­da po­lit­sei. Kui va­jad eva­kuee­ru­mi­sel abi, an­na sel­lest eva­kuat­sioo­ni lä­bi­vii­ja­te­le tea­da. Ini­mes­te­le, kes vii­bi­vad oht­li­kul alal ja va­ja­vad täien­da­vat abi, kor­ral­da­tak­se trans­port ja aju­ti­ne ma­ju­tus­koht. Eva­kuat­sioo­ni lä­bi­vii­jad püüa­vad lei­da üles kõik abi­va­ja­jad. Kui olu­kord on taas­tu­nud, ära mi­ne ko­ju ta­ga­si en­ne, kui saad amet­li­ku kin­ni­tu­se, et see on tur­va­li­ne.

6. Loo­ma­taud
Loo­ma­taud on bio­loo­gi­li­se hai­gus­te­ki­ta­ja põh­jus­ta­tud loo­ma hai­gus. Hai­gus­te­ki­ta­jad või­vad kas ot­se­selt või kesk­kon­na va­hen­du­sel kan­du­da ühelt loo­malt tei­se­le, sa­mu­ti loo­malt ini­me­se­le ja vas­tu­pi­di – loo­malt ini­me­se­le (ni­me­ta­tak­se zoo­noo­sid). Loo­ma­taud on ka sel­li­ne loo­ma­de mas­si­li­ne hai­ges­tu­mi­ne, mi­da põh­jus­ta­val te­gu­ril puu­dub oma­dus üle kan­du­da (vek­tor­pu­tu­ka­te­ga le­vi­vad hai­gu­sed).

Loo­ma­taud loe­tak­se eri­ti oht­li­kuks, kui see le­vib kii­res­ti loo­ma­po­pu­lat­sioo­nis, põh­jus­tab ula­tus­lik­ku hai­ges­tu­mist ja suurt su­re­must ning sel­le­ga võib kaas­ne­da suur ma­jan­dus­lik kah­ju. Oht­lik on ka sel­li­ne loo­ma­taud, mis ku­ju­tab tõ­sist oh­tu ini­me­se elu­le ja ter­vi­se­le.

Kas lem­mik­loo­ma­de pi­da­mi­se ees­ki­ri on ko­gu­kon­na­le tut­vus­ta­tud, ko­gu­kon­nas on loo­ma­de mat­mis­pai­gad kaar­dis­ta­tud? Kas on koos­töö ja­hi­mees­te­ga? Kas kok­ku on le­pi­tud tea­vi­tus­ka­na­lid? Kas te­ge­vus­ju­hi­seid, mis on lei­ta­vad põl­lu­ma­jan­dus- ja toi­dua­me­ti ko­du­le­helt, on tut­vus­ta­tud ko­gu­kon­na­le?

Eelmine artikkelAni­ja val­la kü­la­va­ne­ma­te ümar­laua tu­li­punk­tis oli krii­si­deks val­mi­so­lek
Järgmine artikkelMust­jõe kü­la ta­luõues kas­va­nud kuu­sest sai pea­lin­na jõu­lu­puu