Kokkuvõte „Kogukonna töövihikust“, mis on koostatud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel. Töövihik on avaldatud Kuusalu valla kodulehel.
Käesolev tekst on mõeldud kogukondadele kriisiks ettevalmistumisel, et suunata kogukondi kaardistama oma ressursse toimetulekuks kriisiolukordades, aga ka igapäevaelu muredes – võimestama ennast ise.
Ohutuse ja turvalisuse perspektiivis käsitleme kogukonnana kohalikke külaseltse, asumkondi, piirkonna kogukondi. Üldiselt veab selliseid kogukondi eest kohalik aktiivne ja ettevõtlik inimene või inimesed, kellest pikas perspektiivis saavad koostööpartnerid kohaliku omavalitsuse ning turvalisuse ja ohutusega tegelevate ametkondadega. Kogukonna liikmed on enamasti piirkonna aktiivsemad alalised ning mittealalised elanikud, kes ühiselt seisavad üksteise heaolu eest ning soovivad üheskoos oma heaolu parandada punktides, kuhu kohaliku omavalitsuse tegevus ja ametnikud nii kiiresti ei ulatu ressursside vähesuse või vajalike ressursside puudumise tõttu.
Alustuseks mõtle läbi, kui palju on sinu kogukonnas aktiivseid mitte alalisi elanikke? Millises seisukorras on teedevõrgustik sinu kodukohas (sealhulgas suunaviidad)? Milliseid puhta joogivee allikaid leidub piirkonnas? Kui palju inimesi tunneb teie piirkonna metsi ja metsateid (sealhulgas seene- ja marjakohti)? Kas olete kaardistanud oma piirkonna mahajäetud talud ja nende kaevud?
Vastutuse hajutamiseks mõtle, kuidas jagada oma kogukond piirkondadeks? Millistes piirkondades sinu kogukonnas on halvim mobiililevi? Kui palju ja millistel teemadel on sinu kogukonnas väljaõppe läbinud inimesi (esmaabi, pääste, vaimse tervise esmaabi, juhtimine, esmahooldus, projekti kirjutamine)?
Milline on suhtlus kohaliku omavalitsusega? Õigeaegne kommunikatsioon aitab kaasa kriisi kiiremale lahendamisele ning leevendab või hoiab ära paanika. Kriisijuht tagab sündmuskohale ligipääsu vallale kuuluvate vahenditega või pöördub riigi poole abi saamiseks ligipääsu tagamiseks.
Kuidas hindad valla ja kogukondade vahelist koostööd ning mida saab paremini, kas piirkonna elanikud on kogukonna juhile teada? Kas elanikkonnale sobilikud info edastamise kanalid on kaardistatud (sotsiaalmeedia kanalid, kontakttelefonid jne)?
Vald jagab infot kodulehel ja Facebooki lehel. Kuidas hindad info kättesaadavust ja mida saaks muuta? Kuidas on korraldatud info liikumine, kui puudub internet? Kas kogukonnajuht on määratud, infopäevad toimuvad regulaarselt, infokanalite kaardistus on tehtud?
Kuidas on kriisi ajal tagatud kogukonna teavitus?
Kogukonna juht määrab kontaktisiku kriisiolukorras kriisijuhiga suhtlemiseks, kogub infot sündmuskojalt ja sündmuse kohta toimub pidev infovahetus. Ajakirjandusega suhtleb kriisijuht. Kui olukord taastub, hinnatakse kriisikommunikatsiooni, osapooltele antakse tagasisidet, kitsaskohad kaardistatakse ja parandatakse.
Potentsiaalsed kriisiolukorrad
1. Vargused
Üks olulistest mõjutajatest varguste toimepanemisel on see, et varastatud esemetel on olemas sihtgrupp, kellele neid müüakse. Kui keegi varastatud asja ei ostaks, puuduks vajadus neid ka sellistes kogustes varastada.
Vajalik oleks, kui esemete soetamisel hoitakse alles ostu- ja garantiidokumendid, millega saab vajadusel tõendada esemete kuuluvust ja mis annavad politseile võimaluse otsida just konkreetset varastatud mobiiltelefoni, GPS-seadet või muud sellist. Lisaks tasub meelde jätta esemete eritunnused, detailne kirjeldus ja võimalusel võiks neist ka pilt olla, mida saaks kasutada eseme otsimiseks või selle identifitseerimiseks.
Tunne oma naabreid – kas on algatatud ja läbi viidud naabrivalve piirkonna loomine? Juhul kui kogukond või kogukonna juht haldab külamaja või muud sellist ruumi, märgistage ruumis olevad väärtuslikud esemed (tööriistad, jalgratas, kodutehnika), tehke neist foto ja salvestage kindlasse kohta. Kas valveseadmed on paigaldatud või kasutate turvafirma teenuseid? Millised kohad vajavad jälgimist? Kas vara on kindlustatud?
Aidake ka naabril oma vara kaitsta. Selleks suhelge omavahel, kahtlasi sõidukeid või isikuid liikumas nähes teavitage sellest naabreid ning edastage sõidukite ja isikute kohta info politseile, olukorda uurides tegutsege kahekesi. Tehke tegevusplaan.
Varguste ennetamiseks oleks hea, kui lähed pikemaks ajaks kodust ära, siis kogukonnaliikmed vaatavad aegajalt su valdused üle ja tühjendavad postkasti. Kui avastad, et vargad on käinud, teavita kogukonda ja säilita sündmuskoht, mitte koristada enne politsei tulekut. Helista 112 ja anna juhtunust teada. Tee postitus vastavasse sotsiaalmeediasse.
2. Tulekahju
Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tulekahju tekkimise tavalisemad põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine ja muud sellised. Kas on olemas pottsepa ja korstnapühkija kontaktid? Kas kogukonnas on toimunud tuleohutuskoolitus?
Kas kogukond seisab hea selle eest, et tänavasildid ja majanumbrid on loetavad, veevõtukohad ja hüdrandid on hooldatud ning nende aadressid teada? Kas päästemeeskondadele on tagatud hoonetele ligipääs, kortermajade trepikodade sissepääsudele on märgitud korterite numbrid, kas metsas olevad lõkkekohad on hooldatud? Kas kogukonnas on määratud turvalisuse eest vastutav isik?
Tulekahju korral abistage vajadusel päästetööde juhti, osalege vabatahtlikuna metsatulekahju kustutamisel. Paar nädalat pärast juhtunut tehke aruteluring, et mida oleks saanud õnnetuse vältimiseks teha. Abistage vajadusel kannatanuid.
3. Üleujutus
Üleujutus (ka uputus) on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. Üleujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks. Ajutine on näiteks kevadine jõe suurvesi, mis tõuseb üle jõesängi kallaste. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodava veehoidla tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada.
Selgita välja, kas sinu kodu asub piirkonnas, kus võib tekkida üleujutus, vaata maa-ameti geoportaali veebikaarti. Tee selgeks, millise veetaseme korral on kogukonna majapidamised ohus ja kuidas käitud. Kas tegevuskava elutähtsate teenuste katkemise korral tegutsemiseks on koostatud?
4. Nakkuspuhang (endeemia, pandeemia)
Endeemia ehk endeemiline haigus on haigus, mis mingi piirkonna elanikkonna seas esineb pidevalt, ilma et selleks oleks tarvis spetsiaalset tõuget.
Pandeemia on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sealhulgas meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine ja paljud teised.
Kas info ohu korral tegutsemise kohta on kättesaadav (kogukonnaleht, flaierid)? Kas läbi on mõeldud võimalused nende abistamiseks, kes seda ise ei suuda (vanurid, üksikud, puudega inimesed)? Kas on toimunud kogukonnaliikmetele suunatud teabepäevad?
5. Evakuatsioon
Evakuatsioon on inimeste elu ja tervise kaitseks nende ohtlikust kohast turvalisemasse paika suunamine või ümberpaigutamine. Inimesed evakueeritakse ohu korral (näiteks üleujutuse hoiatus, pommioht); sündmuse ajal (näiteks tulekahju, keemiaõnnetus); pärast sündmust (näiteks kui piirkond on saastatuse või kahjustuste tõttu muutunud elamiskõlbmatuks).
Evakuatsiooni korral pole piisavalt aega pakkida kõiki vajalikke asju kodust eemal viibimiseks. Mõtle läbi, mida sina ja su pereliikmed kõige rohkem vajavad, et kodust eemal hakkama saada.
Koosta meelespea, mille alusel saad vajalikud asjad kiiresti kaasa pakkida. Esmatähtsad vahendid tuleb eelnevalt läbi mõelda ja varuda.
Kas Kaitseliidu kohaliku malevkonnaga on kontakt? Tehke kindlaks kogukonna toiduvarude olemasolu ja ülevaade – kas on olemas hästi säiliv ja valmistamist mittevajav toit (konservid, kuivikud, pähklid, maiustused ja muu taoline) ning vesi vähemalt üheks ööpäevaks ja kuidas hoiustatakse kogukonna varusid?
Koostage kogukonnaga plaan, kuidas saate pikalt kestva kriisi korral üksteisele ajutist peavarju pakkuda. Tehke selleks koos ettevalmistusi. Kas on koostatud evakuatsiooniplaan ja kord aastas viidud läbi evakuatsiooniõppus? Kas info edastamise kanalid on läbi proovitud ja toimivad?
Kriisiolukorra ajal järgi evakuatsiooni läbi viivate ametkondade juhiseid ohtlikust piirkonnast lahkumiseks ning evakuatsioonikohtadesse jõudmiseks. Kontrolli, kas naabrid on evakueerimisest teadlikud, paku neile abi koostöös ametkondadega (ka kiireloomulise info jagamisel). Iseseisval evakueerumisel kasuta teid, mida meedia teatel lubab kasutada politsei. Kui vajad evakueerumisel abi, anna sellest evakuatsiooni läbiviijatele teada. Inimestele, kes viibivad ohtlikul alal ja vajavad täiendavat abi, korraldatakse transport ja ajutine majutuskoht. Evakuatsiooni läbiviijad püüavad leida üles kõik abivajajad. Kui olukord on taastunud, ära mine koju tagasi enne, kui saad ametliku kinnituse, et see on turvaline.
6. Loomataud
Loomataud on bioloogilise haigustekitaja põhjustatud looma haigus. Haigustekitajad võivad kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, samuti loomalt inimesele ja vastupidi – loomalt inimesele (nimetatakse zoonoosid). Loomataud on ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval teguril puudub omadus üle kanduda (vektorputukatega levivad haigused).
Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele.
Kas lemmikloomade pidamise eeskiri on kogukonnale tutvustatud, kogukonnas on loomade matmispaigad kaardistatud? Kas on koostöö jahimeestega? Kas kokku on lepitud teavituskanalid? Kas tegevusjuhiseid, mis on leitavad põllumajandus- ja toiduameti kodulehelt, on tutvustatud kogukonnale?