Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na aja­loo­kon­ve­rents „Elu pii­rit­soo­nis“

Möö­du­nud ree­del, 28. märt­sil oli Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na viies aja­loo­kon­ve­rents, mil­le kor­ral­da­sid Kol­ga­kü­la Selts, Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts ja Kol­ga muu­seum, ra­ha­li­selt toe­tas Kuu­sa­lu vald. Tee­ma oli elu pii­rit­soo­nis – Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas on me­re­pii­ri üle sa­ja ki­lo­meet­ri, nõu­ko­gu­de ajal olid ran­na­kü­lad kin­ni­ses tsoo­nis, ku­hu pää­ses lu­ba­de­ga. Aru­te­lu juh­tis aja­loo­la­ne Ott Sand­rak Kol­gast.

Kor­ral­dus­tii­mis olid mõ­le­ma selt­si te­gev­ju­hid Kai­sa Lin­no ja Ul­vi Rand, muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier ning ko­du­loo uu­ri­jad Sven-Olav Paa­vel ja Al­lan Ala­kü­la. Koos pub­li­ku­ga oli kon­ve­rent­sil osa­le­jaid üle 70.

Kal­las­pa­pid ja rand­rüüt­lid
Käs­mu muu­seu­mi asu­ta­ja ja juht Aar­ne Vaik rää­kis pii­ri­val­vest Ve­ne tsaa­ri ajal ja va­ba­rii­gi al­gu­sa­jal ning mär­kis, et ka Käs­mu muu­seum asub en­di­ses pii­ri­val­ve­kor­do­nis.

„Pii­ri­val­vur on hi­li­sem sõ­na, 18. sa­jan­dil oli kal­las­papp ehk kal­da­val­vur, kes pi­di vaa­ta­ma, kas me­relt tu­leb vaen­la­se- või kau­ba­laev. Kui mõis­nik an­dis me­re­äär­se­le rah­va­le ka­la­püü­gi­­õi­gu­se, siis jäl­gis an­da­mi ehk osa ka­la­saa­gi mõis­ni­ku­le and­mist ran­na­kub­jas. Mõõ­ka­de­ga rand­­rüüt­li­te ehk ran­na­val­vu­ri­te üle­s­an­ne oli keis­ri­rii­gi ajal tõ­kes­ta­da sa­la­kau­ban­dust,“ kõneles ta ning tõ­des, et pii­ri­val­vur oli ko­ha­li­ke ela­ni­ke sil­mis põ­la­tud ini­me­ne. Ala­tes 19. sa­jan­di tei­sest poo­lest, pä­rast Krim­mi sõ­da, al­gas Põh­ja-Ees­tis sa­la­­kau­ba va­he­tus üle me­re Soo­me­ga – Ees­tist vii­di ru­kist, Soo­mest too­di soo­la. Hil­jem tu­li sa­la­­vii­na ve­du. Ran­na­kü­la­de ela­ni­ke uh­ked ma­jad ehi­ta­ti ja lae­vad os­te­ti ena­mas­ti sa­la­kau­ba abil.

Tuu­ma­lõh­ke­pead Tõõ­ra­kõr­ves
Sõ­jaa­ja­loo­la­ne Ro­bert Treu­feldt tut­vus­tas nõu­ko­gu­deaeg­seid sõ­ja­väe- ja pii­ri­val­vee­hi­ti­si ki­hel­kon­nas ala­tes Ka­ber­nee­me kor­do­nist ku­ni Tur­bu­nee­mes asu­nud suu­re kor­do­ni ja me­reäär­se­te vä­li­kind­lus­tus­te­ni.

Pi­ke­malt kõ­ne­les ta oma mee­lis­tee­mal – Suur­pea me­re­väe­baa­sist, mil­lel oli Suur­peal ins­ti­tuu­di­hoo­ne ja lin­nak ning Ha­ras lae­va­de de­mag­ne­ti­see­ri­mis­sa­dam. Baas hõl­mas ko­gu Ha­ra lah­te, me­re­põ­hi oli täis kaab­leid, Ha­ra kü­la ran­nas asu­sid hüd­ro­dü­naa­mi­ka sten­did ja sten­di­hoo­ned. Sõ­ja­väe­ra­ja­tis­test oli see baas sõ­jaa­ja­loo­la­se hin­nan­gul nõu­ko­gu­de­maa viie suu­re­ma seas.

Ta te­gi üle­vaa­te ka õhu­tõr­je ra­ke­ti­baa­si­dest Ju­min­dal, Tõõ­ra­kõr­ves, Ku­pul. Tõõ­ra­kõr­ves paik­ne­nud kaug­maa õhu­tõr­je­ra­ke­tid olid va­rus­ta­tud tuu­ma­lõh­ke­pea­de­ga ning Ro­bert Treu­feldt tõ­des, et Kuu­sa­lu val­la lähedal on ol­nud tuu­ma­relv, mi­da näi­teks Soo­mes po­le ku­na­gi ol­nud.

Ta tea­tas veel, et nõu­ko­gu­de ajal oli es­malt plaan põh­ja­ran­ni­ku ini­me­sed üm­ber asus­ta­da, kuid 1955. aas­tal vii­di ära ran­ni­ku­suur­tü­kid, jäid õhu­kait­se ja pii­ri­val­ve ning ini­me­sed ela­sid kü­la­des eda­si.

Pii­ri­val­ve­kor­don Tsit­re su­vi­tus­mõi­sas
Tsit­re kü­la ela­nik Too­mas Tam­me­mäe kõ­ne­les te­ma ko­du lä­he­da­le nõu­ko­gu­de pii­ri­val­ve­kor­doni ra­ja­mi­sest.

Ta kir­jel­das, kui­das 1949. aas­tal teh­ti Tsit­re en­di­ne pa­ru­ni­ma­ja ela­ni­kest tüh­jaks ja sin­na too­di pii­ri­val­vu­rid. Oli an­tud suu­nis, et ko­ha­li­ke­ga tu­leb häs­ti lä­bi saa­da, üks sõ­dur oli eest­la­ne, kes ai­tas su­hel­da. Sõ­du­ri­te kä­su­tu­ses olid es­malt kolm-ne­li ho­bust ning pee­ti leh­ma, kit­se ja si­gu. Kui al­gas ehi­tus­te­ge­vus, teh­ti laut, kat­la­ma­ja, pum­ba­ma­ja, oh­vit­se­ri­de jaoks paar puu­ma­ja ja ki­vist kor­do­ni­hoo­ne. Las­ke­tiir asus Too­mas Tam­me­mäe ko­du­ma­jast 400 meet­ri kau­gu­sel.

Ku­na oli pii­rit­soon, asus Tsit­re tee ot­sas Lee­si teel tõk­ke­puu, kus sõ­du­ri­te­le tu­li näi­da­ta pii­ri­tsoo­ni lu­ba või pas­si. Ku­ni 1955. aas­ta­ni pi­di lin­na mi­ne­kul ja ta­ga­si tu­le­kul end re­gist­ree­ri­ma.

Ta rää­kis ka nii-öel­da Lää­ne ideo­loo­gi­li­sest di­ver­sioo­nist, kui ki­le­pak­ki­des jõud­sid ran­da piib­lid ja ikoo­ni­pil­did. Sõ­du­rid ko­gu­sid neid sel­ja­kot­ti­de­ga. Kar­li Lam­bot Ju­min­dalt li­sas, et nen­de kü­las ko­gu­ti siis piib­leid ran­nast kok­ku 8 ton­ni.

Ott Sand­rak sõ­nas pä­rast Too­mas Tam­me­mäe esi­ne­mist: „Kuul­si­te kir­jel­dust, kui­das si­su­li­selt hä­vi­sid Ees­ti suu­rim su­vi­tus­mõis ja park.“

Mi­li­taar­hoo­ne­te prae­gu­sest sei­sust kon­ve­rent­sil rää­ki­nud Ur­mas Kirt­si üt­les, et Tsit­re en­di­se kor­do­ni maa on erao­man­dis, hoo­ned lam­mu­ta­tud ja pai­gal­da­tud suur­te aken­de­ga kon­tei­ne­rid, mi­da ren­di­tak­se puh­ka­ja­te­le. Ran­ni­kul asu­nud mõ­ned en­di­sed pii­ri­val­ve­ra­ja­ti­sed on üm­ber ehi­ta­tud su­vi­la­teks, Tur­bu­nee­me kor­do­ni ma­ja on sa­mu­ti erao­man­dis ja kor­ras­ta­tud, kuid ena­mik ku­na­gi­si mi­li­taar­hoo­neid kü­la­des la­gu­ne­vad.

Päevakava väliselt võt­tis sõna Mar­gus Soom, kes oli kon­ve­rent­si­le too­nud ja rah­va­ma­ja la­va ää­re­le sead­nud kaks pii­ri­val­ve­ga seo­tud sil­ti ja maa­li. Sil­did on tal­le kin­gi­tud sün­ni­päe­vaks. Pii­ri­val­ve silt on pä­rit Pu­di­soo ris­tist, tei­ne Tal­lin­nast ku­na­gi­se sõ­ja­ko­mis­sa­riaa­di sei­nalt.

Maa­li lei­dis ta pä­rast nõu­ko­gu­de sõ­ja­väe lah­ku­mist Tsit­re kor­do­ni kuu­rist, en­ne oli rip­pu­nud seal­se­le li­ba­kan­ge­la­se­le Pjotr Ro­dio­no­vi­le pü­hen­da­tud toas.

Eks­kur­sioo­ni­bus­sid pool­saar­tel pea­tu­da ei toh­ti­nud
La­he­maa staažikas giid An­ne Ku­re­pa­lu ju­tus­tas eks­kur­sioo­nig­rup­pi­de vas­tu­võt­mi­sest La­he­maal nõukogude ajal. Asu­tu­sed pi­did esi­ta­ma La­he­maa eks­kur­sioo­niks es­malt mii­lit­sas­se osa­le­ja­te ve­ne­keel­se ni­me­kir­ja nen­de pas­si- ja elu­ko­ha and­me­te­ga, La­he­maa­le tu­le­kuks väl­jas­ta­ti tõend. Igal gru­pil pi­di kaa­sas ole­ma giid. Pool­saar­te ti­pud ja ran­nad jäid eks­kur­sioo­ni­del nä­ge­ma­ta, ka Ees­ti põh­ja­pool­sem tipp Pu­rek­ka­ri neem. Bus­si­ga toh­tis sõi­ta lä­bi pool­saa­re, pea­tu­mi­ne ja pil­dis­ta­mi­ne oli kee­la­tud.

Ta mee­nu­tas veel, kui­das Ees­ti Loo­dus soo­vis 1972. aas­ta sü­gi­sel te­ha eri­numb­ri La­he­maa rah­vus­par­gist ja ta sai koos aja­kir­ja pea­toi­me­ta­ja­ga eri­loa min­na pil­dis­ta­ma Suur­pea­le Ees­ti kõi­ge põh­ja­pool­se­mat ränd­rah­nu. Pil­dis­ta­da toh­tis suu­na­ga me­re poo­le, mit­te maa poo­le. Kaa­sa an­ti püs­si­ga sõ­dur, kes kõn­dis nen­de sel­ja ta­ga. „Kui maa poo­le vaa­ta­sin, nä­gin ka­hek­sat ra­da­rit na­gu lib­li­ka tii­bu,“ sõ­nas An­ne Ku­re­pa­lu.

Aval­da­tud ja ka­van­da­ta­vad raa­ma­tud
Kon­ve­rent­si lõ­puo­sa oli pü­hen­da­tud raa­ma­tuaas­ta pu­hul Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na­ga seo­tud raa­ma­tu­te­le.

Kir­jas­tu­se Ar­go ju­ha­tu­se lii­ge And­res Adam­son kõneles bal­ti­sak­sa aja­lu­gu tut­vus­ta­va­te raa­ma­tu­te sar­jast, mil­le kõi­ge uuem väl­jaan­ne on Kol­ga mõis­ni­ke Sten­boc­ki­de su­gu­võ­sas­se kuu­lu­nud Theop­hi­le Bo­dis­co mä­les­tus­te „Unus­tu­se­hõl­ma va­ju­nud maail­mad“ ees­ti­keel­ne tõl­ge. Raa­ma­tus kir­jel­dab au­tor ka oma kü­las­käi­ke Kol­ga mõi­sa ja Tsit­re su­ve­mõi­sa.

And­res Napp rää­kis, kui­das koos­tas mul­lu il­mu­nud Vi­ha­soo raa­ma­tut, ja Lei­li Leht­me tutvustas Park­si raa­ma­tu te­ge­mi­st.

Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu di­rek­tor Õn­ne Paim­re te­gi üle­vaa­te ki­hel­kon­na bib­liog­raa­fiast.

Lau­rent­siu­se Selt­si juht Su­lev Vald­maa kut­sus kaa­sa mõt­le­ma Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast raa­ma­tu kir­ju­ta­mi­se­le: „Hel­mut Elst­ru­kil il­mus kolm­küm­mend aas­tat ta­ga­si Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na kir­jan­dus­lik-ko­du­loo­li­ne an­to­loo­gia „Kõr­ve­maast põh­ja­ran­na­ni“. Ole­me selt­si liik­me­te­ga aru­ta­nud, et võiks ol­la uus raa­mat. Teh­tud on tee­ma­de ko­gum, prak­ti­li­sed sam­mud sei­sa­vad ees, selt­si aas­ta­koo­so­le­kul, 10. mail rää­gi­me lä­bi. Ki­hel­kon­na raa­ma­tu koos­ta­mi­ses saa­vad osa­le­da kõik, kes soo­vi­vad. Tee­me Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na­le ühe vä­ge­va raa­ma­tu!“

Lok­sa lin­na ela­nik Es­ter Pen­jam tea­tas, et on koos Eha Gna­de­ber­gi ja Reet Va­he­ri­ga Va­na-Lok­sa Selt­sist aru­ta­nud ideed koos­ta­da Lok­sa raa­mat: „Võ­tak­si­me üm­ber­kaud­se­te kü­la­de ini­me­si ap­pi, är­ge jät­ke Lok­sat ük­si. Pal­jud ini­me­sed kü­la­dest on käi­nud Lok­sal koo­lis, tööl, poes, tut­vus­tak­si­me raa­ma­tus Lok­sat, aga oleks jut­tu ka kü­la­dest. Kui on Lok­sa koh­ta hu­vi­ta­vat ma­ter­ja­li, võt­ke ühen­dust!“