LEA SIBUL-POOLA tehtud nukkude näitusi on olnud mitmel pool Eestimaal.
50 aastat tagasi, 1963. aastal, pani Lea Sibul-Poola aluse teatristuudiole Kehra Nukk, mida juhtis 1997. aastani. Tänavu tähistab Kehra Nukk juubelit ning selle asutajast sai Anija valla aukodanik.
Praegu elab Lea Sibul-Poola Hiiumaal. Kui Sõnumitooja talle sinna helistas, ütles, et uudis aukodaniku tiitlist tuli suure üllatusena: „Kehra Nuku näitlejad teatasid mulle ja saadeti ka ilus kiri. Poleks iialgi osanud arvata, et niisuguse au osaliseks saan. Väga hea meel on selle üle.“
Lea Sibul-Poola kavatses alguses tulla ka vabariigi aastapäeva vastuvõtule tiitlit vastu võtma, kuid tervise tõttu otsustas nii pikka reisi siiski ette mitte võtta. Kehraga on tal side tänu Kehra Nuku endistele ja praegustele näitlejatele säilinud.
„Helistame mõnikord ja eelmisel suvel käisid nad mul Hiiumaal külas,“ jutustab 84aastane proua.
Kehra Nuku alguslugu ulatub 1963. aastasse, kui tehase klubis toimus sünnipäevapidu. Kuna Lea Sibul-Poola abikaasa Uno Poola oli tehase klubi koori juhataja, oli peol ka proua.
„Vaatasin, et lastel on igav ja ütlesin, et teeme mänguasjadega nukuteatrit. Klubi juhataja, kes seda nägi, tegi ettepaneku, et võiksingi Kehrasse tulla lastele teatrit tegema, kuna harrastustrupp oli laiali läinud. Töötasin sel ajal Hiiu sanatooriumis võimlemisõpetajana, tegin ka seal lastele nukuteatrit. Elasin Tallinnas, hakkasin käima Kehras. Mõtlesin, et see on ajutine, aga lõpuks sõitsin 34 aastat järjest pärast tööd Tallinnast rongiga Kehrasse nukkudega mängima,“ meenutab Lea Sibul-Poola.
Esimene etendus oli „Piibelehe neiu“. Kõik nukud valmistas ta ise ning rongi minnes olid alati suured pakid kaasas, mille sees uued või parandatud nukud. Seetõttu küsiti tema tuttavalt Aino Põlendikult, et kas see inimene kolib kogu aeg.
Kehra Nukk hakkas varsti pärast loomist käima ringreisidel, alguses oma rajoonis ja hiljem juba üle kogu vabariigi. Suviti esineti pioneerilaagrites. 1967. aastal sai nukuring üleliidulise laureaadi diplomi ja 1968 omistati Kehra Nukule rahvateatri nimetus.
Heldimusega meenutab Lea Sibul-Poola Kehra nukuteatrifestivale, mille algataja ta ise oli. Sinna tuli alati palju rahvast kokku ning need olid tuntud üle Eesti.
„Mujal tehti ka festivale, aga vaatamata kõikidele püüdlustele, öeldi ikka, et Kehra omad on kõige paremad. Nukud on mulle alati armsad olnud, juba lapsepõlvest peale. Nad tulid ja jäidki mu ellu,“ räägib Lea Sibul-Poola.
Kui Lea Sibul-Poola kolis Hiiumaale, rajas aasta hiljem Kärdlasse nukuteatri. Tema sõnul läheb Kärdla teatril praegu päris hästi. Näitlejaid jagub, nii lapsi kui täiskasvanuid, ja vaatajatestki puudust ei tule. Uusi nukke ta enam ei valmista, kui vaja siis parandab olemasolevaid. Tema valmistatud nukkude näitus on käinud 40 korda mööda Eestimaad, mitmes erinevas paigas.
