Aasta tegijate valimisel osalesid 914 inimest.
Anija vallavalitsuse algatusel toimus seitsmendat korda valla aasta tegijate konkurss eelmisel aastal kõige rohkem elukeskkonna ja kogukonna arengusse panustanud inimeste, kodanikuühenduste, ettevõtete ja tegude tunnustamiseks. Konkursile sai sel aastal kandidaate esitada kümnes kategoorias, kuid aasta tegijad valiti üheksas kategoorias, kuna aasta kogukonnaks ei esitatud ühtegi nominenti. Võitjad selgusid internetihääletusel, 37 nominendi hulgast aitasid parimaid selgitada 914 hääletajat.
Esialgu oli kavas aasta tegijaid tunnustada Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamisel 23. veebruari õhtul, kuid pidu Kehra linnaväljakul otsustati seoses koroonaviiruse suure levikuga ning vabariigi valitsuse kehtestatud uute piirangute ja soovituste tõttu ära jätta. Aasta tegijad said vallavalitsuse tänukirja koos meenega 24. veebruari hommikul pidulikul lipuheiskamisel Kehras linnaväljakul. Neile kingiti Aegviidu elaniku Margus Mustoneni fotojäädvustused Anija vallast.

Aasta ettevõtja tegu – Kehra tervisekeskus
Tiitli aasta ettevõtja tegu pälvis Kehra tervisekeskus, kelle poolt anti 146 häält.
Kehra tervisekeskuse aasta tegijaks esitanud Marianne Leis märkis, et tervisekeskuses töötajad on koroonaajal olnud eesliinil, alati tööpostil, heatahtlikud ja abivalmis hoolitsema oma inimeste eest ja jagamas tervisenõuandeid. Ta lisas, et ilmselt on ka tänu tervishoiutöötajatele Anija vald suuremast nakatumisest pääsenud.
„Tänu ja tunnustuse avaldamine ligi aasta koroonakriisis tegutsenud tublidele perearstidele, pereõdedele ja kõigile tervisekeskus töötajatele on kindlasti paljude elanike soov,“ märkis esitaja.

Kehra tervisekeskuses töötavad perearstid Marje Ott, Maire Post ja Natalija Jakovenko.
Tiitlile aasta ettevõtja tegu nomineeriti veel Mardi talu Kehrast, Remmelgamaa talu Lillist, Aegviidu restoran Vana Waksal, Soodla pood ja Kehra Pääsukese kauplus.
Aasta säde – Pille Trolla ja Jüri Kurik
Aasta sädemeid valiti tänavu kaks, need on pilatese treener ja eakate võimlemise juhendaja Pille Trolla Kehrast ning Kehra Pääsukese poe omanik ja müüja Jüri Kurik. Jüri Kuriku poolt hääletati 230, Pille Trolla poolt 220 korda.

Pille Trolla esitas tiitlile Helina Lillsoo. Ta märkis, et Pille Trolla jaoks on oluline kogukonna inimeste heaolu, vaimne ja füüsiline tervis, ta on rõõmsameelne, sõbralik ja heatahtlik, nakatab oma positiivse olekuga enda ümber olevaid inimesi ning püüab alati leida lahendusi, et treeningud oleksid kõigile kättesaadavad – möödunud kevadel, kui eriolukorra tõttu ei saanud koos rühmaga treenida, pakkus erinevaid treeninguvõimalusi veebikeskkonnas.
Jüri Kuriku esitaja Janar Mägi põhjendas, et Kehra poeomaniku näol on tegu väga pühendunud inimesega, kes oma positiivsuse ja hea sõnaga muudab paljude inimeste päeva ilusaks. Jüri Kurik pälvis tänavu ka Anija valla teenetemärgi.
Tiitli aasta säde nominendid olid ka Janne Kallakmaa, Kaupo Liiva ja Piret Purcell.
Aasta vabatahtlik – Aleksandra Kopossova
Aasta vabatahtlikuks valiti Kehra elanik Aleksandra Kopossova, kelle poolt anti 238 häält. Tema esitaja, MTÜ Kehra Kassid põhjenduses oli, et Aleksandra Kopossova on inimene, kelleta MTÜ Kehra Kassid ei suuda täita oma eesmärki aidata kaasa Anija valla kodutute ja väärkoheldud loomade arvukuse vähenemisele. Ta on aastate jooksul oma kodus terveks ravinud kümneid linde ja loomi, päästnud neid loodusesse tagasi, vajadusel leidnud neile uued kodud. Aleksandra Kopossova kodu on abitute loomade hoiukodu, kus ta on oma peremeest ootavatele loomadele andnud teise võimaluse, kirjutasid esitajad.
Aasta vabatahtlikuks nomineeriti ka Helve Kotkas, Mati Kattai ja Peep Kask.
Aasta sporditegu – Kehra päästekomando
Tiitel aasta sporditegu omistati 367 häälega Kehra Päästekomandole, kes võitis pääste-
ameti kutsemeisterlikkuse võistlustel viie ala kokkuvõttes esikoha ja pälvis tiitli Eliitkomando 2020. Pealik Aivar Kari juhtimisel võitsid Eliitkomando võistluse Erko Kruusamägi, Mark Reisi, Margus Plukk, Roman Ivanov ja Kristjan Huul.
Nende esitaja Marianne Leis märkis: „Komando on ka eelmistel aastatel püsinud võistlustel esirinnas. Tunnustust vajavad nad eelkõige sellepärast, et kuigi ei ole kutselised sportlased, on nad siiski alati heas treeninguvormis ja tegelevad aktiivselt tervisespordiga, et olla ka oma ametis kiiremad, tugevamad ja parimad.“
Aasta sporditeo tiitli nominendid olid ka Spordiklubi Kehra Käsipall, Spordiklubi Anija United ja selle juht Mihkel Kuuse ning Marje Viirmann ja Mart Raudsepp.
Sihtasutuse Anija Valla Spordimaailma välja antud 300eurose spordistipendiumi pälvis aasta sporditeo nominent, HC Kehra Käsipalliklubi treener Mart Raudsepp. Tema sporditeo tiitlile esitanud Siim Türnpuu märkis, et möödunud aastal Eesti karikavõitjaks tulnud käsipallimeeskonna treener Mart Raudsepp on suutnud Kehra võistkonnast teha Eesti meistrite meeskonna: „Ta on pühendunult oma aega ja jõudu rakendanud nii endale kui ka oma meeskonnale tõestamaks, et kõik on võimalik. Visadus viib sihile ja Kehra käsipall on taas parimate nimekirjas. See on suur saavutus nii noore treeneri kohta.“
Aasta kultuuripärl – Helena Hanni ja Vahur Agar
Aasta kultuuripärli tiitli pälvisid 380 häälega kunstnikud Helena Hanni ja Vahur Agar, kes maalisid sügisel Kehra Põhja tänava ääres vanade kuuride seintele pildid nii Vabadussõja Kehra lahingus osalenud soomusrongist kui ka vanematest ja tänapäeval sõitvatest elektrirongidest.
Nende esitajaid olid Janar Mägi ja Annely Pakkane.
Aasta kultuuripärli tiitlile esitati ka Juhan Maiste raamat „Anija mõisa ajalugu: aadel ja talupoeg“, Anija mõisa aidas lavastuse „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ lavale toonud Piibe Teater ning Anija mõis.
Aasta vabaühenduse tegu – Spordiklubi Kehra Käsipall
Aasta vabaühenduse teo tiitli pälvis 154 häälega Spordiklubi Kehra Käsipall.
Esitaja Marge Raja nimetas Kehra Käsipalli esiletõstmist vääriva ettevõtmisena, et eri-olukorra ajal 2020. aasta kevadel nõustusid klubi liikmed koos oma pereliikmetega vabatahtlikult patrullima. Patrulli eesmärk oli tagada viirusest tingitud piirangute täitmine ja gruppide kogunemiste vältimine Kehras. Patrulliti kaks kuud järjest igal nädalapäeval, ka nädalavahetustel.
„Käsipalliklubi panus aitas ennetada ja tõkestada viiruse levikut,“ märkis esitaja.
Aasta vabaühenduse teo nominendid olid ka MTÜ Kehra Kassid, MTÜ Triibik ja MTÜ Kehra Kooli Vilistlased.

Aasta noorsootöö tegu – Aleksei Kuzmin
Tiitli aasta noorsootöö tegu võitis Kehra gümnaasiumi abiõpetaja, vene noorte tantsutrupi ja näiteringi juhendaja Aleksei Kuzmin. Tema poolt anti 304 häält.
Esitaja Eve Rohtla märkis, et Kehras teavad Aleksei Kuzmini kõik, tema käe all arenevad noored nii tantsulavadel kui ka näitlemises, ta on aastaid juhendanud nii tantsu-
truppi kui vene noorte näiteringi. Eriolukorra ajal jätkas ta noortega tegelemist veebi kaudu.
„Aleksei eeskuju on paljudele noortele oluline. Teda usaldavad lapsed, kes vajavad teistmoodi lähenemist, ta oskab näha, märgata ja suunata, olla noorte jaoks olemas. Ta on aktiivne nii Kehra gümnaasiumis kui noortekeskuses ning jõuab igale poole,“ märkis esitaja.
Aasta noorsootöö teo tiitlile nomineeriti ka Kehra kodutütarde ja noorkotkaste grupp ning Spordiklubi Kehra Käsipall.
Aasta noor – Tristan Põder
Anija valla aasta noor valiti esmakordselt. Tiitli pälvis 441 toetushäält kogunud Kehra gümnaasiumi õpilane Tristan Põder.
Tema esitaja Eve Rohtla märkis, et Tristan Põder on aktiivne tehnikahuviline noor, kellele saab alati olla kindel – ta on Kehra kooli üritustel helipuldis, aitab ka kunstidekooli ürituste läbiviimisel. Ta tunneb helipultide hingemaailma, on üks aktiivsemaid liikmeid MTÜ Valgusmeedia huviringis, mis on teinud ka otseülekandeid HC Kehra mängudest.
„Tristan väärib esiletõstmist, et näidata ka teistele noortele – kui on tahe ja huvi, siis on Anija vallas võimalusi enesearenguks, tuleb vaid uskuda ja kõvasti pingutada,“ kirjutas esitaja.

Aasta tegu – Anija mõisa restaureerimine ja püsinäitus „Mõisa aja lugu“
Valla aasta tegu on mullu pärast põhjalikku renoveerimist avatud Anija mõis. Mõisa arendusjuht oli sel ajal Janne Kallakmaa, kes nomineeriti tänavu tiitlile aasta säde. Mõisa restaureerimisele aasta teo tiitli andmise poolt hääletati 233 korda.
Anija mõisa taasavamise oli valla aasta teoks esitanud paljud ettepanekute tegijad. Põhjendustes märgiti, et üks mõis on Eestimaal taas päästetud ja väga heas korras mõisas on avatud uhke püsinäitus „Mõisa aja lugu“, külastajad on saanud nautida erinevaid üritusi nii peahoones kui aidas.
Tiitlile aasta tegu kandideerisid ka valla uudne ja kaunis hooajaline haljastus ning haljastustöötaja Maira Vahula, seinamaalingud rongidest Kehras ning Kehra gümnaasiumi 10. koht riigieksamite edetabelis.