Loksa 380 – matk mööda eestiaegseid kohti

2963

Matka korraldajad REET VAHER ja EHA GNADEBERG Vana-Loksa Seltsist Nurme tänaval Kivivälja maja ehk Loksa endise haigla ees. Haigla oli seal aastatel 1945-1976.
Vana-Loksa Selts tutvustas laupäeval Loksal elanud tegusaid inimesi ja nende kodusid.

Matk algas laupäeval, 15. augustil Tallinna tänava ääres asuva mälestuskivi juurest koolimaja eest. Kivi avati kümme aastat tagasi, kui tähistati 370 aasta möödumist Loksa esmamainimisest.

Mälestuskivi juures rääkisid Vana-Loksa Seltsi juhatuse liikmed ning matka peakorraldajad Reet Vaher ja Eha Gnadeberg, et kindlasti on Loksa palju vanem, kuid kirjalikke tõendeid pole seni leitud. Otsingud jätkuvad. Praegu arvestatakse Loksa esmamainimist Kuusalu kiriku­kroonikasse kantud märkmetest, et 1629. aastal remonditi Loksa kabelit. Seega pidi kabel olema olemas varem. Tänavu tähistas lähedalasuv Pärispea küla 750 aasta möödumist esmamainimisest. Ka tervitussõnad öelnud maavanem Värner Lootsmann avaldas lootust, et tulevikus saab tähistada Loksa palju suuremat juubelit.

Mälestuskivi juures laulis segakoor Loksa Lauljad, luuletusega esinesid Loksalt pärit näitleja Tõnu Mikiver ja Loksa I keskkooli emakeele­õpetaja Urve Toompuu Viinistult. Kivi juures ja ka matkal musitseerisid Elina Aasa ja Anneli Rumm Kuusalust, Kaisa Kaisel Viinistult ning Kadri Lepp Kadrinast.   

Vana-Loksa Seltsi liikmed eesotsas Reet Vaheri ja Eha Gnadebergiga koostavad Loksa ajaloo kohta raamatut, raha selle väljaandmiseks on taotletud ELi Leader-programmist. Seltsi liikmed on kogunud Loksa eakate põliselanike mälestusi ning plaanis on neid kirja panna veel. Faktide täpsustamine ja raamatu kokkupanek võtab aega ning Reet Vaher arvas, et trükki võib see jõuda järgmisel aastal. Ta palus teha ka matkal kuuldu kohta täpsustusi, et raamatusse saaksid õiged andmed.

Endised ajad ja majad
Matka alustuseks rääkis direktor Õnnela Tedrekin Loksa koolist, mille Jakob Janter asutas 1867. aastal. Seejärel kõneles Riina Juhkami kõrvalseisvast bussijaamast – ehitama asuti 1935. aastal, avati kas 1938 või 1939, arvamusi on erinevaid.

Loksa Tarbijate Ühistu toidukaupluse kunagine juhataja Vaike Reinla tutvustas Oldi poe ees, kuidas seda hakati ehitama Loksa Tarbijate Ühisuse majaks 1930. aastal, ühisuse asutasid koolmeistrid Olav ja Leo Lindeberg, tellisetehase raamatupidaja Tamberg ning kellassepp Jakob Mikiver 1911. aastal. 1950. aastal moodustati Loksa rajoon, tarbijate ühistu ehitas Loksale kahekordse kaubamaja, rannakohviku Ankur ning toidupoe, mille teisel korrusel oli restoran Põhjarannik.

Edasi peatuti Tallinna tänaval Loksa Haridusseltsi asutajaliikme Jakob Mikiveri maja juures. Oma vanaisast kõneles tema tütrepoeg Andres Leesment. Reet Viirand rääkis üle tee seisvast madalast punasest puumajast, kus elas tema onunaine Elli Varju – koduperenaiste koolitaja ja tikkija, kes on tikkinud Loksa haridusseltsi, tehase ja kooli lipud. Kavandid koostas kunstnik Heino Mikiver – Jakob Mikiveri poeg.

Lembit Laurend tutvustas oma isakodu – Vana-Kõrtsi talu, kust varustati poolt Loksat piimaga. Talus oli esimene automaatsete jootjatega lehmalaut, piima jahutati jahutusmajas. Isa Juhan Laurend oli Kõnnu abivallavanem ning seltside juhatustes.

Aasu küla poole ei hakatud minema, Eha Gnadeberg märkis, et seal elanud Gustav Laansoo sõdis Vabadussõjas ja sai selle eest Vabaduseristi. Ta oli aktiivne tuletõrjetegelane, abikaasa Hilja Laansoo tegutses naistuletõrjujate eestvedajana.

Kiriku vastas on Ausi maja – seal elasid kooliõpetajad Artur ja Anette Aus ning Anette õde Magda Maria Freimann, kes oli luuletaja ja kiriku organist, luuletajanimi oli Madli Kivimäe. Tema luuletus „Jõuluks koju” oli veel paar aastat tagasi kasutuses olnud aabitsas.

Loksa kirikust rääkis Väino Pruul, istuti, lauldi ühislaul ja kuulati paari muusikapala.

Kiriku kõrval olnud leerimaja, kus mõnda aega tegutses Loksa rajooni ajalehe toimetus ja trükikoda, tutvustas kauaaegne ajakirjanik Olev Piibemann.

Rahu tänaval käidi koolitädi Salme Liidemanni kodu õues, matkajad võttis vastu Sirje Raidma. Praegu kollaseks värvitud puumaja teisel korrusel näidati Loksal esmakordselt kinofilmi.

Nõmme linnaosas kõneles Fred Hallik endisest röntgenimajast, mille ehitas kunstnik Johan Köleri vennapoeg. Tema kaks tütart abiellusid Tallinna tuntud ärimehe Puhki poegadega firmast Puhk ja Pojad.  Nad suvitasid peredega Loksal.

Päästearmeele kuulub praegu ka kõrvalasuv jaoskonnaarsti maja Metsa tänaval – seal elas legendaarne jaoskonnaarst Selnin, tuntud ilmaennustaja vend.

Nurme tänaval on Kivivälja maja – seal avati 1945. aastal Loksa haigla 10 voodikohaga.

Endise tellisetehase asupaigas ootas matkajaid Olav Kolmkant, kes töötas seal direktorina aastatel 1968-1970. Tellisetehase asutas  1874. aastal Kolga krahv Karl Magnus Stenbock. Tehast enam ei ole, umbes samas kohas paikneb laevatehase pikk tootmistsehh. Alles on jäänud üks punastest tellistest ehitatud töölistemaja.

MIKIVERIDE juures
Korraks peatuti laevatehase kontorihoone ees. Loksa dokk avati 1905. aastal, hakati laevu remontima. Ka dokki enam Loksal pole.

Edasi mindi Nurga poe vastas asuva väikese telliskivimaja õuele. Seal elas Loksa kooli legendaarne juhataja Arnold Mikiver. Külalised võtsid vastu tema poeg Tõnu Mikiver ja tütar Virve.

Tõnu Mikiver jutustas, kuidas ema oli selle maja ostmise vastu, sest koolijuhi korter asus praeguses algklasside majas. Kui aga 1950. aastal kuulutati Arnold Mikiver rahvavaenlaseks ning vabastati direktori kohalt, oli olemas koht, kuhu kolida.

Tõnu Mikiver nimetas oma isa väga sümpaatseks meheks ning jutustas temast mitu lugu. Üks neist oli sellest, kuidas mai- ja oktoobripühade rongkäigu aegu toimus neil alati kempsu tühjendamine: „Seltsimehed kõndisid meie aia taga lõõtspillide ja pudelitega. Isa hakkas iga kord rääkima, et nüüd teeme peldiku tühjaks.

Kandsime selle tühjaks siia aia äärde, kust seltsimehed mööda kõndisid. Hais oli sümpaatne. Isa ütles ikka, et las saavad kopsurohtu. Siis olime poisid, aga hiljem arutasime vend Mikuga, et isa tegi seda ju nimme.”

Kui kell hakkas juba õhtul üheksa saama, liiguti mööda Tallinna tänavat ning Eevi Parmas rääkis Loksa eestiaegsest keskusest – äridest ja söögikohtadest. Praeguse Tallinna tänava ääres asusid Parmase, Reesalu, Koppase, Aarma, Junkvisti, Kulli ja Mankini majad. Mankinil oli Loksa viinamonopol, pood asus hoones, kus hiljuti veel tegutses Ramo kauplus.

Üle Valgejõe Männi tänavale viiva purde juures jutustas Eha Penjam Meikari majast, mis ehitati 1936. aastal. Eha Penjami isa oli koguduse juhatuses, ema maanaiste seltsis.

Matk lõppes üle jõe vanal lauluväljakul, kus pakuti sooja teed ja kohvi ning kooki. Olev Piibemann süütas lõkke, lauldi ühislaule, tänati abilisi.

Olev Piibemann kiitis, et Vana-Loksa seltsi tegemisi veavad tarmukalt kaks tublit naist, kes kumbki pole Loksal sündinud. Reet Vaher on pärit Kuusalu lähedalt Allika külast, Loksale tuli keskkooli õppima, lõpetas 1965. aastal. Eha Gnadeberg sündis Käsmus, tema tuli koos emaga Loksale elama 1950. aastal. Hiljem sai temast Loksa kooli õpetaja.