Eesti Vabariigi 91. aastapäevale pühendatud aktusel esinesid Kehra gümnaasiumi saalis gospelkoor Heli Karu juhatusel ning Kehra kunstidekooli õpilased ja õpetajad.
„Väga ilus ja südamlik kontsert oli. Pole vaja kutsuda mujalt kalleid esinejaid, meil endal on väga head lauljad ja pillimängijad,“ kiitis hiljem vallavolikogu liige Leho Trolla.
Volikogu esimees Jaanus Kalev andis Olaf Schmeidtile üle valla aukodaniku tunnistuse ja 10 000-kroonise rahalise preemia ning Ants Miidlale valla teenetemärgi koos tunnistusega.
Olaf Schmeidt jätkab dendropargi rajamist
Anija valla kolmandaks aukodanikuks valitud loodus-uurija Olaf Schmeidt ütles, et oli tunnustusest üllatunud.
„Esialgu arvasin, et tegu on eksitusega, sest Anija vallas on väga palju tublisid inimesi. Kuid siis lugesin volikogu otsuse viimast punkti, et seda saab muuta ainult halduskohtu otsusega. Adusin, et see tiitel on antud tõesti mulle,“ rääkis ta ja tänas neid, kes teda aukodanikuks esitasid ning Anija vallavalitsust ja volikogu.
Praegu peab teenekas loodusuurija pensionipõlve. Talvel paneb mitme loodusteemalise raamatu autor üht-teist paberile. Mida ta täpsemalt kirjutab, ei soovinud veel öelda – enne tegu, siis jutt.
Suvel on Olaf Schmeidt jõudumööda korraldanud ekskursioone Anija looduskaitsealale ning tutvustanud huvilistele Anija mõisaparki.
Anija kaitseala loodi 1990. aastal. Olaf Schmeidt rääkis, et tema ei ole selle rajaja, küll aga tegi eeltööd, uuris kaitseala liigilist koosseisu. Looduskaitsealal on väga palju käpalisi – 12-13 erinevat liiki orhideesid.
„Mõned nendest on üsna haruldased. Näiteks ainulehine soovalk, soohiilakas, soojumikas, mida on Eestis ja üksikud ka Põhja-Lätis. Üks käpaline on kunagise Tartu Ülikooli professori Edmund Russowi auks nimetatud Russowi käpaliseks. Temaga on seotud ka Anija meeste Tallinnas käik – sel ajal abituriendi eas Russow oli visanud Anija meeste peksmise organiseerija aknad puruks,“ jutustas Olaf Schmeidt.
Mitte alati, kui kaitsealal ringi käia, ei pruugi orhideesid näha: „Peab tabama õitsemise aja. Parim aeg on jaanipäeva ja 10. juuli vahel.“
Käpalised on Olaf Schmeidti suured lemmikud. Tema eestvõttel moodustati 1985. aastal Eesti Orhideekaitse Klubi.
„See oli sel ajal nagu riigipöördekatse, isegi Moskvast pahandati, et mida te seal Eestis teete,“ meenutas Olaf Schmeidt.
Praegu on klubil umbes 60 liiget. Kaks korda aastas toimuvad referaatkoosolekud, kus igaüks räägib, mida ta vahepeal on teinud, korraldatakse ekskursioone orhideerikastesse kohtadesse.
Ka Anija mõisapark on Olaf Scmeidtile väga südamelähedane. Ta kiitis, et sellel on väga ilus kujundus – kui pargis ringi vaadata, näeb üle lageda ala palju ilusaid vaateid, mis mööda rada liikudes vahelduvad.
„Pargi teine väärtus on dendroloogiline omapära. Ühes kohas on seal hallid pähklipuud, mis on üsna haruldased. Ja seal on üks suurem kogu valge pöögi harvaesinevat kitsalehelise vormi,“ selgitas Olaf Schmeidt.
Ka oma koduaias jätkab ta 1965. aastal alustatud dendropargi arendamist: „Aeg-ajalt tekib ikka tahtmine midagi edasi tõsta, et teistele ruumi teha. Vahel kingitakse uusi puid-põõsaid, ka need tuleb mulda panna.“
Kokku on Olaf Schmeidti dendropargis umbes 375 erinevat nimetust puid-põõsaid.
Ants Miidla kogub materjali Pikva kohta
Valla teenetemärgi saanud Ants Miidla tänas Anija valla rahvast, volikogu ja vallavalitsust.
„Tänan kõiki taluperemehi ja naisi, kes viisid talupidamise Anija vallas kõrgele järjele. Tänan ka kõiki vallaelanikke, kes viivad siin praegu elu edasi,“ lausus ta.
Eelmisel aastal Anija-Lions klubi poolt valla Aasta Inimeseks nimetatud Ants Miidla jõudis aasta jooksul välja anda kaks raamatut – „Koitjärve – kultuuriküla keset metsa“ ja „Anija lood“. Sel aastal kogub kodu-uurija materjali uue raamatu jaoks, Pikva-Arava Külaseltsi ettepanekul uurib ta Pikva küla ajalugu.
„Pikvalt on sirgunud väga palju kuulsaid mehi. Näiteks kahe Vabadusristi kavaler Valter Thalheim, kes hiljem eestistas nime Talisteks. Ta oli soomusrongi number 3 suurtükipataljoni Onu Tom ülem. Riigilt sai ta teenete eest kingiks Pikva mõisast talu ning pani ka sellele Onu Tomi nime. Tema endises elumajas tegutseb praegu külaselts,“ jutustas Ants Miidla.
Pikva külast on pärit ka vennad Puhkid, kellest kuulsaim, Joakim Puhk oli Pikaveski ja Jaaniveski talu omanik, tal oli seal veski ning ehitas elektrijaama.
„Tema naabertalu Liivako kuulus Eesti praeguse kõige kõvema ärimehe Toomas Luumani vanaisale. Toomas Luman on välisreisidel alati presidenti saatva delegatsiooni juht. Nii et Pikvalt on pärit väga palju Eesti-asja ajanud mehi. Ka Pikva mõis on omaette väärtus. Seal töötas kunagi tellisevabrik, kus tehti katusekive ja maaparandustorusid,“ rääkis Ants Miidla.
Kas raamat Pikva küla ajaloost ja tänapäevast sel aastal ilmub, sõltub Ants Miidla sõnul rahast. Eelmisel aastal ilmunud kahe raamatu väljaandmist toetas kohaliku omaalgatuse programm, praegu pole selge, kas sealt on võimalik toetust saada.
Küsimusele, kas tal on mõni kogumik plaanis ka Kehra linna kohta, vastas valla teenetemärgi omanik: „Ütlesin vallavanemale, et Kehra kohta on vaja klantspiltidega värvilist raamatut. Kuid selleks on tarvis palju raha.“
