Eesti 9 omavalitsust nõuavad haridus- ja teadusministeeriumilt õppekohtade tegevuskulude katteks kokku üle 4 miljoni euro. Tegu on summadega, mis on alates 2018. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta juuni lõpuni makstud teistele omavalitsustele oma laste koolikohtade eest. Anija vald osaleb 8. augustil ministeeriumile saadetud ühisnõudes 420 344,68 euroga. Peale Anija valla osalevad nõudes Kehtna, Järva, Lääneranna, Mulgi, Rakvere, Rõuge ja Vinni vald ning Kohtla-Järve linn. Summad, mida riigilt nõutakse on erinevad, kõige rohkem on oma laste mujal koolides käimise eest viimase rohkem kui 7 aasta jooksul teistele valdadele-linnadele maksnud Rakvere vald – ligi 1,6 miljonit eurot, omavalitsuste väiksemad nõuded on 250 000 euro suurused. Neist on maha arvestatud raha, mida omavalitsused on samal perioodil ise teistelt valdadelt-linnadelt saanud.
Anija vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalteenistuse juht Svetlana Lass selgitas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et omavalitsus peab oma lastele tagama koha elukohajärgses koolis. Kui laps õpib mõne teise omavalitsuse munitsipaalkoolis, tuleb koduvallal või -linnal maksta osa sealse kooli tegevuskuludest ehk tasuda teisele omavalitsusele lapse õppekoha eest. Omavalitsused on omavahel arvelnud ka siis, kui koduvalla koolides on mujal käivate laste jaoks koolikohad olemas.
2017. aastal otsustas riigikohus, et kohustus oma valla laste koolikohtade eest teistele omavalitsustele tasuda on põhiseadusega vastuolus. Toona kaebas Jõelähtme vald riigi kohtusse ja taotles, et tunnistataks põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest juhul, kui omavalitsus on taganud kõigile registrijärgsetele elanikele võimaluse õppida oma munitsipaalkoolis. Jõelähtme vallavalitsus leidis, et kui riik paneb omavalitsusele kohustuse, peab selle täitmiseks vajalik raha tulema riigieelarvest, kuid teistele omavalitsustele makstud koolikulude katmiseks riigieelarvest vajalik regulatsioon puudub. Riigikohus rahuldas taotluse. Pärast seda taotles Jõelähtme vald, et haridusministeerium hüvitaks vallale teistele omavalitsustele makstud õppekohtade kulud. Tartu Ringkonnakohus kohustas 2021. aastal ministeeriumi hüvitama Jõelähtme vallale aastatel 2014-2017 teistele omavalitsustele koolikohtade eest makstud 455 661 eurot. Kohus leidis, et omavalitsustel on põhiseadusest tulenev õigus nõuda riigilt riikliku kohustuse täitmisest tekkinud kulude katmist.
„See tähendab, kui meil on oma valla laste jaoks valla koolides kohti, peavad nende laste eest, kes õpivad teiste omavalitsuste koolides, maksma neile omavalitsustele riik, mitte meie. Meie oleme oma kohustuse täitnud – taganud oma valla õpilastele kodukohajärgse õppekoha. Kui nad lähevad teiste omavalitsuste koolidesse, on nende õppimise eest tasumise kohustus riigil. Kohtuotsusest on aastaid möödas, kuid siiani oleme vallaeelarvest neid kulusid tasunud. Riik ei ole kaheksa aasta jooksul kulusid hüvitanud ega hakanud koolikohtadega arvlemiseks looma uut rahastusmudelit,“ rääkis Svetlana Lass.
Ta lisas, et omavalitsuste ühisnõude esitamise algatus tuli Järva vallalt. Esimestel kokkusaamistel olid paarikümne valla-linna esindajad, kellel on endal oma laste jaoks piisavalt koolikohti, ühisnõude esitamises osalevad neist üheksa.
„Kui andmed üle vaatasime ja kokku arvestasime, selgus, et Anija vallal on õigus riigilt saada üle 420 000 euro, mis on meie eelarve jaoks väga suur summa,“ märkis haridus- ja sotsiaalteenistuse juht.
Tänavu 15. augusti seisuga õpivad Anija vallast teiste omavalitsuste koolides 1.-6. klassides 50 õpilast, 7.-9. klassis 24 õpilast ning gümnaasiumites 61. Peamiselt käivad nad naabervaldade koolides Raasikul, Kuusalus, Kosel ja Tapal ning ka Tallinnas.
Svetlana Lass kinnitas, kui haridus- ja teadusministeerium ühisnõuet ei rahulda, pöörduvad omavalitsused kohtusse: „Kuna kohus on juba sarnase taotluse rahuldanud ja üks omavalitsus saanud õiguse, plaanime ka meie vajadusel kohtusse minna.“
Omavalitsusi esindab ühisnõudes riigi vastu advokaadibüroo TEGOS.
