Anija rahvas protestib Talleggi kanala vastu

1370

Kolmapäeval, 10. juunil oli Anija mõisas linnufarmi keskkonnamõjude hindamise (KMH) avalik arutelu.

Arutelul osalesid Talleggi, KMH läbiviija, OÜ ELLE  ja Anija vallavalitsuse esindajad ning paarkümmend Anija ja Aavere küla elanikku.

ASi Tallegg linnukasvatusdivisjoni juht ja peaveterinaar­arst Lauri Kallikorm tutvustas ettevõtte kava rajada Anija-Raasiku tee äärde Pääsusilma kinnistule kunagise noorloomalauda asemele sugulinnufarm, kus hakatakse tootma haudemune.

 „Linnuliha tarbimine järjest suureneb, on vajadus tootmismahtu suurendada. Selleks on siin soodne koht,“ ütles ta.

Anijale kavandatud farmi plaanib Tallegg tuua 13 200 lindu, see on Lauri Kallikormi hinnangul üsna vähe. Tootmistsükkel näeb ette, et linde kasvatatakse farmis 280 päeva, seejärel viiakse tapamajja. Siis kulub üks-kaks kuud farmi ja inventari puhastamisele, kuni sinna tuuakse uued linnud. Kanad on suletud hoones, sõnnik ja reovesi kogutakse kokku, viiakse minema.

„Kui kardetakse, et meie farm võib siinsete inimeste tervisele kujutada mingit ohtu, siis vastupidi –hoopis meie kardame ümbritsevat keskkonda. Meie bioohutusnõuded on palju kõrgemad kui Euroopas keskmiselt. Kui Talleggis käis Euroopa Liidu veterinaarkontroll, öeldi, et meie bioohutusnõuded on sellisel tasemel, et meid võib tuua Euroopa Liidus teistele riikidele eeskujuks,“ kinnitas ta.

Pesuained, mida Tallegg kasutab, on Lauri Kallikormi sõnul Eestis registreeritud, Euroopas tunnustatud biotsiidi registris olevad tooted.

Anija vallavolikogu algatas Pääsusilma kinnistule linnufarmi rajamiseks keskkonnamõjude hindamise detsembris 2007.  OÜ ELLE projektijuht Luule Sinnisov ütles, et planeeritavas mahus tootmisele ei ole KMH tegemine kohustuslik, kuid seda võib nõuda, kui tegevusega võib kaasneda oluline mõju või oluline huvi ümbruskonna inimeste hulgas. Ta tutvustas KMH uuringu tulemusi. Hindamise käigus analüüsiti võimalikke mõjusid, mis tulenevad sõnnikukäitlemisest, vee tarbimisest, reovee tekkest, ehitustöödest, ning võimalikke avariiolukordade mõjusid.

Ekspertide hinnangul on linnufarmi võimalikud mõjud kokkuvõttes marginaalsed. Nad ei leidnud ühtki tegurit, mis välistaks Anijale kanala rajamise. Peamised mõjud on välisõhule ning sotsiaalsele keskkonnale. Sotsiaalset keskkonda mõjutavad KMH põhjal ebameeldiva lõhna levik, senisest suurem transpordikoormus, müratase ja saaste­ainete kontsentratsioon õhus. Kanalast eralduvate saas­te­ainete maksimaalne kont­sentratsioon välisõhus jääb ekspertide prognooside kohaselt alla Eestis kehtivate piirväärtuste.

Inimesed kategooriliselt vastu
Anija vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Helle Palm rääkis, et KMH aruande avalikustamise ajal sai vallavalitsus Anija-kandi elanikelt neli kirja. Kõigis neis teatati, et ollakse Anija külla kanala rajamise vastu. Välja toodi mitmeid erinevaid põhjendusi. Elanikud kardavad, et farmist hakkab levima ebameeldiv hais, tolmu ja müraga hakkavad elukeskkonda saastama suured autod, on põhjaveereostuse oht, kanala rajamine saab takistuseks Anija mõisa arendamisele jne.

„Miks võtab Anija vald omale riskifaktori, saamata sellest mingit tulu ja olles sellega kohalike elanike tahte vastu? Meie palve on, et vallavalitsus ja volikogu seisaksid kohalike elanike ja ettevõtete huvide eest,“ sõnas Aavere taluperemees Riho Olberg.

Anija vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Kaarel Aruste ei olnud nõus väitega, et kanafarm ei avalda Anija majanduskeskkonnale olulist mõju: „Mõju on tugevalt negatiivne, sest kavatseme Anija mõisa väga palju investeerida, teha sellest piirkondliku puhkekeskuse, pakkuda seal inimestele tööd. Farm mõjub koha mainele – kanala lähedusse puhkama tulla ei taheta.“

Ta rääkis, et Anijale on tulevikus kavas ka lasteaed-algkooli ehitada, see tooks Anijale uusi elanikke, kuid kahtles, kas kanala lähedale elama tullakse.

Tulised vaidlused kestsid koosolekul poolteist tundi. „See, et Tallegg siia kinnistu ostis, on teie risk, meie alla ei anna!,“ kinnitas Riho Olberg.

Järgnevalt esitatakse KMH aruanne keskkonnaametile, kui see kiidetakse heaks, peab Anija vallavolikogu otsustama, kas linnufarmi rajamiseks antakse ehitusluba või mitte.