Kehra rahvamaja asub 1876. aastal rajatud mõisa viljakuivatis, mis ehitati ümber 1937. aastal.
Kehra seltsimaja hakkas endises viljakuivatis tegutsema 1938. aastast, 1940 sai sellest Kehra rahvamaja. 1957. aastal põles maja müürideni maha. Pärast taastamist töötas seal Kehra sovhoosi A/Ü klubi, 1991-1996 oli Anija rahvamaja, 1996-2004 Anija valla kultuurikeskus, 2004-2011 Anija valla kultuuri- ja spordikeskus, 2012 sai maja taas Kehra rahvamajaks.
Kehra rahvamaja uus osa on renoveeritud, vana mitte.
Kuni 2012. aasta lõpuni oli Kehra, Voose ja Alavere rahvamajal omaette juhid. Nüüd kuuluvad need Anija valla kultuurikeskuse alla, juhataja on Ruth Lille. Rahvamajade omanik on Anija vald.
Kehra rahvamaja kultuurijuht Kristiina Oja on rahul, et Ruth Lille kontor asub Kehra rahvamajas, sest siis on abi kohe käepärast, kui seda on vaja. Rahvamajas toimuvate ürituste eest vastutab Kristiina Oja.
Kehra rahvamaja kultuurijuht KRISTIINA OJA.
2012. aastani oli Kehra rahvamaja teises tiivas Anija vallamaja. Teine korrus on jälle rahvamaja kasutada, alumine korrus läheb Kehra noortekeskuse kasutusse. Teise korruse laiendatud ruumides on Kristiina Oja uus kontor ja kostüümide laoruum. Plaanis on teha sinna veel käsitööklass ja laulupesa, kus lauluringid saaksid harjutada.
Kehra rahvamajas on praegu 11 ringi, inimesi käib kuus majast läbi 130-140. Osaleda saab memmede rahvatantsu rühmas Kadri, ansamblis Mariann, naiste rahvatantsurühmades Kadrel ja Päikeseratas, lauluklubis Helin, näiteringis Pantheon, käsitööringis, linetantsugrupis Kantriroosid, segarahvatantsurühmas, lauluansamblis Kodu, seltskonnatantsus, pilatese treeningutel, eakate võimlemises ja nukuteatris Kehra Nukk.
„Maja on kogu aeg töös, hommikust õhtuni,“ kinnitab Kristiina Oja. „Kui parasjagu majas tegevust ei toimu, siis rendivad inimesed meilt ruume. Ükskord sooviti saali rentida keset nädalat, et pidada sünnipäeva. Imestus oli suur, kui selgus, et tolleks õhtuks on palju ringe planeeritud ja järgmiseks ning eelmiseks õhtuks ka. Ei usutud, et rahvamajas kogu aeg elu käib. Lõpuks siiski leidsime vaba õhtu, mil soovija sai sünnipäeva pidada.“
Anija valla eelarvest makstakse töötajate palgad ja rahvamajade kommunaalkulud. Rahvamajas töötavad peale Ruth Lille ja Kristiina Oja veel lavastaja-näitejuht Sirje Põlendik, valvur Sirje Rikko ja rahvamaja perenaine Kairi Rikko.
Ruth Lille: „Rahvamajades tuleb olla kogu päeva kohal, inimesi vastu võtta ja vaadata, et kõik oleks korras. Tegime seepärast Anija valla kõikide rahvamajade koristajad uute töölepingutega perenaisteks.“
Käsunduslepinguga on vald palganud 10 huviringijuhti, töötasu saadakse vastavalt töötundide arvule kuus. Tundide maksimumarv saab olla 24, sest rohkem ei tasustata. Ringijuhid peavad ringipäevikuid, mille järgi arvutatakse töötasu.
Raha ürituste ja projektide jaoks taotleti varem Leader-programmist. Nüüd on jäänud Kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu. Projekte kirjutavad Ruth Lille ja Kristiina Oja. Raha taotletakse valla allasutusena, kuna MTÜsid Anija valla kultuurikeskuse juures ei ole. Vallalt saab raha juurde vaid juhul, kui seda lisaeelarves on.
„Eelarve üks oluline osa on traditsiooniliste ürituste nimekiri, millele lisanduvad uued ideed ja mõtted. Koostame igal aastal kultuurisündmuste tööplaani, mida vald toetab vastavalt võimalustele,“ sõnab Kristiina Oja.
Kehra rahvamaja teeb ürituste korraldamisel tihedat koostööd MTÜdega. Kõige aktiivsemad on MTÜ Põrgupõhja ja MTÜ Soodlast Kõrveni.
Kehra rahvamaja ruume saab rentida, alumine korrus maksab 10 eurot tund, fuajee ja ülemine väike saal 6 eurot tund.
