Anija laadaga teeniti mõisale üle 6000 krooni

5478

KÄTLIN JÄGER müüs laadal omatehtud moose ja ravimteesid ning viis läbi õnneloosi – kogu tulu läheb Lilli seltsimaja ehitamiseks.
Pühapäeval, 23. augustil Anijal toimunud heategevuslaada tulu läheb mõisa viitadega tähistamiseks.

Raha teeniti müügiplatside tasudest ning etenduse ja kontserditulust. Sihtasutuse Anija Mõisa Haldus juhataja Tiit Lauri hinnangul pole teenitud tulu küll väga suur, kuid ta avaldas lootust, et koostöös Anija vallavalitsusega saab selle raha abil kiirendada mõisa viitadega varustamist. Plaan on tellida sildid selle kohta, et Anija mõisa ja pargi näol on tegemist arhitektuurimälestise ja looduskaitseobjektiga.

Umbes 30 kauplejat
Heategevuslaadal pakkus erinevat kaupa umbes 30 müüjat. Müüdi aiasaaduseid, käsitööd jm.
Lilli külas elavad Eva ja Ants Valk müüsid mett, taruvaiku ja õietolmu. Nad ütlesid, et äri on läinud hästi, peamiselt osteti pooleliitriseid meepurke.

„Tore ettevõtmine, tasus siia tulla,“ arvasid nad.

Anijal tegutsev OÜ Koplimäe Agro kauples peamiselt kartuli, porgandi ja kaalikatega, kuid müüdi ka kukeseeni. 17 kilo seeni osteti müüja Piret Haugase sõnul ära väga kiiresti, kuid nuriseda ei saanud ka muu müügi üle – kartuleid oli paar tundi enne laada lõppu müüdud juba 300 kilo, porgandeid umbes 10 kilo.

„Laatadel pole me varem käinud, peamiselt varustame köögiviljaga kohalikke koole-lasteaedu ja elanikke,“ ütles ta ning lisas – kui vihm liiga ei tee, tõotab tänavune kartulisaak tulla hea.

Liiva talu Kuusalu valla Kaberla külast müüs laadal lillesibulaid. Kristiina Maidla sõnul osteti kõige rohkem tulbisibulaid, neid pakuti laadal 38 erinevat sorti.

Virve Vilimäe müüs laadal Anija naiste käsitööd, Soodlas elav Margit Kuusik lisaks käsitööle ka omatehtud küpsetisi – kõige menukam oli rukkijahust leib.

Lilli Küla Arendamise Seltsi liikmed eesotsas külavanem Bruno Engeli ja tema abikaasa Kätlin Jägeriga müüsid laadal kodutehtud moose ja ravimteesid. Võimalus oli osta ka õnneloosi ja teha annetusi – kõik tulud lähevad Lilli seltsimaja ehitamiseks.

„Olen agar metsas käija ja moosi olen teinud rohkem, kui oma perele vaja. Miks siis mitte seda oma küla hüvanguks müüa,“ sõnas Kätlin Jäger.

Eelmisel päeval oldi külale raha teenimas Saue vallas Vanamõisa laadal, kust saadi mitu head ideed: „Seal müüdi õnneloosi ning kogu aeg oli pikk järjekord. Nüüd müüme ise ka ja päris hästi on läinud, usun, et meie seltsimaja jaoks on juba mitu tuhat krooni koos. Õppisin Vanamõisas,  enda kauba peab laadal välja panema nii, et inimesed ei läheks mööda, vaid lausa komistavad otsa.“

Tartumaalt Elvast Anija laadale maalide ja lasteriietega kauplema tulnud Maire Koch ja Eha Anier rääkisid, et ka nemad käisid eelmisel päeval Vanamõisa laadal. Seal kuulsid, et pühapäeval on laat Anijal: „Hakkasime siis õhtupimedas kaardi järgi siiapoole sõitma. Vahepeal eksisime küll ära, kuid enne südaööd olime kohal.“

Autos ööbinud naised ei kahetsenud Anijale tulemist. Nad kiitsid sõbralikku rahvast ja mõnusat laadafiilingut: „Tut­vusime ka mõisaga. On tore, et väikesed maakohad taas ellu ärkavad. Usun, et tuleme järgmisel aastal jälle.“

Kultuuriprogramm
Lastel oli võimalus laadal hobusega sõita ning Sirje Suvi eestvedamisel mängida. Eelmisel päeval Anija lilleseadelaagris osalenud naised tutvustasid omavalmistatud taimekostüüme. Kehras elav Setumaa päritolu Ilme Haavalo mängis lõõtspilli, kohal oli ka saunabuss.

Pärastlõunal esitas Kolga näitetrupp mõisasaalis Juhan Kubu lavastatud „Kapsapea“. Pisike saal oli puupüsti täis, vaatajaid oli umbes 120. Etenduse pilet maksis 10 krooni, tulu läks mõisa heaks. Pärast laada lõppu alanud Henri Laksi kontsert enam nii palju rahvast kokku ei toonud, kuulajaid oli paarkümmend.

Kontserditulust läks mõisa arendamiseks pool.

„Tänavu alles õppisime, järgmisel aastal oskame laata kindlasti veel paremini organiseerida,“ arvas Anija külavanem Pille Kulla.