Anija küla veevärgi rajamine jõudis Kanal2 uudistesaatesse

2256

Reedel, 13. jaanuaril oli Kanal2 saates Reporter uudislõik sellest, kuidas Anija vallavalitsus kaevab eramaadel ilma loata veetrasse.

Kanal2 repoter vestles Anija küla elaniku Anu Veileriga, kes rääkis saates, et esindab viie kinnistu omanikke, ning nad on väga tigedad – osa veetrasse on kavandatud eramaadele, kuigi mingit luba nende maadel toimetamiseks ei ole Anija vallavalitsusest neilt keegi küsinud. Ta kurtis ka, et vallavalitsus ei vasta elanike järelepärimistele, on väljastanud veetrasside kaevamiseks ehitusloa ning sõlminud ehituslepingu. Kaamera näitas juba kaevatud kraave.

Anu Veiler ütles, et Anija eramajadel on joogiveetrassid olemas ning uut pole neile vaja. Ka avaldas ta kartust, et juhul, kui uue torustiku liitumispunktid tulevad eramaade drenaažisüsteemide peale, hakkab majade keldrites uputama.

Ta leidis, et Anija vallavalitsus on rikkunud ehitusseadust ning elanikud on oma õiguste kaitseks valmis minema kasvõi kohtusse.

Reporter küsis kommentaari ka Anija vallavanemalt Tiit Tammarult. Vallajuht ütles, et tsentraalne joogivesi ja reovee kogumine on tulevikku silmas pidades väga olulised ning kinnitas, et Anijale ühise veevärgi rajamisest on räägitud rahvakoosolekul, kõik dokumendid on olnud avalikud.

Veetrasside asemel näidati Elioni kaevikuid
Sõnumitooja palus lugu selgitada Anija valla kommunaalettevõtte OÜ Velko AV juhatajal Rain Oksal. Ta kinnitas, et Anija külas ei ole veetrasse üldse kaevama hakatud – kaevikud ja tehnika, mida saatelõigus näidati, on hoopis Elioni alltöövõtja omad ning sinna paigaldatakse maakaablit.

„Ilma luba küsimata ei saa eramaale minna. Et hakata kellegi maal kaevama, tuleb inimestega kokku leppida ja sõlmida servituudi lepingud,“ märkis ta.

Juhul, kui maaomanik ei ole sellega nõus, hinnatakse, kas avalikud huvid ületavad erahuvisid või mitte. Kui ületavad, siis on võimalik rakendada kommunikatsioonide sundtalumist oma maal.  Servituutide seadmisega kaasneb maaomanikule ka kompensatsioon,mille suurus on seadusega reguleeritud.

Rain Oks lisas, et kaevetöödeks vajalike kooskõlastuste saamine ja töö alustamiseks dokumentatsiooni ettevalmistamine on lepingu järgi töövõtja ehk EG Ehituse ülesanne: „Töövõtjal kestab ehitusgraafiku järgi jaanuarist märtsini mitteehitusperiood. See ongi planeeritud kooskõlastuste küsimise ja paberimajanduse jaoks. Usun, et nad tegelevad sellega.“

Velko AV juht ütles, et maa­omanike seisukohad selguvad pärast kooskõlastusringi – siis saab täpselt teada, kes on nõus lubama oma maale torustike ehitamist, kes mitte.

„Omanikke on neil kinnistutel tunduvalt rohkem kui viis. Ma ei tea, kas kellelgi on nende kõigi esindamiseks volitused, aga kui on, siis seda lihtsam on töövõtjal, piisab vaid ühe inimesega rääkimisest. Kuid esindamiseks peab kindlasti olema vastav volitus.“

Rain Oksa sõnul ei ole Velko AV poole Anija eramajade elanikud sellel teemal pöördunud ning kinnitas, et 2010. aastal oli Anijal külakoosolek, kus tutvustati külasse kavandatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekte, need olid pandud seintele kõigile vaatamiseks.

Veetrasse hakatakse kaevama kevadel
Vee- ja kanalisatsioonitrassid peaksid Anijal olema maas tänavu sügiseks. Velko AV juhataja kinnitusel kellelgi liitumiskohustust ei ole. Küll aga märkis ta, et maanteeäärsetel eramajadel puudub ühiskanalisatsioon ning kinnistuomanikel, kes ei ole ühisveevärgist huvitatud, on võimalik liituda vähemalt kanalisatsiooniga.

„Kui inimesel on oma kaev, ei saa teda kohustada ühisveevärgiga liituma. Kuid Anija küla on ametlikult reoveekogumisala ning reovee käitlemiseks on seal omad tingimused. Reoveekogumisalal peab olema vähemalt kogumismahuti – kui keegi immutab oma solki vaikselt pinnasesse, siis see ei ole lubatud,“ rääkis ta.

Anija kortermajadel on ühisveevärk ja -kanalisatsioon olemas, kuid trassid on väga kehvas olukorras, projekti käigus vahetatakse need välja.

Kogu Anija küla ÜVK ehitus läheb maksma 551 900 eurot, sellest 426 900 eraldas KIK keskkonnaprogrammist. Eelmisel sügisel rekonstrueeriti reoveepuhasti, tänavu on kavas vahetada välja korrusmajade torustik, rajada vee- ja kanalisatsioonitrassid eramajade ja Anija mõisani, paigaldada tuletõrjemahutid.