Anija kanala alustab tegevust kevadel

1575

Aprillis valmivasse sugulinnufarmi palgatakse kaks linnutalitajat.

AS Tallegg hakkas Anija külasse kanalat ehitama viis kuud tagasi novembris. Hoone peaks valmis saama aprillikuus ning töö seal algama mais.

Anija-Raasiku tee äärde kerkiva hoone ehitus läheb ASi Tallegg juhatuse esimehe Teet Soormi andmetel maksma ligikaudu 17 miljonit krooni (1,1 miljonit eurot). Pool sellest summast kulub kanala sisetehnikale, mis tuuakse Saksamaalt ja on valmistatud firmas Big Dutchman.

Ehituse projektijuht on AS Tallegg ehitusdirektor Andrus Nõmmela ja ehitajad mitmed alltöövõtjad.  Anijale rajatav kanala ei ole Eestis ainulaadne, analoogne sugulinnufarm asub Pärnumaal Koonga vallas.

Suurem osa kanala tööst hakkab baseeruma automaatikal. Sugulinnufarmis saab tööd kaks linnutalitajat, kelle koolitab välja kohapeal tegevust koordineeriv kogemustega töötaja.

Tallegg on kuulutanud välja konkursi linnutalitaja leidmiseks. Ettevõtte personali­osakonna spetsialist Pille Peenemaa ütles, et kandideerijaid on siiani vähe: „Aega kandideerimiseks veel on, aga esialgu tundub, et osavõtt on oodatust kesisem. Esitatud on mõned avaldused. Loodan väga, et lõpuks tuleb neid kokku vähemalt kümmekond, kuigi prognoosisime rohkem.“

Kevade poole on linnufarmis lootust  tööd saada ka ühel meesterahval. Tema üles­andeks jääb muru niitmine, tehnika korrashoid ja muud sellised tegevused, aga kindlasti ei saa see olema täiskohaga amet, selgitas Pille Peenemaa ning lisas, et aasta pärast palgatakse arvatavasti veel üks linnutalitaja.

Sugulinnufarmi rajamise plaan tekitas 2009. aastal paljude kohalike inimeste vastuseisu. Anija ja Aavere küla elanikud kogusid kanala rajamise vastu üle 400 allkirja ning esitasid Anija vallavalitsusele ja volikogule pöördumise, milles palusid ehitusluba mitte anda. Nad põhjendasid, et kanala hakkab rikkuma kohalikku elu- ja õhukeskkonda ning sellest tulenevalt inimeste tervist. Ka avaldasid nad arvamust, et kanala mõjub halvavalt Anija mõisa plaanitavale arendustegevusele. Keskkonnamõjude hinnangul selgus aga, et uus kanala ei avalda keskkonnale lubatust suuremat ohtlikku mõju ning vallavalitsus andis 2009. aasta novembris ASile Tallegg ehitusloa, sest vastuolu seadusega farmi rajamises ei olnud.

Anija Mõisa SA juhataja Tiit Laur, kes suhtub kanala ehitamisse skeptiliselt, sõnas, et praegu pole muud teha, kui vaadata, kas elanikkonna hirmud osutuvad põhjendatuteks või mitte ja seejärel arutada, mis saab edasi: „Kanala on peaaegu valmis ja hakkab tööle. Nüüd tuleb pead kokku panna ning mõtelda, kuidas edasi minna. Uusi töökohti tekib farmis vaid paar, kuid millist mõju avaldab kanala keskkonnale ja mõisaarendusele, ei oska prognoosida enne, kui ehitus on lõppenud ja töö käivitunud. Üks asi on keskkonnahinnang, mis seisab paberil, reaalsus võib osutuda hoopis millekski muuks.“