ARTUR TALVIK tegi kohalikest riigikogu-kandidaatidest rekordtulemuse – 2957 häält

968
artur
Filmimees ARTUR TALVIK kuulub Kuusalu valla korrakaitsekomisjoni ning vabaajakomisjoni.

Roheliste erakonnas vabatmehena riigikogusse kandideerinud ARTUR TALVIK, olete Kuusalu valla elanikuna püstitanud Ida-Harjus kõigi aegade rekordi. Ligi kolm tuhat häält pole seni ükski kohalik kandidaat kogunud. Kui palju hääli lootsite saada?

„Ma prognoosimisega ei tegelenud, tulemused on nii ettearvamatud. Paljud valijad teevad otsuse viimasel minutil. Ka oma lähikonna inimestega suheldes ilmnes, et palju on otsustamises impulsiivsust ja emotsionaalsust. Tahetakse olla võitjate poolel. Kuna palju tehti propagandat, et üksikkandidaatide poolt ärge hääletage ning et Rohelised ei ületa valimiskünnist, siis võib öelda, et minu tulemus oli väga positiivne.“

Kas on kahju, et Rohelised ei pääsenud riigikogusse ja seetõttu ka Teie jäite riigikogust välja, ehkki häältesaak on suur?

„Kogu esmaspäeva hommiku võtsin vastu õnnitluskõnesid, keegi ei tundnud kaasa, et ma ei saanud riigikogusse. Otsevalimistel oleksin nende häältega olnud riigikogu kandidaatide pingereas 45. kohal ehk keskmisest üleval pool.“

Võib-olla oleks pidanud valima mõne teise erakonna, kus kandideerida?

„Mart Laar kutsus mind IRLi nimekirja, kuid mina erakonda ei astu. Hoidsime oma valimisringkonnas IRLi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaatidega kokku, valimisdebattidel üksteist ei rünnanud. Minu meelest oleks olnud värskendav koalitsioon, kui IRL, sotsiaaldemokraadid ja Rohelised oleksid koos riiki valitsenud.“

Kuidas valimiskampaaniat tegite?

„Kokku käisin Harju- ja Raplamaal 30 rahvamajas. Jõudsin peaaegu kõigisse valdadesse, Harjumaalt ei käinud Paldiskis ja Kiilis. Kampaania oli üles ehitatud Rohelise Akadeemiana. Näitasin Baruto-filmi või üht globaalset loodusfilmi, puhtpoliitilist propagandat ei teinud. Rääkisime inimestega maailma asjadest. Arvamused olid huvitavad, mõeldi kaasa.

Rahva huvi vähenes, kui läksid käima e-hääletus ja eelhääletus. Kampaania lõpuosas olin Kuusalu rahvamajas, sinna kogunes kõige vähem inimesi.

Nende sõitudega sain väga hea ülevaate mõlemast maakonnast. Harjumaa võiks rahumeeli jaguneda kolmeks – Ida-Harju on hoopis midagi muud, kui on Lääne-Harju, ning mereäärsed vallad erinevad lõunapoolsetest. Osades kohtades on jõuline parteiline juhtimine, teistes, nagu ka meil Kuusalu vallas, on vallajuhtimine kogukonna-kesksem.

Rääkisin ideest, muuta ko­ha­liku omavalitsuse seadust, et volikogu valitaks külavanematest. See hoiaks kohaliku võimu rohujuure tasandil. Mu jutt läks kogukonnakesksemates valdades hästi peale. Kui aga kohal olid mõned vallavõimu esindajad või oli vallas tugev parteiline juhtimine, tekkis vastureaktsioon. Tõusti ka püsti.

Kogu selle kampaania koge­mus on võimas, nagu ka nüüd esmaspäeva hommikul ETV Terevisiooni saates ütlesin – kahetsen, et ei hakanud algusest peale enda valimiskampaania sees olemisest dokumentaalfilmi tegema.“

Kodukülas Tapurlas oli Teid viimasel ajal vähe näha.

„Jah, olin linnas, nüüd tulen maale tagasi. Elu käis 24/7, ei jõudnud külasse: sõidud kohtumistele, õhtuti e-kirjadele ja ajakirjanike küsimustele vastamine, mitmesuguste andmete ja materjalide otsimine, sest erakonna PR-töötajad olid üle koormatud.“

Mida teete edasi?

„Viisin just sisse taotluse ühe mängufilmi tegemiseks.

Tegutsen edasi ka ko­daniku­ühiskonna tasandil, see oleks hea kaalukeel parteistu­nud riigikogutasandile. Huvitav kogemus on ka see, et neid ligi kolme tuhandet häält res­pek­teeritakse.“