Aprillis käisid Ida-Harju Koostöökoja piirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja vabaühenduste eestvedajat kahepäevasel õppereisil Setumaal, tutvusid ettevõtetega ning MTÜdega, kes on oma tegevuste arendamiseks saanud Leader-toetust. Anija vallast osalesid Anne Oruaas MTÜst Kehra Raudteejaam, Ülle Daut Anija mõisast ja Sandra Puusepp Aegviidu MTÜst Ajaleidja ning Raasiku vallast ettevõtja ja MTÜ Aave Spordiklubi eestvedaja Vello Teder, Meeli Teder MTÜst Raasiku valla OTT, Maia Raudkivi-Vaikla Aruküla Vildivillast, ettevõtja ja MTÜ Raasiku Jalgpalliklubi FC Joker juhatuse liige Maarja Sikut ning OÜ Härma Buss omanik Mati Palm. Kose vallast oli 9 ettevõtjat ja MTÜde esindajat.
„Läksime vaatama ja inspiratsiooni saama, kuidas on suurtest keskustest nii palju kaugemal võimalik ettevõtlusega tegeleda ja sellest ära elada,“ ütles Ida-Harju Koostöökoja projektinõustaja-kommunikatsioonispetsialist Anne-Mai Helemäe.
Reisi programmi aitasid temal ja Ida-Harju Koostöökoja arendusjuhil Sille Noorel kokku panna Eesti kagupiiri äärse piirkonna Leader-tegevusgrupp Piirivere Liider.
„Programm oli väga sisutihe, giidid tahtsid palju rääkida ja meie inimesed väga palju küsida,“ sõnas Anne-Mai Helemäe.
Esimesena tutvusid Ida-Harju Koostöökoja liikmed Räpina vallas tegutseva OÜga Villatoode, mis Mää kaubamärgi all toodab ja müüb lambavillast väetisegraanuleid.
„Kolm meest, kes ise lambaid ei kasvata, avastasid, et Eestis on palju lambaid, kuid villast suurem osa läheb raisku. Nad said teada, et mujal maailmas kasutatakse lambavilla väga erinevatel viisidel, ning otsustasid hakata Eestis tegema sellest väetist,“ jutustas Anne-Mai Helemäe.
Väikesteks graanuliteks pressitud villa kasutatakse väetisena, aga ka tigude peletajana: „Kuna villagraanulid on pika toimega, on nendega hea väetada näiteks tomateid, pole üleväetamise ohtu. Villagraanulid pidavat meeldima ka maasikataimedele, ühtlasi hoiavad maasikatest teod eemal.“
Firma müüb ka lambavillast peenravaipu ja multšikettaid, mis säilitavad pinnase niiskuse ja hoiavad taimed ka põuasel ajal lopsakad.
Samuti Räpinas tegutsev Toosikatsi veinitalu on perefirma, toodetakse enda kasvatatud sõstardest veini. Tegu on väiketootmisega, omanikud tegelevad sellega igapäevatöö kõrvalt.
„Veinitootmine asub ühe kortermaja keldrikorrusel pisikestes ruumides, kuid kõik näeb väga professionaalne välja,“ sõnas Anne-Mai Helemäe.
Räpinas asub ka Eesti vanim paberitööstus, alates 1734. aastast tegutsev Räpina paberivabrik, mis nüüdseks on sisustatud kaasaegse tehnoloogiaga, toodab vanapaberist peamiselt pakkenurki, mis kaitsevad kaupa vigastuste eest: „Muljetavaldav, et nad on järjepidevalt töötanud juba 300 aastat.“
Õppereisi esimesel päeval külastati ka Värska talumuuseumi ning 2020. aastal renoveeritud Reegi maja. Selles tutvustatakse 1926. aastal kindral Nikolai Reegi eestvõttel asutatud Eesti kaitseväe Petseri Põhjalaagrit. Tegu oli väljaõppekeskusega, kus harjutasid ratsa- ja suurtükiväelased kogu Eestist.
Teine päev algas ekskursiooniga Värska sanatooriumis. Seejärel näitas Obinitsas restorani ja hotelli avanud Lauri Mäesepp Ilmaveere keskust, mille on koos lauljast abikaasa Lenna Kuurmaaga ehitanud kirik-koolimajast mõne aastaga.
„Müts maha nende julguse ees võtta nii suur risk, eriti, kui endal on väikesed lapsed ja pole suurt finantsilist jõukust. Aga ilma hullumeelseta ideede ja julguseta ongi raske elus midagi korda saata,“ märkis Anne-Mai Helemäe.
Harjumaa tegusad inimesed külastasid ka Andri-Peedo talu, kus on kitsefarm ja toodetakse kitsepiimast juustu, toorpiima, jogurtit.
„Meie grupis oli mitu ettevõtjat, kõigile avaldas muljet, kuivõrd huvitavate ideede peale on inimesed tulnud ja kuidas nii kaugel Eesti äärealal suudavad end ettevõtlusega ära elatada. Setumaal nähtu oli väga inspireeriv,“ kiitis Anne-Mai Helemäe.